8.6.09

Presidendikandidaat Tarand ja valitsuse töörahu?

Õnnitlen kõigepealt Indrek Tarandit, kes saavutas tänavustel valimistel peaaegu sama võimsa tulemuse nagu sotsiaaldemokraatide esinumber Toomas Hendrik Ilves 2004. aastal. Nüüd tuleb huviga oodata, kas Indrek sammub Toomas Hendriku jälgedes ka ses mõttes, et hakkab nii suurele üldrahvalikule toetusele tuginedes valmistuma 2011. aasta presidendivalimisteks.


Üllatavate valimistulemuste põhjuseks on see, et tänavuste europarlamendivalimiste põhiküsimus oli täiesti erinev 2004. aastast. Toona valis rahvas meie parimat suursaadikut Euroopa Liitu ning sotsiaaldemokraat Ilves oli ülekaalukalt parim valik.


Seekord oli tegemist protestivalimistega, mille ajendiks olid halvenev majanduslik olukord ning teisalt suurt võõrandumist tekitav valimissüsteem. Majandusolukorrast lähtuva protesti kasutas oma huvides edukalt ära Keskerakond, millel erinevalt eelmisest korrast õnnestus oma toetajad valimiskastide juurde tuua.


Keskerakonna ja Reformierakonna kehtestatud suletud nimekirjade süsteemi vastu protestimise arvelt võitsid enim hääli üksikkandidaadid eesotsas Indrek Tarandiga.


Sotsiaaldemokraadid lõpetasid seekordsed valimised erakondade konkurentsis sama moodi neljanda kohaga nagu 2007. aasta Riigikogu valimised. Muidugi oleksime tahtnud selles pingereas tõusta ja lootsime valimiskünnise kindlamalt ületada. Aga kui tavaliselt koonduvad isiklikud rünnakud mistahes valimistel Edgar Savisaare vastu, siis seekord suunati kõige tugevam negatiivne kampaania isiklikult Ivari Padari vastu ning kindlasti mõjutas see meie valimistulemust.


Europarlamendist välja jäämine on kindlasti valus löök kahele parlamendiparteile. Kui Rahvaliit parandab ilmselt oma olukorda sügisestel omavalitsuste valimistel, siis roheliste jaoks tekib pärast europarlamendi valimisi samasugune küsimus nagu 2004. aastal Res Publical: olla või mitte olla?


Väga olulised oli pühapäevased valimised peaminister Andrus Ansipi ja Reformierakonna jaoks. Kolmas koht maandab sisepingeid Reformierakonnas ja valitsuses. Kui Reformierakond kaotanuks IRL-ile ja sotsiaaldemokraatidele, siis tekkinuks oravaparteis tõsine surve peaministri väljavahetamiseks ning IRL hakanuks oma partnereid jõuliselt survestama. Nii on üks eurovalimiste kõrvaltulemus seegi, et suureneb vähemusvalitsuse töökindlus.



See artikkel ilmus tänases Äripäevas.

1 comment:

Jaanus said...

" Aga kui tavaliselt koonduvad isiklikud rünnakud mistahes valimistel Edgar Savisaare vastu, siis seekord suunati kõige tugevam negatiivne kampaania isiklikult Ivari Padari vastu ning kindlasti mõjutas see meie valimistulemust. "

Haledad vabandused. Tunnistage iseendale, et tulemused olid sotsidele totaalne läbikukkumine. Ja mitte sellepärast, et keegi Padarit ründas, vaid sellepärast, et SDE pole siiamaani aru saanud, mis erakonnas valesti on. Nõrgad isiksused, küündimatud poliittehnoloogid, umbmäärased (parempoolsed) seisukohad ja viimasel ajal ka venemeelne möla (Palo, Belobrovtsev). Belobrovtsevi venemeelsed artiklid ei toonud teile juurde ainsatki vene valijat, küll aga kaotasite mingi hulga eesti valijaid, kes ilmselgelt läksid tugevalt eestimeelse Tarandi taha.

Tunnistage, et te olete eesti kõige küündimatumad poliitikud, kes suudavad ära kasutada kõigest kolmandiku oma maksimaalsest potentsiaalist. Siiamaani pole sotsid oma programmi isegi astmelist tulumaksu sisse kirjutanud. Sellist mudelit, mis tõstaks kõrgepalgaliste tulumaksu vähemalt 40%-ni nagu on see kõigis arenenud riikides. Te ei julge seda teha, sest te olete selgrootud argpüksid. Te pole mitte Euroopa kõige parempoolsemad sotsid, vaid te olete isegi parempoolsemad kui kõik Lääne-Euroopa paremparteid kokku.