18.1.08

Mida arvavad 17-aastased lasnamäelased oma kodukohast?

Internetiteatmik Vikipeedia ütleb Lasnamäe linnaosa kohta lühidalt: „1. jaanuaril 2008 oli linnaosas registreeritud 112 001 alalist elanikku. See on Tallinna linnaosade seas suurim elanike arv. Lasnamäe on kuulus oma nõukogude perioodil ehitatud paneelelamute poolest.”

Lasnamäe paneelelamud paistavad tõesti kaugele ja kujundavad võõraste inimeste jaoks selle linnaosa mainet kõige rohkem. Aga mida arvavad oma kodukohast lasnamäelased ise? Et seda teada saada, viis Johannes Mihkelsoni Keskus eelmise aasta lõpul Lasnamäe gümnaasiumite 11. klassides läbi uuringu, milles osales 480 õpilast nii eesti kui vene õppekeelega koolidest.

Just 16-18 aastaste noorte inimeste käest on mõistlik uurida, mis teeb Lasnamäe nende jaoks elamisväärseks või mis neid siit eemale peletab. Sõltub ju suuresti praeguste gümnasistide hoiakutest ja ootustest see, milliseks kujuneb Tallinna suurim linnaosa kümne aasta pärast.

Noored tahavad Lasnamäelt lahkuda
Paraku on kurb tõsiasi see, et ainult kolmandik Lasnamäel õppivatest noortest soovib oma kodukohta elama jääda. Veidi leplikumad on Lasnamäe suhtes vene noored, kellest 38% on nõus ka tulevikus siin edasi elama. Eesti noortest on seda meelt vaid 18%.

Ligi pooled Lasnamäel õppivatest Eesti noortest tahavad jääda tallinlaseks, kuid elada tulevikus mõnes teises linnaosas. Eriti ehmatav on aga see, et suisa 37% Lasnamäel õppivatest vene noortest tahab sootuks Eestist ära kolida. (Eestlaste seas on välismaale pürgijaid 18%.)
Neist vene noortest, kes ei seo oma tulevikku Lasnamäega, loodab 40% elama asuda mõnda Euroopa riiki, 15% Venemaale ning 8% muudesse riikidesse.

Kuigi võib eeldada, et paljudel juhtudel jääbki soov välismaale kolida vaid sooviks, näitavad need vastused, et Lasnamäel õppivad noored ei väärtusta oma linnaosa ning paljud nii venelastest kui eestlastest ei väärtusta kahjuks kodumaana ka Eesti riiki.

Miks siis noored Lasnamäed nii vähe hindavad? Kõige rohkem häirib noori see, et Lasnamäel on liiga vähe haljasalasid ja parke. Alles seejärel tuleb miinusena suur kuritegevus ja vähesed vaba aja veetmise võimalused. Eestlaste arvates on suurimaks miinuseks kõrge kuritegevuse tase, venelasi häirib rohkem haljasalade ja parkide vähesus.

Eelkõige usuvad noored, et Lasnamäe muutub inimsõbralikumaks siis, kui ehitataks rohkem vabaaja- ja noortekeskusi. Samuti muutuks linnaosa nende hinnangul paremaks, kui Lasnamäel oleks turvalisem elada. Samavõrd kui oleks vaja rajada parke ja haljasalasid ning korraldada ka Lasnamäe elanikele ühisüritusi.

Küsitlusele vastates kirjutasid õpilased tulevikule mõeldes selliseid soovitusi: „Kuritegevust vähendada ja korteriühistute tutvustusi teha, et naabrid hakkaksid omavahel rohkem ja sõbralikumalt suhtlema.” „Rohkem tähelepanu lastele, kuna sealt algavadki need kuriteod, sest lastel pole midagi teha.” „Et oleks kohti, kuhu inimesed saaksid tulla ja ka neil on seal võimalus teistega suhelda.” „Maha põletada ja uuesti ehitada.” „Rohkem haljasalasid, parke.” „Kivimajad ei tekita eriti inimsõbralikku tunnet, liialt hallid ja tumedad toonid on tänavatel.” „Rohkem valgust, rohkem politseid, rohkem vaba aja veetmise võimalusi.”

Lasnamäele elama jäämist pärsivad eelkõige selle linnaosa kohta levinud eelarvamused, millest õpilaste hinnangul on kõige levinum see, et Lasnamäel on suur kuritegevus.

Noortele omase otsekohesusega kirjeldatakse Lasnamäe kohta käibivaid eelarvamusi nii: „Seal saab nuga.” „Ah see on see koht, kus tapetakse ja mis on narkomaane täis.” „Et Lasnamäel on kõigil prussakad.” „Kui ma äsja Saaremaal elavale sõbrannale ütlesin, et elan Lasnamäel jäi tal mulje nagu oleksin ebaharitud inimene ning mulle meeldiks mustus.”

Hea ühendus kesklinnaga
Muidugi ei ole uuringust selguv pilt ainult must ja murelik. Lasnamäe suurimaks eeliseks teiste linnaosadega võrreldes peavad õpilased üksmeelselt head transpordiühendust kesklinnaga. Plussiks peetakse ka rohkete kaubanduskeskuste olemasolu ning linnaosa kiiret arengut. „Elav rajoon ja areng toimub kiiresti,” hindas üks õpilane.

Lisaks mainiti korduvalt, et meeldib see, et kõik asjad on käe-jala juures ning et selles linnaosas elavad sõbrad, sugulased ja tuttavad.

Lasnamäel on palju asju, mida muuta on raske. Olgu Lasnamäe paneelmajad mõne inimese jaoks kuitahes koledad, püsivad nad sama kindlalt ka kümne aasta pärast. On ka asju, mis võivad arengut mõjutada niikuinii. Kindlasti väärtustaks Lasnamäed elukeskkonnana see, kui Tallink ehitaks sinna Eesti kõige suurejoonelisema vabaaja keskuse, mille tõmbenumbriks on kavandatud siseruumides asuva mäesuusanõlv.

Ent samas on asju, mille muutmine on võimalik ja vajalik. Praegu on Lasnamäe saatus olnud ses mõttes õnnelik, et linnaosa kehv maine pole veel ajendanud inimesi sealt lahkuma. Selgesti näitavad seda kinnisvara kõrged hinnad.

Samas on selge, et kui noored leiavad oma kodukohast rohkem miinuseid kui plusse, siis hakkavad nad sealt lahkuma kas teistesse linnaosadesse või uutesse elamurajoonidesse linna ümbruses. Seni on Lasnamäe arenenud üksikute objektide kaupa ja süsteemitult, mistõttu linnaosa ongi korralikult haljastamata ning vaba aja veetmise võimalusi on vähe.

Tallinna Kunstiülikool saatis kolm aastat järjest oma tudengeid Lasnamäele ülesandega otsida lahendusi linnaosa uuendamiseks ja arendamiseks. Kahjuks on kõik need lennukad tööd jäänud akadeemilisteks näpuharjutusteks, sest need poliitikud, kes suuresti just Lasnamäelt kogutud häältega linna juhivad, pole oma valijate huve kuigi hästi kaitsnud. Loodetavasti innustab teadmine, et Lasnamäe noored kipuvad kodukohast minema, juba lähitulevikus linnaosa süsteemselt ning noorte huvisid arvestades arendama.

See artikkel ilmus tänases venekeelses Postimehes.

1 comment:

BC said...

Sõpruse pst Mustamäel on sama kiire kesklinna jõudmise viis kui kanal Lasnamäel :)