Parteikontorite võim suureneks, valijate võim väheneks

Mullu käis linna- ja vallajuhte Eestis valimas 662 813 inimest ja europarlamendi liikmeid valis 399 181 inimest. Mõlemal juhul oli mullu valimisaktiivsus palju kõrgem kui varasematel aastatel, kuigi tekkis tõepoolest ebanormaalne olukord, kus valimised toimusid vaid neljakuulise vaheaja järel.

See näitab, et sajad tuhanded inimesed tulid hea meelega valima, sest nad tahtsid oma mõtete kandjaid toetada, millegi vastu protestida ning Eesti elu üle otsustamises kaasas rääkida. See näitab, et valijatel pole sagedaste valimiste vastu midagi. Sel taustal mõjub päris kummaliselt jutt, et valimised tuleb korraldada nii harva kui võimalik, sest need segavat normaalset riigijuhtimist.

Enamikus Euroopa riikides on välja kujunenud tava, et parlamendi ja omavalitsuste valimised vahelduvad rütmiliselt. See rütm annab valijatele omavalitsuste valimisel lisaks kohaliku elu küsimuste üle otsustamisele võimaluse anda valitsuserakondadele märku, kas võimuparteide poliitikaga ollakse rahul või mitte. Olgu Saksamaal, Prantsusmaal, Soomes või Lätis, ikka tõlgendatakse kohalikke valimiste tulemusi üleriigiliselt just nii, et kas need tugevdasid või nõrgendasid võimuparteide ja valitsuse positsioone.

Eestis tekitati eelmise põhiseaduse muudatusega samuti selline mõistlik rütm, kus Riigikogu ja omavalitsuse valimised toimuvad iga kahe aasta tagant. Sotsiaaldemokraatide meelest pole mingit põhjust seda euroopalikku ja demokraatia toimimiseks hädavajalikku rütmi muuta. Ka näide, et 1999. aastal toimusid meil kohalike omavalitsuste valimised kõigest pool aastat pärast parlamendi valimisi, siinkohal ei päde, sest kui vaadata nende valimiste tulemusi, siis nad sarnanesid suuresti ja ei pakkunud valijatele võimalust anda tagasisidet valitsusparteidele ning võtsid valitsusparteidelt võimaluse saada õigel ajal tagasisidet, mis läks neile tagantjärele tarkusega päris kalliks maksma.

Praegune rütm, mille puhul Riigikogu ja omavalitsuste valimised vahelduvad iga kahe aasta tagant, on palju parem kui väljapakutud mudel, kus nad toimuvad samal aastal. Kuigi õnneks on eelnõust välja võetud kõige suurem rumalus, omavalitsuste valimiste ja Riigikogu valimiste korraldamine samal päeval, mis ilmselgelt oleks tähendanud seda, et kohaliku elu küsimused jäävad tähtsuselt Riigikogu valimiste varju.

Sotsiaaldemokraadid on arvamusel, et Reformierakonna ja IRL-i valimisreform vähendab valijate võimu ja suurendab parteikontorite võimu, sest see annab valijatele võimaluse sekkuda Eesti elu juhtimisse ainult iga nelja aasta tagant, mitte öelda oma sõna sekka otseselt iga kahe aasta tagant, nagu praegu.

Ühe olulise põhjusena selle reformi vastu toon välja ka asjaolu, et saja aasta peale kavandatud valitsusreform ei ole niikuinii jätkusuutlik, sest nagu näitab eelmise sajandi ajalugu, muudetakse nii pika aja vältel valimissüsteemi korduvalt niikuinii. Nagu toodi välja ka põhiseaduskomisjonis toimunud aruteludel - ja seda tegi IRL-i esindaja -, on see nii juhtunud mitte ainult Eestis, vaid ka mõne erandiga kõigis Euroopa riikides.

Kui ka Eesti lähiajaloos tagasi vaadata, siis isegi alates 1992. aastast jõustunud valimissüsteem on juba kaks korda muutunud ja seda oluliselt. Esiteks pikendati omavalitsuste valimistsüklit ja see viidi n-ö peegelpilti Riigikogu valimistega, ning teiseks lisandusid pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga meie valimistsüklisse europarlamendi valmised. See tähendab, et olukorras, kus ainuüksi väljapakutud valimisreformi üleminekuaeg on peaaegu 20 aastat, on juba selle üleminekuaja lõpuks väga suur tõenäosus, et reformi tulemused ei ole enam jõus.

Toon välja ka selle asjaolu, et valimissüsteemi stabiilsus on omaette oluline väärtus, mis tagab ühiskonna turvalise toimimise pika aja vältel. Praegu väljapakutud lahendus paiskab turvalise valimiskorra ligi 20 aastaks sassi ja nagu öeldud, pole üleminekuaja lõppedes mingit garantiid, et see nii pika aja järel toimima jääb. Seetõttu ei toeta sotsiaaldemokraadid sellist valimisreformi, mis suurendab parteikontorite ja vähendab valijate võimu.

Selle kande aluseks on eilne sõnavõtt Riigikogus SE 775 esimesel lugemisel.