Võõrtööjõu sissetoojatele kehtestatakse kohustuslik palgatase

Äsja läbis riigikogus esimese lugemise seadusemuudatus, mis muudab veidi võõrtööjõu sissetoomise korda. Ekslikult lasi mingi meediakanal hommikul välja uudise, mille kohaselt võimaldab uus seadus Eestisse tuua senisega võrreldes kaks korda rohkem võõrtööjõudu.


Praegu kehtib võõrtööjõu sissetoomisel piirarv 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast ning mullu oli piirarvuks 686 inimest.

Ent lisaks on praegu mitmetel ministri õigus esitada siseministrile taotlus vabastada piirarvu alt töötajaid, kelle Eestisse lubamiseks on eriti mõjuvad põhjused. Näiteks majandusministri teadmine, et kui BLRT saab kuni kuueks kuuks palgata Ukrainast 10 kõrge kvalifikatsiooniga laevakere keevitajat, siis võib firma vastu võtta erakorralise tellimuse, mis annab tööd ka kümnetele Eestis elavatele keevitajatele.

Kuuldavasti oli kultuuriminister sunnitud seda erandit kasutama selleks, et lubada Eestisse lühiajalisele tööle 4 nunna. Kuna erandeid kasutati laialdaselt, siis toodi Eestisse mullu 245 võõrtöölist rohkem kui seda lubanuks piirarv.

Uue seaduse kohaselt tõuseb piirarv 0,1% Eesti elanikkonnast, kuid kaob õigus teha mistahes erandeid. Seega kaob ministritel õigus oma suva järgi täiendavalt võõrtöölisi Eestisse lasta ning kõigile võõrtöölistest huvitatud ettevõtjatele seatakse ette ühtne karm palgatase.

Nimelt kehtestab uus seadus uue asjana palgapiirangu odava tööjõu sissetoomisele. Eelnõu kohaselt saab Eestisse tuua ainult neid töötajaid, kes hakkavad saama vähemalt 1,24 Eesti keskmist palka. Kuna Eesti keskmine palk on ammu üle 10 000 krooni kuus, ei ole võimalik näiteks Moldovast tuua põllutöölisi või koristajaid, kes on nõus töötama 5000-6000 krooni suuruse palga eest. See on ka põhjus, miks uut seadust toetab ka Ametiühingute Keskliit, sest ametiühingud ei pea hea väljaõppega ja kalleid spetsialiste või oskustöölisi ohuks Eesti oma töötajatele.

Kuna uue seadusega kehtestatakse ka senisest palju karmimad Schengeni õigusruumis kehtivad biomeetrilised kontrollinõuded, siis muutub Eesti riigi kontroll riiki tulevate ja siit lahkuvate võõrtööliste üle palju efektiivsemaks.