21.5.09

Arupärimine peaminister Andrus Ansipile

Esitasin äsja Riigikogus peaminister Andrus Ansipile järgmise töötukassa teemalise arupärimise:

Hr. Andrus Ansip
21. mai 2009. a.
Peaminister

Arupärimine

Austatud härra Ansip

24. novembril 2005. aastal langetas teie juhitud valitsus töötuskindlustuse maksemäärasid 40% võrra. Otsust valitsuse pressikonverentsil kommenteerides ütlesite, et Töötukassasse on korjatud kokku ebamõistlikult palju raha:

„Praeguseks on kogunenud jääk 1,86 miljardit, aasta lõpuks 2 miljardit, mõne aja pärast 3 miljardit ja tuleb tunnistada, riigil ei ole selle rahaga midagi peale hakata, sest see raha on seotud väga kindla kasutusotstarbega ja on täiesti ebaeetiline hakata seda otstarvet laiendama. /---/ Riik peab loobuma nende vahendite kokkukogumisest, mida riigil kindlasti ei lähe vaja sellel otstarbel, milleks ta neid vahendeid on väitnud, et ta kokku korjab.”.

Sellest tulenevalt küsin teilt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 139 alusel kas te tunnete enda vastutust Eesti Töötukassa reservide ebapiisavuse eest?

lugupidamisega
Hannes Rumm

3 comments:

Anonymous said...

21. mai pööre on nüüdseks teostunud. Kuidas tulevik tundub?

Ain said...

Milleks selline küsimuse püstitus? Tundub pisut lahmimisena selliselt tugevalt analüütikult. Sisulise poole pealt oli tollal tegu ju mõistliku otsusega, nii karmi surutist/kriisi ei ennustanud tollal ka pessimistid mitte. Ja surve seetõttu oli ka suur otsuse langetamiseks, minu mäletamist mööda selle sammu vastu polnudki keegi vist, või siis õige pisut töötukassa ise...

Noh ja ka vormiliselt pole ka loota, et Ansipil piinlik hakkaks või ta vastata ei oskaks.

Disclaimer: ma ei ole reformarite hääletoru ega eriline toetaja ka mitte, valimistel ka pole neid eelistanud.

Anonymous said...

Kas võib loota, et blogi autor ka kommentaaridele omapoolseid vastuseid avaldab?
Muidu näeb see siin välja kui teadetetahvel, kuhu autor oma tekstid üles riputab, kuid edasist arutelu ei teki (või ei oodata?).
Ilma arutuseta ei usu, et see blogi enam kaua püsib. Veebikeskkond liigub rohkema interaktiivsuse poole. Poliitika samuti.