Jalgpall turvalisem kui seks?

Üldteada on tõsiasi, et jalgpall on parem kui seks. Aga mis on turvalisem, kas jalgpall või seks?

Veidi liialdades võib öelda, et sellele küsimusele otsisid eile Tallinnas konverentsil „Turvaline sport” vastust oma ala parimad asjatundjad Inglismaa, Soome ja Eesti politseist. Mõned muud kiibitsejad nagu Ilmar Raag, Aleksander Turovski ja mina ise pealeselle.

Esmalt kõva kompliment heal tasemel olevatele Margus Kotterile, Einar Lillole jt jalgpalli turvalisusega tegelevatele Eesti politseinikele. See, mis Inglise politseil on suhetes jalgpallifännidega tulnud pika valu ja vaevaga, on Eesti politseinikud targu teiste vigadest õppides vaikselt ära teinud.

Muidugi ei jõua ma siinkohal ümber kirjutada oma poole tunni pikkust ettekannet jalgpalli ja poliitika seostest. Kuna tuginesin paljuski Franklin Foer’i raamatule “How Soccer explains the World”, siis soovitan kõigil huvilistel seda lugeda. Sealt leiate näiteid vuti ja poliitika seostest nii suurtest ja tuntud jalgpalliriikidest (Itaalia, Brasiilia, Hispaania) kui ka päris äärmuslikest ühiskondadest (Iraan, postkommunistlik Ukraina).

Minu põhitees oli see, et paljud poliitilised probleemid ilmnevad eriti jõuliselt just jalgpallis, mis on peaaegu kogu maailmas avalikkuse tähelepanu keskmes ning mõjutab suuri masse. Ent teisalt on jalgpallil ja üldisemalt spordil ka vastupidine toime: mõnikord mõjutavad need tugevasti päris elu.

Oma jutu lõpus palusin vastata küsimusele, kas ka Eestis on võimalikud muu maailma jalgpallile sageli omased fännide vägivald, politiseerumine, korruptsioon, rahvustevaheline või usuline vaen? Koos jalgpallijuht Aivar Pohlaku, mitme politseiniku ja Jalgpallihaigla esindajatega jõudsime üksmeelselt järeldusele, et õnneks mitte.

Päris lõpuks küsisin provokatiivselt: mis saanuks siis, kui viimane Eesti-Venemaa mäng toimunuks mitte märtsi lõpus, vaid pärast pronksiööd? On ju kõik viimaste aastate Eesti-Vene mängud olnud niikuinii tugevasti politiseeritud, aga pärast pronksmehe teisaldamist oleks ülitugevasti Eestit rünnanud Kreml kindlasti kasutanud jalgpalli uuteks provokatsioonideks ja rünnakuteks.

Aivar Pohlak läks selle mõttemänguga kaasa ning vastas siiralt: „Sellisel juhul ma arvan, et see mäng oleks võinud vabalt ära jääda.”

Ringiga pealkirjas esitatud küsimuse juurde tagasi jõudes tuleb tõdeda, et vähemalt Eestis, kus aidsi levik on endiselt masendav ning jalgpallifännid viksid ja viisakad, on jalgpall turvalisem kui seks.