Haldusreformi tegemine Eestis meenutab esimese maailmasõja aegset kaevikusõda, kus vaenuväed kaevusid nii sügavalt maasse, et rinne ei liikunud miljonitest inimohvritest hoolimata aastaid edasi ega tagasi.
Haldusreform on Eestis vist ainuke asi, kus juba sajandivahetusest saati on kõigil erakondadel sügavalt sisse võetud kaitsepositsioon. Kõik on ühel meelel, et haldusreformi on omavalitsuste tugevdamiseks vaja, kuid arusaamad soovitud eesmärgini jõudmiseks on erinevad.
Tulemus on sama, mis ilmasõjas – Läänerindel muutusteta. Rääkigu riigikontrolör Mihkel Oviir audititele tuginedes palju tahes, et praegused nõrgad omavalitsused ei suuda oma elanike jaoks täita paljusid olulisi ülesandeid.
Tõsi ta on, et just raske majanduskriisi aeg on õige hetk ebapopulaarse reformi ärategemiseks. Teisalt on raske tõsiselt võtta regionaalminister Kiisleri reformikava, kui jälle loevad Riigikogu ja valitsuse liikmed sellest kõigepealt ajalehest. Leheveergudel alustatakse tavaliselt show’d, mitte tõsiseid muutusi.
Alles eelmisel sügisel nõudis regionaalminister kiiret jah-sõna haldusreformile, aga kui tal paluti seda Riigikogus tutvustada, ei ilmunud minister kohalegi. Loodetavasti on regionaalministril seekord rohkem varuks, kui paar pressiteadet, ning reform läheb mõistlikul moel käima.
Tallinlastele lõpetuseks ja lohutuseks nii palju, et erinevalt Keskerakonna poolt välja käidud linnaosi hävitavast perestroikast ei ohusta regionaalministri 15+5 omavalitsust pealinlasi.
See kommentaar ilmus veidi lühendatud kujul ka tänases Linnalehes.
4.3.09
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Tähenärimise mõttes - raamatu pealkiri on siiski ainsuses, see tähendab 'muutuseta' mitte 'muutusteta'
Post a Comment