Teadupärast soovib lugupeetud justiitsminister Rein Lang muuta Eesti tänavapilti euroopalikumaks, muutes reegleid selle kohta, kas ja kuidas avalikes kohtades alkoholi tarvitada võib.
Järgnev on väljavõte ühest justiitsministeeriumi dokumendist alkoholitarvitamise piirangute kohta Euroopas, milles omakorda viidatakse Maailma Tervishoiuorganisatsioonile (WHO).
Parkides ja tänavatel alkoholi tarvitamist:
- ei ole piiratud 17 riigis (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Iisrael, Luksemburg, Malta, Portugal, Serbia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Makedoonia);
- on vabatahtlikul kokkuleppel 8 riigis (Ungari, Island, Itaalia, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Türgi, Suurbritannia); (voluntary agreement tähendab eesti keeles vist eneseregulatsiooni. Näiteks muutuvad Inglismaal järgmisel aastal alkoholietiketid tänu valitsuse ja tööstuste vahelisele kokkuleppele).
- on osaliselt piiratud 13 riigis (Austria, Valgevene, Belgia, Tšehhi, Taani, Soome, Iirimaa, Leedu, Madalmaad, Norra, Moldaavia, Šveits, Ukraina);
- on täielikult keelatud 3 riigis (Eesti, Poola, Venemaa).
(algallikas http://data.euro.who.int/alcohol/Default.aspx?TabID=2422)
Palun neilt inimestelt, kes on eelloetletud 41 riigis (va Eesti) parkides ja tänavatel alkoholi tarvitanud, tagasisidet selle kohta, kui tõesed on WHO andmed. Mida tähendavad tegelikus elus piirangud või osalised piirangud?
4.6.07
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Soome kohta nii palju, et siin oli vahepeal regulatsioon kohaliku omavalitsuse pädevuses, ent asendati avaliku korra seadusega. Seaduse mõte seisneb selles, et kedagi segamata tohib näiteks pargis piknikku pidada ja sealjuures ka alkoholi juua. Keelatud on aga lärmakas lausjoomine.
inimesed joovad väga rahulikult tänaval ja parkides õlut ja veini ja seda paljudes euroopa riikides. pudeliga inimesi pole kohanud aga näiteks Poolas ja Rootsis. selles suhtes võib öelda, et Lang pingutab pisut üle. AGA. mitte kusagil euroopas, vehemalt niipalju kui mina olen ringi seigelnud, ei joo inimesed tänaval viina. mitte kusagi ei kõigu sulle pühapäeva pärastlõunal kesklinnas vastu 2-3 purjus lapseohtu poissi-tüdrukut lauaviin ühes ja coola teises käes. mitte kusagil mujal ei lähe lakku täis noored bussis omavahel kaklema või ei kuse keset tänavat.
alkohol on probleem ja väita, et kuna prantslased armastavad juua veini ja süüa juustu vabas õhus, siis pole ka meil piiranguid vaja, on jama. kahjuks pole me prantslased.
Minu arusaamade järgselt ei ole häiriv niivõrd fakt, et alkoholi tarbitakse avalikus ruumis kuivõrd teatava ületarbimisega ebameeldivaks muutuvad kodanikud.
Vihkame või mitte, siis iga regulatsioon peab olema mõõdetav. Järjekordne kohaliku omavalitsuse määrus "joobes seisundis avalikus kohas viibimise kohta" ei tundu kuigivõrd mõõdetavat tegurit andvat.
Kust maalt olen ma nii joobnud, et ei ole lubatud kodupoole komberdada või pargipingil väsimust puhata väikese uinakuga?
Sõidukijuhtide alkoholi tarbimise määratlemiseks on seni üsna edukalt kasutuses olnud vere alkoholisisalduse mõõtmine. Mingilmoel võiks ka tänaval jalutamise pädevuse siduda mingi parema mõõdikuga (promilliga). (Siiani on kuuldavasti korrakaitse organite patrullide poolt rakendatav isikuttõendava dokumendi küsimine, kui suudad esitada mingigi pildiga paberi, jäätakse "kompetentne isik" rahule.)
Minu soovitus oleks lubada alkoholi tarbimist lisaks teenindavatele asutustele (pubid-baarid) parkides (aga mitte tänavatel, bussipeatustes, koolide ega muude lasteasutuste läheduses) ja kehtestada teatav promilli-piir, kustmaalt avalikus ruumis viibides sa kas pead taksoga koju sõitma või sind kaasakutsuva politseinikuga kainestus-asutusse siirduma.
Iseenesest mõistetavalt peavad sellised pargid olema varustatud piisava arvu prügikastide (ja vist ka paaritunnise intervalliga töötavate koristajatega, muidu lagastataks nimetatud piirkonnad täiesti). Aga see on juba kohaliku omavalitsuse rada ja rida.
Jätkuvalt võiks muidugi oma kodus ja valdustes alkoholi tarbimine ja omatarbeks tootmine vaba ning maksustamata olla.
Aitäh Larkole, Marekile ja Jürgenile! Olen sama meelt Marekiga, et saame prantsuse kombeid Eesti oludesse üle kanda on varavõitu. Viinarahva ja veinirahva tarbimiskultuur on selleks liiga erinev.
Marekile: Isegi viina joomine tänaval ei ole veel mingi näitaja. Kreekas on näiteks väga palju otse tänavale avatud ouzo joomise kohti. Ja seal nad siis muudku tinistavad. Rahvuslik komme lausa või nii. Joobes lällavaid kreeklasi seejuures kusagil silma ei jäänud.
Mäletan, et nii Lätis kui Soomes on politsei teinud viisakalt märkuse, kui siidripurk käes. Soome tüdruk soovitas selle ära juua ja järgmist mitte avada. Läti polisman ütles, et pane kott ümber, kui rüüpad, et lapsed ei näeks.
Itaalias aga tegime ise topsi rummist ja colast koksi raudteejaama trepil. Juurde astus politseinik ja mainis, et klaastaara viskaks prügikasti, kui tühjaks saab. Malpenda lennujaama ees õlut suitsu kõrvale rüübates seisid politseinikud sealsamas kõrval ja tegid niisama juttu, alkoholist ei sõnagi.
Türgis peale kella 21 andis poemüüja õlut salaja kotti pandult ja mainis, et jooge maja taga, mitte tänaval.
Post a Comment