20.5.09

Kelle taskust raha võtta?

Sel esmaspäeval pani Reformierakond valitsuse kabinetiistungil lauale ettepaneku vähendada kõigi tööl käivate inimeste sissetulekut 52 krooni ja 50 sendi võrra kuus ehk 630 krooni võrra aastas. Just sellist sissetuleku vähenemist tähendab Reformierakonna soov vähendada tulumaksuvaba miinimumi praeguselt 2250 kroonilt 2000 kroonini kuus.


Reformierakonna ettepanek kohtleb võrdselt nii 75 000 krooni kuus teenivat peaminister Andrus Ansipit (see on valitsusjuhi mullune palganumber) kui 4350 krooni suurust miinimumpalka teenivat koristajatädi.


Sotsiaaldemokraadid on korduvalt teinud riigi tulude ja kulud tasakaalustamiseks ettepaneku suurendada tulumaksumäära. Kui tõsta tulumaksumäära 1% võrra, kaotaks Andrus Ansip oma palgast üle 700 krooni, koristajatädi aga veidi üle 20 krooni.


Ettepanekud tõsta tulumaksumäära ei ole sotsiaaldemokraatide süljelärakad Reformierakonna ja IRL-i pihta, nagu hiljuti väitis Õhtulehes Taavi Rõivas, vaid igati asjalik ettepanek, mille teostamine aitab Eesti riigil ülemaailmse majanduskriisiga toime tulla. Reformierakonna soov vähendada tulumaksuvaba miinimumi tooks riigile poole aastaga täiendavat tulu ligi 190 miljonit krooni, 1% suurune tulumaksumäära tõus ligi 350 miljonit krooni.


Tõin selle näite kirjeldamaks neid erimeelsusi, mis valitsuses tüli majja tõid ning lõppesid Reformierakonna ja IRL-i otsusega leida endale sotsiaaldemokraatide asemele mõni kuulekam koostööpartner. Küsimus ei ole kindlasti sotsiaaldemokraatide soovis lahkuda valitsusest ja jätta rasked otsused tegemata, vaid selles, et me oleme vastu seisnud ebaõiglastele otsustele, mis eelistavad peaministrit koristajatädile.


Nii Reformierakonna kui sotsiaaldemokraatide ettepanek tähendab maksukoormuse tõusu. Nende ettepanekute kõige suurem erinevus on see, et oravapartei tahab riigieelarves haigutavat auku täita võttes suurema osa rahast vaesematelt inimestelt, sotsiaaldemokraadid peavad õigeks võtta suurem osa rahast rikkamatelt inimestelt.


Reformierakonna puhul on oluline põhjus vaesemate inimeste „võrdsel kohtlemisel“ see, et tulumaksumäära alandamine on olnud nende kõige olulisem valimislubadus. Ja isegi masendava majanduskriisi ajal ei taha oravapartei sellest viimase võimaluseni loobuda.


Nagu ikka on ilu vaataja silmades. Üks osa inimesi arvab, et õiglane ongi nii Andrus Ansipi kui koristajatädi palka vähendada võrdselt 52 krooni ja 50 sendi võrra. Need inimesed valivad Reformierakonda. Teine osa inimesi arvab, et õiglane on hoopis see, kui suurendada tulumaksumäära, sest nii võetakse peaministrilt rohkem ja koristajatädilt vähem. Neil inimestel on põhjust hääletada sotsiaaldemokraatide poolt, sest just tänu meie vastuseisule ei läinud tulumaksuvaba miinimumi vähendamine valitsuses läbi.


Sotsiaaldemokraadid on lagunevas valitsuses olnud töökad ja ausad partnerid. Uskumatu majanduslanguse tingimustes on suuresti tänu rahandusminister Ivari Padari heale tööle Eesti riigi rahanduse tervis päris heas korras ja annab silmad ette enamusele Euroopa riikidele.


„Tänutäheks“ on meie kolleegid ja konkurendid viimastel kuudel rahandusministrit pidevalt halvustanud, et rikkuda tema võimalusi peatsetel europarlamendi valimistel. Padari mainet pole need rünnakud aga küünevõrragi mõjutanud, sest töökus ja kohusetunne on talle nii omased, et paistavad selgelt silma isegi telekaamera kaudu.


See artikkel ilmus veidi lühendatult tänases Õhtulehes.

1 comment:

Margus said...

Tänud lihtsate selgituste eest! Soovin teile edaspidigi kannatlikku meelt.