Jaan Kaplinski: valides sotsiaaldemokraate valin Soome tee

Panen ka oma blogisse üles kirjaniku ja sotsiaaldemokraadi Jaan Kaplinski selgituse selle kohta, mis ajendab tema valikut:

Elame reklaamiklippide ja loosungite ajal. Valimistest on saamas erakondade ja maailmavaadete võistluse asemel reklaamitellijate ning nende raskete rahakottide võistlus. Tegelik Eesti asendub virtuaalse reklaamide-Eestiga.

Ometi ei kao tegelik Eesti kuskile. Eesti, mida peetakse üheks endise Idabloki kõige edukama majandusega maaks. Tallinn, Tartu ja Pärnu uuenevad, palgad tõusevad, eestlased käivad puhkamas Bali saarel ja Brasiilias...

Seda edu vaadates võiks nagu tõesti öelda: „Sellist Eestit me tahtsime”. Kuid ei tohi unustada, et seltskonnakroonikate särava pinna all on ka teine Eesti. On probleemid, mured, isegi viletsus. On Eesti, mis on Euroopas ühel esikohal HIV-viiruse kandjate, alkoholi tarbimise, kuritegevuse ja õnnetuste, jooksevkonto defitsiidi, erasektori laenukoormuse, koolidest väljalangevuse, vangide arvu ja sotsiaalse kihistumise poolest.

Kas meie probleemid lahenevad iseendast senise majandus- ja sotsiaalpoliitika jätkudes või peaks kurssi muutma?

Tõsisemaid arutlusi kohtab valimispropagandas haruharva. Ja ometi kostab asjatundjate kirjutistes aina murelikumaid noote. Majandusinimesed leiavad, et Eesti majandus on kriisi lävel. Sotsioloogid hoiatavad vähese iibe ja oskustööliste lahkumise eest. Haridustöötajad ja teadlased hoiatavad haridustaseme languse eest. Selle eest, et senise poliitika jätkudes kaotab Eesti võimaluse saada teadmispõhise majandusega riigiks. Välismaalased imestavad, kuidas küll on meie poliitikute tähelepanu keskmes üks vana monument Tallinnas.

Need on probleemid, millele tuleb otsida lahendusi enne valimisi. Tuleb leida võtmeprobleemid, mille lahendamine aitab lahendada ka teisi. Minu jaoks on võtmeprobleem meil valitsev naiivne individualismi-ideoloogia ja sellest tulenev ühiskonna kihistumine. Solidaarsuse puudus, mis segab kõigi teiste probleemide nägemist ja lahendamist. Ning sellepärast, mõnegi kolleegi ja sõbra hämmastuseks ei löö ma poliitikale käega, vaid jään kindlaks oma valikule. See valik on sotsiaaldemokraatia.

Hääletan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt. Kuigi meie sotsid ei söanda tihti välja murda valitseva rahvusliku ja neoliberaalse poliitkorrektsuse surve alt, on sotsiaaldemokraatia aidanud meie naabermaadel luua ühiskonna, mis suudab oma probleeme lahendada kõigi huvides.

Eestit ootavad ees rasked valikud, võibolla majanduslangus, mis nõuab meilt loobumisi. Selleks on suuteline ainult solidaarne ühiskond, nagu on näidanud Soome, tõustes targa planeerimise ja investeerimise tulemusena üheks Euroopa kõige edukamaks riigiks.

Ma tegin oma valiku pärast sügavaid mõtisklusi, tegin sellepärast, et paremat valikut ma lihtsalt ei näe. Valides sotsiaaldemokraate valin Soome tee.