16.3.08

Eesti poliitikas on moes mugavusprotestid

Väga raske on tõsiselt võtta nende Eesti poliitikute proteste Pekingi olümpiamängude vastu, kes suure suuga nõuavad Eesti sportlastelt OM-ist eemale jäämist või sarjavad Rahvusvahelise Olümpiakomitee juhte, aga ise ei liiguta Eesti parlamendi ja valitsuse tegelike protestide esitamiseks lillegi.

Sellised protestiavaldused on kahepalgelised mugavusprotestid, sest tegutsemist nõutakse kelleltki teiselt ise vähimatki initsiatiivi näitamata ning poliitilist vastutust võtmata.

Pekingi OM-i vastaste protestide otsa tegi lahti reformierakondlane Silver Meikar, kes nõudis Eesti eemalejäämist Pekingi mängudelt karistamaks Hiina kommuniste vaieldamatute inimõiguste rikkumiste pärast. Ajendatuna Hiina kommunistide jõhkrast vägivallast Tiibetis kritiseerib täna ROK-i käitumist Andres Herkel IRL-ist.

Kuigi mõlema mehe Hiina-kriitika on igati põhjendatud, on see suunatud valele aadressile. Nende mugavusprotestide adressaat on Hiina kompartei ja ROK-i asemel Eesti ajakirjandus.

Olen siinkohal kolleegidele mõne mõttega abiks, et suuri sõnu asendaks kasvõi väiksed, kuid see-eest ehtsad teod.

Algatuseks on üks väike võimalus oma protesti näitamiseks nii, et lisaks Eesti ajakirjandusele jõuaks see kindlasti ka Hiina välisministeeriumisse, Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma boikoteerimine. Paraku leiame tänasegi seisuga selle sõprusrühma nimekirjast väga mainekaid Reformierakonna ja IRL-i poliitikuid. Aga muidugi on Andres Herkelil märksa mugavam tegevusetuse pärast kritiseerida ROK-i presidenti Jacques Rogge'i kui Hiina parlamendirühma aseesimeest Urmas Reinsalu.

Järgmiste tõsiste ja tegelike protestivõimalustena on Eesti poliitikutel kasutada mitmeid poliitilisi ja diplomaatilisi vahendeid, muuhulgas näiteks Riigikogu avalduse tegemine protestimaks viimaste päevade vägivalla vastu Tiibetis. Mina olen sellise avalduse tegemise poolt, kuigi see kindlasti ärritab Hiina võime ja võib tuua tagasilööke Eesti-Hiina suhetes. Jääb ainult imestada, et nii lihtsale mõttele ei ole ikka veel tulnud ükski mugavusprotestija.

Näitamaks oma tegelikku protesti Hiina käitumise vastu on Eestil võimalik kasutada isegi majanduspoliitilisi vahendeid. Aga jällegi pole ükski mugavusprotestija öelnud poolt sõnagi selle kohta, et Eesti riigiettevõttel Tallinna Sadam pole eetiline teha ühist ja ülisuurt investeeringut maailma suuruselt neljanda Ningbo sadamaga Hiinast.

Siinkohal eriteade Hiina suursaatkonnale Tallinnas: olen ise seda meelt, et Tallinna ja Ningbo sadama koostöö on majandusliku põhjendatuse korral vajalik. Sellest võimalikust koostööst võidavad majanduslikult mõlemad pooled. Hiina puhul on üha tihedam osalus maailmamajanduses aga parim tagatis selleks, et hiigelriik avaneb välismaailmale nii, et ühe suuremal arvul hiinlastel tekib vahetu kokkupuude demokraatia toimimisega ning majandusliku heaolu kasvuga kaasneb oma õiguste eest võitleva keskklassi tugevnemine.

8 comments:

Anonymous said...

Eesti-Hiina sõprusrühma kuulub ebaproportsionaalselt palju sotsiaaldemokraate ja Peeter Kreitzberg on koguni selle aseesimees. Kas olete tema ja Indrek Saare, Mark Soosaare ning Jüri Tammega sel teemal juba vestelnud? Või ei ole selle parlamendirühma boikoteerimine sotsiaaldemokraatide puhul aktuaalne teema?

Hannes Rumm said...

Anonymus, sotsiaaldemokraadid ei ole Hiina teemal mugavusprotestidega esinenud. Erinevalt nt Silver Meikarist, kes on pidev meediaprotestija, aga oma erakonnas pole ta sel teemal ei Riigikogu kolleegidega, peaministrist ja välisministrist rääkimata, midagi teha üritanud.

Muuseas - välisminister Urmas Paedi äsjane avaldus Tiibeti sündmuste teemal oli õigeaegne ja paraja tugevusega. Erinevalt jällegi mugavusprotestijatest.

Vali Dool said...

Kõik siin blogis toodud diplomaatilise suhtlemise ideed olid väga head, need tuleks kiirelt ellu viia. Ma saan aru, et sotsdemmid (kuna nad ei ole mugavusproteste teinud) ei pea seda tegema, kuid ma usun, et seda blogi loevad ka teised poliitikud - noh? Andke minna!

Ja siis, kohe kui need asjad on tehtud ning inimestest ülesõitmine (mõlemas mõttes) Hiinas ei ole lõppenud, tuleks peatada kuni olukorra selgumiseni plaan minna nende rahvapeole Olümpiale. Eesti võiks siin küll mingitki selgroogu näidata.

Anonymous said...

Minul tekkis küsimus, et kuidas mina ise saaksin Tiibetile toetust avaldada. Kas Hiina saatkonna ette protestima? Tõenäoliselt paistab see välja kui grupp imelikke ja kaal jääb väikseks. Või ei ostaks Hiina tooteid? Kah keeruline, infotehnoloogia vallas ja mänguasjade hulgas enamus asju Hiinas tehtud. Et asjale kaalu ja mõju anda, peakski tuntud tegelased asja eest vedama, kellele saaks iga inimene kandepinna laiendajana toetust avaldada. Kuid mugavusrotestid tehtudki nii, et asi saaks välja öeldud, kuid et jumalapärast ei tekiks reaalset protestilainet ja laia diskussiooni.

Vali Dool said...

See mida tegema EI peaks, on minuarust normaalne kauplemine normaalsete inimeste vahel. See, kui sa ostad hiina tooteid annab tööd tervele posule suht vaestele inimestele ning selles ei ole (minu hinnangul) midagi halba. Samuti ei kahjusta (taas minu hinnangul) sadama koostöö teise sadamaga midagi, kuna see on kaubanduslepe, see ei ole midagi märgilist.

Olümpia on märgiline asi. Poliitilised avaldused samuti. Ja ka protest Hiina saatkonna ees. Kui üksi protestima lähed, siis ilmselt ei kanna, kuid kui lähed juba viiekesi ja ruupor on kaasas, siis jõuad maailmapressi ka juhul, kui ruupor on Hiinas toodetud. Max Kaur saab oma viiese tiimiga alati uudistesse kui massimeeleavaldus.

Hannes Rumm said...

Anonymus - isegi üks inimene Hiina saatkonna ees protestimas on Eestis väga ebatavaline ja äratab kindlasti siseriiklikku tähelepanu. Eelmisel aastal protesteeris tuumajaama vastu Stenbocki maja ees 4 inimest ja kohal oli 3 telekaamerat. Tõsi, protestimiseks peab eelnevalt loa taotlema.

Juhin tähelepanu ka ühele Tiibeti arvamusliidrile ning tema suhtumisele OM-i boikotti:

The unrest erupted a fortnight before China's Olympic celebrations kick off with the start of the torch relay, which is scheduled to pass through Tibet.

The Dalai Lama emphasised that he still supported Beijing's staging of the Olympic Games this summer, saying it was an opportunity for the Chinese to show their support for the principle of freedom.

http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/7299597.stm

Silver Meikar said...

Hea Hannes,

Kurtsid, et ei ole avaldust ja kirjutasid: "Jääb ainult imestada, et nii lihtsale mõttele ei ole ikka veel tulnud ükski mugavusprotestija."

Täna see avaldus tuli (http://www.meikar.ee/blog/?p=476), aga otsus selle tegemiseks sündis juba eelmsiel nädalal. kahju, et Sa eile uudiseid ei lugenud (http://www.meikar.ee/blog/?p=475).

Hea, et teemal sõna võtad, aga minu telefoni number on Sul teada ning tark oleks vahel küsida!

Silver Meikar

Hannes Rumm said...

Hea Silver, on tore, et välisminister ja Tiibeti sõprusrühm avalduse tegid. See viimane on küll kõige pehmem võimalik reaktsioon parlamendi poolt, isegi Riigikogu Hiina parlamendirühm võttis homseni aja maha ega öelnud esimese hooga midagi. Riigikogu avaldusest rääkimata. Nii mitu kolleegi on meedias Hiinat kritiseerinud, aga nagu isegi tead, peeti eile kogu Riigikogu avaldust liiga tugevaks sammuks, sest teiste samasuguste meeleavalduste mahasurumiste puhul on ju Riigikogu vaiki olnud. Tundub juba, et kui OM-i poleks, siis huvitaks Tiibeti sündmused meid sama vähe kui hiljutine vägivald Birmas.