On selge, et kettaheitja Gerd Kanter peab Pekingi olümpiamängudele minema, kuid näiteks peaminister Andrus Ansip mitte tingimata.
Kanterilt ja paljude teiste sportlaste jaoks tähendaks Pekingi OM- boikott seda, et neilt võetakse võimalus viia lõpule oma elutöö. Mistahes riigi peaministri puhul ei ähvarda olümpiamängudele minemata jätmine nende elutööd küll mingil moel.
Seepärast toetan igati Euroopa Parlamendi presidendi Hans-Gert Pötteringi tänast mõtet selle kohta, et hoopis tipp-poliitikud võiksid Pekingi OM-i protestiks vägivalla vastu Tiibetis boikoteerida.
Eestis ja teistes Euroopa riikides on olnud tavaks, et OM-il osalevad president, valitsusjuht ja spordi eest vastutav minister (Eesti puhul siis kultuuriminister). See on olnud ilus ja mõistlik tava, et rahvuslike suurhetkede juurest (mitte ainult OM-i avamisel) viibivad ka riigijuhid. Aga ega Jüri Jaansoni medalisõit Ateenas või Andrus Veerpalu kullasõit Torinos selle pärast oleks ära jäänud, kui Eesti riigijuhid poleks tribüünil istunud.
Mind on algusest peale tõsiselt häirinud see, kuidas protestid Hiina käitumise vastu on suunatud olümpiamängude toimumise ja sportlaste vastu. See on enamasti olnud kahepalgeline käitumine, millega on püütud odavat populaarsust, ise mugavusprotestidega vähimatki vastutust võtmata.
Kui isegi dalai-laama on Pekingi mängude boikoteerimise vastu, siis võiksid ka kõige populistlikumad Eesti poliitikud selles küsimuses Tiibeti rahva vaimse juhi soovitusega arvestada.
Loodan väga, et näiteks Silver Meikar soovitab oma erakonnakaaslastel Andrus Ansipil ja Laine Jänesel Pekingi-sõit ära jätta. See oleks palju ausam käitumine kui meedias populistlike boikotiüleskutsetega esinemine või ROK-i juhtide kritiseerimine.
Kui nüüd näiteks Euroopa Liidu riigipead või valitsusjuhid suudaksid kokku leppida, et nad ühiselt tänavustel olümpiamängudel ei osale, siis oleks see kaalukas ja ülemaailmselt suurt tähelepanu pälviv hinnang Hiina kommunistide tegevusele.
Poliitikud võtku ikka ise vastutus ning ärgu veeretagu seda sportlaste või Rahvusvahelise Olümpiakomitee kaela.
P.S. Mul on kahju, et ei jõudnud seda sissekannet varem teha, siis saanuks ka minu sõnum tänases Postimees Online'is palju täpsem.
18.3.08
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
hüva herra Rumm, mugavussots, kui lubate sümmeetriliselt pahasti ütelda. ei ole te pääle vist varem vihastanudki, ja ega solvata tahagi, aga sedakorda jätsite mulle rohkem spordireporteri kui poliitiku mulje.
ei ole too Kanteri elutöö ka tähtsaim ilma peal, täiskasvanud inimene võib loobuda isegi olümpiamedalist kui põhjus on hüva. ja on neidki, kelle silmis ta elutöö seeläbi suurem saab.
populismipatus ei maksa süüdistada noid, kel spordikanal kinni keeratud, äkki annab hoopis spordikanalile rõhumine populismi mõõdu välja?
aga noh, katsume siis eesti sportlasi mitte põrgusse manada kui nad oma iseka sooviga elu elada pekingi sudusse upuvad, see isegi karm
Post a Comment