Karel Rüütli üksmeelne valimine Rahvaliidu esimeheks ja Jaanus Marrandi kõrvaletõrjumine näitas, et erakonna tegelik juht Villu Reiljan tugevdas oma positsioone.
Jaanus Marrandi alustas erakonna esimehena poolteist aastat tagasi tarmukalt ning proovis korruptsioonikahtlustest räsitud erakonna väärtushoiakuid ja kuvandit muuta. Paraku rauges Marrandi entusiasm peatselt, sest väärtushoiakute muutmiseks ja kuvandi parandamiseks oli hädavajalik distantseeruda Reiljanist ja tema poliitikast ehk reiljanoomikast. See aga ei õnnestunud, sest erakonnasiseses võimuvõitluses jäi Marrandi Villu Reiljanile selgelt alla. Kuigi avalikkuse ees oli Reiljan korruptsioonisüüdistuste tõttu tõeline pigilind, toetas erakonna eliit oma kauaaegset liidrit edasi.
Riigikogus on avalik saladus, et Rahvaliidu 6-liikmelises fraktsioonis oli ja on Jaanus Marrandi üksik hunt ning tema ja ülejäänud saadikurühma vahel on suured erimeelsused. Kõige ilmekamaks näiteks sellest jõujoonest on asjaolu, et Marrandi oli küll erakonna esimees, kuid fraktsiooni esimeheks lasi Reiljan valida oma favoriidi Karel Rüütli. Marrandi pole sellest isegi mingit saladust teinud, et tema meelest ei suuda fraktsioonikaaslased vigadest õppida ning sammuvad kibestunud Reiljani juhtimisel teist korda sama reha poole.
Ka Rahvaliidu parteiorganisatsioonis säilitas Reiljan oma kindla kontrolli. Nii pidi Marrandi taluma rumalat olukorda, kus vormiliselt oli ta erakonna esimees, aga sisuliselt ei allunud talle isegi erakonna pressiesindaja, peasekretärist rääkimata. Seetõttu on igati mõistetav, et Marrandi eilsel üldkogul vaikselt taandus ning Reiljan lasi nüüd juba ka erakonna etteotsa valida oma noore favoriidi Karel Rüütli. Eile Rahvaliidu juhiks valitud Karel Rüütli on meeldiv noor mees, aga ei tuntuselt ega karismalt sobi ta sellesse ritta, kuhu kuuluvad Andrus Ansip, Mart Laar, Ivari Padar ja Edgar Savisaar.
Kuigi tegelikult juhib Rahvaliitu Villu Reiljan, ei saa ta kapist enne välja tulla, kui tema kohtuprotsess on lõppenud. Reiljanoomika jätkumine tähendab seda, et Rahvaliidu kuvandit kõige tugevamalt iseloomustav märksõna on valijate jaoks jätkuvalt "korruptiivsus".
Järgmise aasta peale mõeldes on see Reiljani jaoks väga kasulik, et erakonda juhib variisik. Europarlamendi valimistel pole Rahvaliidul endiselt mingeid edulootusi ning kui ka omavalitsuste valimistel tuleb eelmise korraga võrreldes valus põrumine, siis nuheldakse need läbikukkumised Karel Rüütli kaela, kuigi Rahvaliidu madalseisus on jätkuvalt süüdi reiljanoomika.
1.11.08
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
hea, et sa Rumm ajakirjanduses ära tulid, sest infot või analüüsi sul küll pole.
Rahvaliidu sees on toimumas väga tõsised jõujoonte muutused ja uus noorte meeskond ei allu ei Marrandile ega Reiljanile.
Ja vähemalt ühe koha saab Rahvaliit ka Europarlamendis. Hoopis sotsid on need, kellel tuleb valus kukkumine... Aga eks soojendage ennast veel soovmõtlemisega, seni kuni aeg..
Edu teile europarlamendivalimistel ja kohtumiseni afterparty'l, kus teil on tuju kindlasti taevani!
Post a Comment