Äsja Riigikogus teisel lugemisel sisuliselt lukku löödud võlgade ümberkujundamise seadus tekitab järgmise aasta aprillis kohtutes ülekoormuse, sest Eestis ei ole piisavalt võlanõustajaid.
Võlanõustajate puudumine paneb väga raskesse olukorda paljud võlgnikud, kellel on iseseisvalt raske esimese korraga kokku panna seaduses nõutud väga mahukat dokumentide pakki. Nõustaja puudumisel tekib olukord, kus võlgnik käib mitu korda võlausaldajate ja kohtu vahet ning suurendab nii pankade kui kohtute töökoormust.
Piisava hulga seaduses sätestatud kohtu-eelsete võlanõustajate vajalikkust rõhutasid võlgade ümberkujundamise seaduse arutelul nii Pangaliidu kui Kohtunike Ühingu esindajad.
Kahjuks ei teotanud õiguskomisjon sotsiaaldemokraatide ettepanekut, mille kohaselt riik ja omavalitsused kohustuvad tagama kohtueelsete võlanõustajate olemasolu kogu riigis.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher väitis täna seaduse arutelul, et „Eestis on praegu olemas üle 100 võlanõustaja, kes inimesi saaksid aidata selleks, et inimesed oleksid võimalikult informeeritud ja suutlikud võlgade ümberkujundamise menetluses oma õigusi kaitsma.“
Tegelikult puudub isegi sotsiaalministeeriumil ülevaade sellest, kui palju võlanõustamise koolituse läbinud sajakonnast võlanõustajast praegu oma erialal töötab ning kui suurele osale elanikkonnast nende teenus tegelikult kättesaadav on. Vastuseks minu küsimusele, kui suurele osale elanikest on võlanõustajate abi praegu kättesaadav, tunnistas Vaher: „Võlanõustamisteenus on ilmselgelt täna kättesaadav vägagi heitlikult.“
Valitsusparteid lükkasid võlanõustajate teenuse tagamise punkti uuest seadusest välja ettekäändel, et võlanõustamisega seotud kohustused paneb paika sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel olev sotsiaalhoolekande seadus. Paraku jõustub võlgade ümberkujundamise seadus järgmise aasta aprillis ning kõige suurem hulk taotlusi võlgade ümber kujundamiseks esitatakse just siis. Sotsiaalministeeriumis ettevalmistatav sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu on aga nii toores, et parimal juhul jõustub see alles 1. jaanuaril 2012. Ja niikuinii paneb sotsiaalhoolekande seaduse mustand kogu vastutuse võlanõustajate eest omavalitsustele.
Kindlasti ei suuda paljud vaesemal järjel omavalitsused ilma seaduse toeta võlanõustamisteenust pakkuda ega selle eest tasuda. Näiteks Tallinna võlanõustajad võivad naabervalla inimesi aidata ainult siis, kui võlgnikul on kaasas vallavalitsuse garantiikiri lubadusega tasuda nõustamise eest 300 krooni tunnis. (Võrrelge seda tasu advokaadi töötasuga.) Seetõttu jäetakse võlanõustaja puudumisel paljude omavalitsuste inimesed olukorda, kus nende võime võlgade ümberkujundamise seadusega kaasnevaid võimalusi kasutada on raskendatud.
Võlanõustamise teenus jäeti võlgade ümberkujundamise seaduses seadustamata mitte seetõttu, et sotsiaalministeerium lahendab selle probleemi võib-olla aasta pärast. See jäi seadusest välja põhjusel, et oleks tähendanud riigile lisaülesannete ja täiendavate rahaliste kohustuste võtmist, kuigi need kulud oleksid riigi mõõtkavas olnud väga väikesed.
Pikemalt loe seaduse arutelust täna Riigikogus:
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1289891100
16.11.10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment