Karadzic - Euroopa vihkab, Serbia armastab?

Kogu Eesti ja Euroopa meedia rõkkab heameelest, sest massimõrvar Radovan Karadzic on viimaks tabatud ja astub kohtu ette. Ent kas Karadzici tabamine tähendab ka tegelikult muutust Serbia poliitikas ja serblaste mõtlemises?

Või nagu ütles kolleeg Marko Mihkelson: Serbia astus suure sammu Euroopa Liidu suunas. Mina olen ses osas palju skeptilisem, sest paljude serblaste mõtteviis ja väärtushoiakud on Euroopa Liidust ehk veel kaugemalgi kui türklastel.

Suhtlesin mõned aastad tagasi ühel õppereisil Shveitsis pikalt kahe intelligentse Serbia naisega. Üks neist oli 30-aastane suure Belgradi päevalehe ajakirjanik, teine ligi 60-aastane professor Vojvodinast, kes uuris ajakirjandust ja vähemusrahvuseid.

Esmase mulje kohaselt oli tegu meeldivate tarkade inimestega, ent ajapikku hakkas kogu ülejäänud seltskond, mis koosnes ligi 15 rahvuse esindajatest, neid vältima.

No mitte kuidagi ei tahtnud eestlased, lätlased, ungarlased, bulgaarlased ja teised olla nõus Serbia naiste arvamusega selle kohta, et NATO sooritas sõjakuriteo, kui pommitas 1999. aastal küüditavate ja mõrvatavate Kosovo albaanlaste kaitseks Belgradi. Sõjakurjategijateks peeti ikka serblasi, kes albaanlastele jõhkralt liiga tegid. Selline seisukoht ajas omakorda raevu Serbia intelligendid.

Rääkimata siis sellest, et Serbia ajakirjanik ja meediaprofessor oleks suutnud ühegi teise rahvuse esindajaid veenda selles, et tegelikult ei saa sõjakuritegudes süüdistada Karadzicit ja teisi temasuguseid kõrilõikajaid, kuna sõja algatajateks ja suurimateks mõrtsukateks olevat ikka horvaadid ja moslemid.

Kardan, et kuigi sestsaati on aeg edasi läinud, elab suur osa serblasi ikka veendumuses, et mitte nemad ei teinud Jugoslaavia lagunemise järel väiksematele naaberrahvastele liiga, vaid et neile tehti liiga. Tegid naabrid ja suured rahvusvahelised organisatsioonid.

Jään huvi ja hirmuga ootama Serbias läbi viidavaid avaliku arvamuse küsitlusi. Kardan, et enamus või vähemalt hirmutavalt suur osa serblasi ei pea Karadzicit erinevalt muust euroopast mitte sõjakurjategijaks, vaid NATO, USA ja Euroopa Liidu korraldatud nõiajahi ohvriks. Kui see nii on, siis pole muul Euroopal ka eriti põhjust Karadzici tabamist pidada oluliseks pöördepunktiks Serbia ajaloos.