Antakse 100, ära võetakse 200 miljonit

Eelmisel nädalal toimunud koalitsioonikõneluste järel teatas Rahvaliidu esimees Karel Rüütli võidukalt, et omavalitsuste tasandusfondi suurendatakse tänu Reiljani parteile aastas 100 miljoni krooni võrra.

Paraku häbenes Rahvaliidu juht vaikides maha selle, et samal ajal suurendab koalitsioonikõnelustel kokku lepitud 2% suurune käibemaksu määra tõus omavalitsuste kulutusi 160-200 miljoni krooni võrra. Kuna omavalitsustele erinevalt eraettevõtetest käibemaksu ei tagastata, siis tähendabki käibemaksu määra tõstmine kõigile omavalitsustele 2% võrra suuremaid väljaminekuid iga ostetud kauba ja teenuse eest.

Nagu tänasest jälle Riigikogu saalis istuv endine rahandusminister Ivari Padar välja rehkendas, tähendab käibemaksu määra tõus omavalitsustele, mis mullu maksid riigile kokku 1,5 miljardit krooni käibemaksu, suurusjärgus 160-200 miljoni kroonist täiendavat kulu.

Seega halvendab Rahvaliidu ja paremparteide võimalik valitsus omavalitsuste olukorda, mitte ei paranda seda.

Käibemaksu määra tõstmise negatiivne mõju omavalitsuste eelarvele on üks täiendav põhjus, miks sotsiaaldemokraadid hääletavad kindlalt käibemaksu määra tõstmise vastu. Käibemaksu määra tõstmise asemel on kindlasti arukam tõsta tulumaksu määra. Seda soovis mäletatavasti ka Rahvaliit, kuid koalitsioonikõnelustel jäi peale Reformierakonna tahe, kelle jaoks tulumaksutõus on tabuteema.

Meil on juba üle 60 000 töötu, kes maksustavavat tulu ei teeni, kuid leiba, piima ja teisi esmatarbekaupu peavad hinges püsimiseks ikka ostma. Nende inimeste jaoks tähendab käibemaksu tõus niigi napi ostujõu vähenemist ning raskusi igapäevase toidu eest maksmisel. Kõige väiksema või hoopis ilma sissetulekuta inimeste maksukoormuse tõusu asemel on mõistlik ja õiglane tõsta tulumaksumäära, sest tööl käivat inimest ei mõjuta 3-protsendiline sissetulekute vähendamine pooltki nii rängalt kui esmatarbekaupade hinnatõus töötut.