Seitse kontrollküsimust teie turvalisuse kohta

Enamik selle artikli lugejaid on inimesed, kes käivad tööl ja teenivad oma palga ausalt välja. Kõigil selle artikli lugejatel on aga isad-emad, õed-vennad või lapsed, kes on tublid tööinimesed. Kokku on Eestis töötajaid 600 000 (!) ning uus sotsiaalministeeriumis valminud töölepingu seaduse eelnõu puudutab neid kõiki.

Sotsiaalminister Maret Maripuu ja tema alluvate arvates suurendab nende looming teie, head lugejad, ja kõigi ülejäänud 600 000 töötaja turvatunnet. Esitan teile selle väite kontrollimiseks seitse kontrollküsimust.

1. Praegu tuleb teile koondamise puhul sõltuvalt tööstaažist maksta hüvitiseks 2–4 kuu palk, uue seaduse järgi väheneb koondamishüvitis 1 kuu palgani. Praegu tuleb teile koondamisest ette teatada 2–4 kuud, tulevikus ainult 15–60 päeva. Kas need muutused, mis võimaldavad tööandjal teist senisest kiiremini ja odavamalt lahti saada, suurendavad teie turvatunnet või vähendavad seda?

2. Praeguse seaduse järgi saate te koondamisel töötuskindlustuselt hüvitist 50% ulatuses arvestatuna teie viimase 12 kuu palga pealt, uue seaduse järgi suureneb koondamisel teie töötuskindlustushüvitise arvestamise määr 60 protsendini. Kuna aga samal ajal väheneb teie koondamishüvitis 1–3 kuu palga võrra, siis kaotavad sellest muudatusest rahaliselt kõik töötajad niikuinii. Kas teadmine, et lisaks töökoha kaotusele väheneb teile makstav toetus, rõõmustab teid?

3. Praegu tuleb teile maksta riigipühal töötamise eest kahekordset ja puhkepäeval töötamise eest 50% suuremat palka. Sotsiaalministeerium soovib vähendada teie lisatasu riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest poole võrra. Kas see on õiglane, kui töötaja töötasu väheneb selleks, et vähendada ettevõtte palgakulusid?

4. Praegu peab tööandja riigilt luba küsima, kui ta äriliste raskuste tõttu tahab töötajaid suunata osalise tööajaga tööle või koguni sundpuhkusele. Uus seadus võimaldab tööandjal oma suva järgi vähendada kõigi töötajate palka kolmeks kuuks juhul, kui ta peab kokkulepitud palga maksmist “ebamõistlikult koormavaks”. Kas tööandjale antud võimalus teie palka vähendada suurendab teie turvatunnet?

5. Praegune töölepingu seadus kaitseb rasedaid ning väikelaste vanemaid koondamise ja vallandamise eest eriti tugevasti. Perepoliitika eest vastutava sotsiaalministri Maret Maripuu eelnõu lihtsustab rasedate ja alla 3 aasta vanuste laste vanemate töölt vabastamise korda. Kas selline muutus suurendab noorte vanemate turvatunnet ja innustab neid peret suurendama?

6. Praegune seadus nõuab kirjaliku töölepingu sõlmimist, uue eelnõu kohaselt piisab ka sellest, et tööandja paneb ise töötingimused paberile või saadab töötajale e-posti teel. Kas see, kui mõlema poole allkirjadega kinnitatud kokkulepe teie palga suuruse, töölkäimise aja ja muude töötingimuste kohta kaob ning asendub tööandja meiliga, suurendab teie võimalusi kaitsta töötüli korral oma huve?

7. Praegune töölepingu seadus lubab tähtajalisi töölepinguid sõlmida ainult väga kindlatel tingimustel, sest muidu võib tööandja sundida eriti just noortele ja uutele töötajatele peale lühikesed tähtajalised töölepingud, mille lõppedes võib inimese sentigi hüvitist maksmata tänavale saata. Kui aga inimest jätkuvalt vaja on, siis sõlmitakse temaga uus lühike tähtajaline tööleping. Sotsiaalministeeriumi eelnõu lihtsustab oluliselt tähtajaliste töölepingute sõlmimise korda. Kas see suurendab töötajate kindlustunnet, kui tööandja võib neile peale suruda lühikesi tähtajalisi töölepinguid?

Leheruumi nappuse tõttu pean piirduma ainult seitsme kontrollküsimusega uue töölepingu seaduse eelnõu kohta, aga samasuguseid “rõõmsaid” üllatusi pakub sotsiaalministeeriumi looming igale töötajale veel ja veel.

Ma ei taha lugejale oma arvamust peale suruda. Seepärast loetlen järgnevalt pealkirju, mis ilmusid üleriiklikes ajalehtedes päev pärast uue töölepingu seaduse avalikustamist: “Odavalt töötajatest vabaks”, “Viisteist päeva koondamiseni”, “Seadus, mis kõrvetab töövõtja jalgealust”, “Reformierakond asus tööandjate poolele”, “Uus töölepinguseadus lubaks omanikul töötajaid kergekäeliselt vallandada” jne.

Olen ka ise aastaid olnud väikeettevõtte omanik ja oma nahal kogenud kõiki praeguse töölepingu seaduse häid ja halbu omadusi. Isikliku kogemuse põhjal kinnitan, et praegused tööseadusandluse põhimõtted arvestavad tasakaalukalt nii töötaja kui ka ettevõtja huve. Uus töölepingu seaduse eelnõu ei vii Eestit edasi 21. sajandisse, vaid tagasi 19. sajandi manufaktuuride aega.

Kui sotsiaalministeeriumi inimvaenulik seadus tõesti kehtima hakkaks, siis lahkuvad paljud head töötajad nendesse Euroopa Liidu riikidesse, kus tööseadusandlus pole nii jõhkralt ettevõtjate poole painutatud ning pakub töötajale erinevalt Eestist euroopalikku turvatunnet. Sotsiaaldemokraadina luban aga kindlalt, et see sotsiaalministeeriumi tööõnnetus küll kunagi seaduseks ei saa.

See artikkel ilmus tänases ajalehes Meie Maa.