Rootsi alkomonopol Eestile eeskujuks?

Kõigist maailma firmadest peavad eestlased ilmselt kõige naeruväärsemaks Rootsi alkoholimonopoli Systembolaget. Ent tänasel Ruta Kruuda mälestusloengul tõi 17 aastat Systembolagetit juhtinud Gabriel Romanus välja hulga huvitavaid fakte, mis kinnitavad Rootsi alkoholimonopoli efektiivsust ning isegi klientide rahulolu sellega.

Surumata peale oma hinnanguid toon loengust vaid mõned huvitavad faktid ja väited ning jätan neist järeldused iga lugeja enda teha:

Kogu Rootsis on Systembolagetil ainult 411 poodi, ent see-eest on alkoholivalik neis väga lai, kõigis kauplustes on müügil üle 2500 nimetuse tooteid. "Meie eesmärk on see, et rootslased jooksid vähem, aga kvaliteetsemat alkoholi," ütles Romanus.

Rootslased peavad rahvusvahelistele uurimustele tuginedes riiklikku alkoholimüügi monopoli (kõrge alkoholiaktsiisi ja vanuseliste müügipiirangute kõrval) üheks kolmest kõige mõjukamaks võimaluseks alkoholi tarbimist vähendada.

Systembolaget on olemas vaid ühel põhjusel: kui müüjal pole kasumi teenimise motivatsiooni, siis vähendab see ühiskonnas alkoholiga seotud probleemide arvu. Võrreldes mistahes rahvatervise näitajaid on Rootsi Eestist pikalt-pikalt ees ning see kinnitab kaudselt Systembolageti efektiivsust.

Erinevalt tavalistest alkoholikauplejatest ei ole nende eesmärk suurendada alkoholi läbimüüki ning seetõttu ei tehta ka agresiivseid reklaamikampaaniaid. "Oma 17-aastase töötamise vältel Systembolagetis ei avaldatud firmale kordagi valitsuse poolt survet läbimüügi suurendamiseks," kinnitas Romanus.

Romanus tõi välja kolm aspekti, mis tõestavad alkoholimonopoli kasulikkust: esiteks on tänu sellele väga tugeva kontrolli all alkoholimüük alaealistele; teiseks on välistatud müük juba purjus olevatele inimestele ning kolmandaks rõhutab monopol oma tarbijate ja kogu ühiskonna jaoks alkoholitarvitamise kahjulikkust.

Systembolageti läbimüük on pärast EL-iga ühinemist siiski pidevalt suurenenud, aga seda eelkõige tänu asjaolule, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Rootsi olnud sunnitud vähendama alkoholi hinda ning eratarbijatel on palju paremad võimalused tuua odavamat alkoholi sisse naaberriikidest.

Rootsi tarbijaskonnas läbi viidud uuringud näitavad, et tarbijate rahulolu monopoolse süsteemi klienditeeninduse tasemega on kõrgem kui suurte supermarketitega.

Üle-Euroopalised uuringud näitavad, et Rootsi on koos Islandi ja Norraga viie kõige vähem alkoholi tarvitava Euroopa riigi seas. Eesti on ses edetabelis muidugi teises äärmuses.

Veel kümme aastat tagasi olid eestlased harjunud ostma odavat alkoholi 24/7 igast viimasest kui putkast. Nüüd on müügikohtade arv veidi vähenenud ning müügipiiranguid märksa rohkem. Aga nagu näitab võrdlus Rootsiga on meil arenguruumi küll ja veel isegi siis, kui eesmärk pole alkoholimüügi monopoli loomine, vaid võimalikult paljude efektiivsete vahendite kasutamisega alkoholi tarbimise vähendamiseks.