15.12.08

Struktuurides on kallutatud jõud – vol. 2

Paar aastat tagasi hakkasid ärimehed Rein Kilk ja Hans H. Luik Kuku raadio "Keskpäevatunnis" kurtma selle üle, et kapo on läinud üle igasuguse piiri. Suurärimehed kirjeldasid, kuidas nende kolleegid ei julge enam pealtkuulamishirmus mobiiltelefoniga rääkida ning isegi ärilõunal tehti suu lahti alles siis, kui mobiilidel akud välja võetud.

Toona tundusid sellised lood lihtsurelikele ilmselge liialdusena. Ent läks mööda vaid veidi aega ning selgus, et kapo kuulas kohtu loal tõepoolest mitme suurärimehe jutte pealt. Nende kõnede stiilinäiteid avalikustas üle-eelmisel nädalal Harju maakohus, kui arutusel oli võimalik pistise andmine üle 400 miljoni krooni maksnud keskkonnaministeeriumi kinnistu müügi ajal. Lintidelt võis kuulda lauseid, mille kohaselt raha "läheks nagu Villule", sest on "kokkulepe", mida "nad selle raha eest lubasid ja mille nad täitsid". Või: "Läksime selle skeemiga kaasa. Kui palju on Reiljanile lubatud, otsustab M."

Nüüd on juba kohtu otsustada, kas selliste asitõendite põhjal tuleb asjaosalised õigeks või süüdi mõista. Täiesti selge on aga see, et korruptsioonis kahtlustamiseks oli kapol nende lindistuste põhjal põhjust küllaga.

Villu Reiljan rikastas talle esitatud korruptsioonisüüdistuste ajal Eesti poliitilise pärimuse kullafondi lausega, et "struktuurides on kallutatud jõud". Meenutan Õhtulehe lugejatele, et sel ajal, kui need kallutatud jõud Rahvaliitu kuuluvat keskkonnaministrit pitsitama asusid, oli peaminister Reformierakonda kuuluv Andrus Ansip ja siseminister keskerakondlasest Kalle Laanet.

Varga peas põleb müts
Üle-eelmisel neljapäeval tabas kaitsepolitsei esialgsetel andmetel otse pistise võtmiselt Keskerakonda kuuluva Tallinna abilinnapea nõuniku ja Kristiine linnaosa vanema asetäitja. Ühe mehe käed klõpsati raudu linnapea Edgar Savisaare kabinetist vaid mõnekümne meetri kaugusel. Veidi varem oli sama saatus tabanud samuti Keskerakonda kuuluvat ja pistise võtmises kahtlustatavat Põhja-Tallinna linnaosa ametnikku.

Nüüd on jälle kohtu ülesanne otsustada, kas keskerakondlased on pistise võtmises süüdi või mitte, aga kui ametnik tabatakse rahaga oma kabinetist, siis vähemalt kahtlustamiseks on kaitsepolitseil alust küllaga.

Vastuseks algas päev hiljem teine seeria sarjast "Struktuurides on kallutatud jõud". Endine siseminister Ain Seppik süüdistas siseminister Jüri Pihli kaitsepolitsei poliitilises mõjutamises: "Mind ei suuda keegi veenda, et kõik pistisevõtjad ja toimingupiirangute rikkujad on Keskerakonnast."

Põhjus, miks kaitsepolitsei on näiliselt üleöö hakanud tegelema korruptsiooniga omavalitsustes, on hoopis lihtsam, kui vandenõuteoreetikud seda väidavad. Praeguse valitsuse koostööleppes on must valgel kirjas: "Valitsusliit annab Kaitsepolitseiametile tagasi kohustuse suuremate linnade ja valdade korruptsiooni uurimiseks."

Tagantjärele tarkusega tahaks hoopis teada, miks Keskerakond valitsuses olles ning siseministri portfelli omades kapot omavalitsustest eemal hoidis.

Kui siseminister Jüri Pihl ametisse asus, andis ta politseile ülesande saavutada liiklusõnnetuste ja liiklussurmadearvu vähenemine. Kaitsepolitsei sai käsu tegelda korruptsiooni kui ühe kõige ühiskonnaohtlikuma kuritegevuse vormiga meie suuremates omavalitsustes, mille eelarveid mõõdetakse sadade miljonite või suisa miljardite kroonidega.

Järjestikused süüdistused pistise võtmises, mida kaitsepolitsei töö tulemusena on esitatud Narva, Pärnu ja Tallinna linnavalitsuse ametnikele, on poolteist aastat tagasi tehtud otsuste esimesed viljad. (Täpsustuseks Ain Seppikule niipalju, et korruptsioonikahtlustusega on hädas nii mõnigi Reformierakonna liige ning kapo on vahele võtnud ka ühe maavanema ja riigikogu kantselei töötaja.)

Parim reklaam Pihlile
Pistisevõtjate tabamine on väga raske ja pikaajaline töö. Juba kaitsepolitsei esimene tööaasta näitab, et korruptsiooni on meie suuremates omavalitsustes palju rohkem, kui avalikkus seda karta oskas. Juba praegu on selge, et need ametnikud, kes omavalitsustes ilmselt pikka aega ja süstemaatiliselt rahva vara arvelt rikastusid, on kaitsepolitsei tõhus töö ära ehmatanud ja pistisevõtmine selle võrra vähenenud.

Kui Keskerakond seostab Jüri Pihli võimaliku kandideerimise Tallinna linnapeaks praeguste korruptsioonikahtlustustega, siis on see Pihlile tegelikult parim reklaam. Iga tallinlane saab aru, et kui Pihl suudab siseministrina pealinna korruptantidel elu kibedaks teha, siis linnapeana teeks ta sama tööd veel tõhusamalt.

See artikkel ilmus ka tänases Õhtulehes.

4 comments:

Mats 'mcv' Volberg said...

Lugesin just ühest teisest blogist arutelu selle üle, et Illinois(?) kuberner püüdis Obama vabanevat kohta reaalselt raha eest maha müüa.

Arutelus viidati sellele, et tõenäoliselt pole ei ole kumbki USA partei rohkem korruptiivne kui teine. Asi on lihtsalt selles, et kes on võimul, sel on võimalus korruptsiooniks ning USAs on viimased aastad vabariiklased olnud rohkem võimule lähemal.

Vähemalt Tallinna puhul kehtib sama Keskerakonna kohta...

Anonymous said...

Ja riigis seega reformi, irl ja sotside kohta...

Hannes Rumm said...

Matsile - olen Sinuga päri. Kummaline on kuulda Tallinna linnapea hala selle kohta, et uuritakse ainult keskerakondlasi. Keskerakond on linnavalitsusest kõigi teiste erakondade esindajad välja suitsetanud ning just üheparteisüsteem on suurim korruptsiooni kasvulava. Tavaliselt teostavad Eesti omavalitsustes võimu mitu erakonda või valimisliitu ning nendevaheline konkurents tagab enmasti ka selle, et partnerite pättused tiritakse päevavalgele. Tallinnas, mille eelarve on juba üle 8 miljardi krooni, see põhimõte paraku ei toimi.

Anonymous said...

install laurel flag designations judged nash isrevealing obriantwhy reandron entertaining tavern
masimundus semikonecolori