Kallis tööpoliitika tagab majanduse konkurentsivõime

Taani kauaaegne peaminister (1993-2001) ja sealse tööturumudeli autor Poul Nyrup Rasmussen esines äsja Tallinnas konverentsil sotsiaaldemokraatia tulevikust 21. sajandil.

Mäletatavasti püüdis Reformierakond jaanuaris läbi pressida töötajavaenulikku töölepinguseadust tuues eeskujuks Taani mudeli. Muidugi võeti seejuures Taani mudelist välja paar üksikut numbrit ning vaikiti maha enamus Taani tegelikust tööturupoliitikast.

Kuna Reformierakonna liikmeid tänasel konverentsil silma ei jäänud, siis nii neile kui teistele huvilistele teadmiseks refereerin siin mõnd mõtet Taani tööturumudeli autorilt, kes praegu juhib sotsiaaldemokraate Europarlamendis:

See on suur müüt, et globaliseerumise tõttu ei saa enam lubada toetusi töötutele ja aktiivset tööturupoliitikat. Globaliseerumine tekitab inimestest ebakindlust, sest see tähendab pidevat muutumist. Minu isa põlvkond võis olla kindel, et töötuks jäämise korral saab ta varem või hiljem uue töökoha samas tööstusharus. Enam ei või keegi selles kindel olla ja inimesed peavad elu jooksul mitu korda tegevusala vahetama või vähemalt pidevalt uusi oskusi juurde õppima.

Moodsa sotsiaaldemokraatia ülesanne on viia inimesed vana tüüpi töökohtade juurest uute tüüpi töökohtade juurde. Kui te tahate motiveerida inimesi töökohta vahetama, siis väiksed töötutoetused on alustamiseks väga halb lähtekoht. Seepärast olengi ma kindlalt vastu töötutoetuste vähenemisele, mida pakutakse välja mõnes Euroopa riigis. (Rasmussen näitas graafikut, mille kohaselt vanadest EL riikidest on kulutused tööturupoliitikale kõige suuremad Taanis.)

Aga inimestele tuleb koos suurte toetustega pakkuda ümberõpet ja tasakaalustada nende õigused ja kohustused. Näiteks Taanis võtab mõni nädalat pärast töötuks jäämist inimesega ühendust ametnik või tema ametiühingu liige ning kutsub teda osalema ümberõppe- või täienduskoolitusprogrammides. Inimesele pakutakse suuri toetusi ja heal tasemel ümberõpet, aga temalt eeldatakse ka valmidust pidevalt õppida ja areneda.

Kui selline süsteem toimib ilma selleta, et töötajal on lisaks õigustele ka kohustused, siis on see meeletult kallis. Kui kohustused ja õigused on tasakaalus, siis on see meeletult konkurentsivõimeline mudel. Vaadake Põhjamaid – Taani, Soome ja Rootsi – on majanduse konkurentsivõimelisuse seisukohalt kõik maailma esiviisikus.

Vt ka www.nyrup.dk