Euroliberaal Kristiina kirglik armuromaan Türgi presidendiga

Armin Kõomägi on ebatavaline kirjanik mitte ainult seetõttu, et väga eduka ettevõtjana on ta ilmselt meie rikkaim kirjamees, vaid ka seetõttu, et Kõomäge inspireerivad meie europoliitikud.

Viimases Vikerkaare numbris avaldatud poliitnovellis "Lumi" kirjeldab Kõomägi euroliberaal Kristiina kirglikku armulugu Türgi presidendi Abdullah Güliga. Fantaasiaküllasel lool pole hoolimata tuttavate nimedega tegelaskujudest reaalse eluga suurt midagi ühist ning kirjanik kasutab Kristiinat ja Abdullahi oma mõistukõnelise sõnumi edastamiseks. (Kuigi tundub, et juba novelli avaldamise aeg viitab kirjaniku ja/või ajakirja soovile suhtestuda muuhulgas ka kuu aja pärast toimuvate europarlamendi valimistega.)

Mullu suvel avaldas Kõomägi Vikerkaares novelli, mille sama kirgliku armuloo peategelased olid europarlamendi liikmed Tunne ja Marianne. Eelmine poliitnovell tugines rohkem nimekoomikale ning polnud - minu võhiklikul hinnangul - sisult nii diip ja ambitsioonikas teos kui "Lumi". Aga eks lugege ja hinnake Kõomäe poliitnovelle ise.

Kindlasti tuleb tunnustada Vikerkaare toimetust selle eest, et viimases paarisnumbris on süvitsi käsitletud kriisi-fenomeni. Kultuuriajakiri pakub heal tasemel kriisi-käsitlusi Aet Annistilt, Jüri Adamsilt, Leif Kalevilt, Tõnis Saartsilt, Külli-Riin Tigassonilt jt autoritelt, mida kiirema ilmumistempoga meedia seni pole pakkuda suutnud. Väga huvitav on näiteks Leif Kalevi ja Tõnis Saartsi artikkel, mis kirjeldab Eesti poliitilise kultuuri eripärasid (materiaalsus, maskuliinsus, rahvuslikkus, tugeva riigi pelgus jne) ning lahterdab need kriisist väljatulekut toetavateks ning takistavateks.

P.S. Uue ja huvitava asjana on osa Vikerkaare tekstidest - näiteks Aet Annisti artikkel - nüüd loetavad ka Delfis. Huvitav oleks teada, kui palju on lugejaid kõrgkultuuri ja peldikuseina kokkupuutepunktis.