27.11.08

Külmutame palka või saame malka

Sissejuhatuseks tunnistan, et minagi olen üks neist Riigikogu liikmetest, kes hääletas oma palga külmutamise poolt. Ometi ei pea ma ennast korruptandiks ega riigipöörajaks, kuigi niisuguseid aunimetusi on selle seaduse poolt hääletanud 53 Riigikogu liikmele omistanud reformierakondlased Igor Gräzin ja Andrus Ansip.

Tegin oma otsuse kindlas veendumuses, et Riigikogu liikmete palkade külmutamine ei ole vastuolus meie põhiseadusega. See veendumus kujunes pärast paljude ekspertide ära kuulamist. Leheruumi kokkuhoiu huvides viitan vaid kahele eelmisele ja praegusele õiguskantslerile, kelle meelest oli ja on Riigikogu enamuse otsus igati õiguspärane. Teadupärast on just õiguskantsleri ülesanne tagada Eesti Vabariigis põhiseaduslikkuse järelevalve.

Pean jätkuvalt lugu president Toomas Hendrik Ilvesest, kes sügisesel Riigikogu avaistungil aegsasti hoiatas, et tema peab Riigikogu liikmete palkade külmutamist põhiseadusega vastuolus olevaks ega kuuluta seda seadust välja. President jäi oma veendumusele kindlaks, ehkki tal olnuks lihtsam Riigikogus vastu võetud seadus välja kuulutada, sest avalik arvamus toetab kindlasti parlamendi palkade külmutamist.

President parlamendi vastu
Presidendi tugineb oma hinnangus põhiseaduse 75. paragrahvile, mis ütleb: „Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.“

Ent enamus Riigikogu palkade külmutamist analüüsinud riigiõiguse eksperte viitavad lisaks § 75 põhiseaduse kommenteeritud väljaandele, milles seda sätet tõlgendatakse nii: põhiseaduse § 75 eesmärgiks on vältida Riigikogu liikmete eneserikastamist maksumaksja rahakoti arvel. Ja siit tehakse järeldus, et § 75 välistab palgatõusu määramise ametis olevale Riigikogu koosseisule, kuid ei välista palga külmutamist.

President ja Riigikogu enamus on lähiajaloos korduvalt põhiseadust erinevalt tõlgendanud. Riigikogus vastu võetud seadusi on välja kuulutamata jätnud nii Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves. Riigikogu on sellistel puhkudel varemgi presidendi vaidlustatud seaduse teist korda muutmata kujul vastu võtnud ning põhiseaduslike institutsioonide vaidlus on päädinud riigikohtus. Riigikohus on pidanud hindama valimisseaduse, omandireformi aluste muutmise seaduse, elamuseaduse, keeleseaduse, Riigikogu töökorra seaduse ja isegi armuandmise korra põhiseadusepärasust.

Lennart Meri ja Arnold Rüütel väljusid riigikohtust nii kaotajate kui võitjatena. President Ilves on seni vaid võidurõõmu maitsnud, kuid loodetavasti asub riigikohus seekord Riigikogu enamuse poolele.

Vajame solidaarsust
Mis saab edasi? Loomulikult peab Riigikogu palkade külmutamise seaduse võimalikult kiiresti muutmata kujul teist korda vastu võtma. Kui Riigikogu oma palku ei külmuta, siis kuumutab parlament ühiskondliku pahameele keemistemperatuurini.

Kohati tundub mulle, et Riigikogu liikmete palkade üle käiv vaidlus ei ole üldse õiguslik, vaid mõne kolleegi puhul isiklik. Kinnistel koosolekutel sarjavad mõned kolleegid palkade külmutamist häälekalt populismiks, ajakirjanikele esinedes aga räägivad suure suuga seaduse vajalikkusest. Meenutan, et Riigikogu põhiseaduskomisjonist õnnestus palkade külmutamise eelnõu läbi vedada ainult tänu sotsiaaldemokraatide ja IRL-i esindajate toetusele.

Tundub, et need kolleegid pole tänini aru saanud, miks üldse on vaja - presidendist alates ja Riigikogu liikmetega lõpetades - palgad külmutada. Ülemaailmase majanduskriisi tõttu on kõikjal viimaste aastate edu joovastus asendunud kassiahastusega. Hädavajalikest, kuid ebapopulaarsetest kulude kärbetest ei pääse ka Eesti.

Olukorras, kus kulusid tõmmatakse koomale kõigis valdkondades alates riigikaitsest ja lõpetades tervishoiuga, peab Eesti eliit näitama, et on ülejäänud ühiskonnaga solidaarne. Riigikogu liikmete palgakärbe säästab riigikassa jaoks mõnikümmend miljonit krooni, mis pole üle 90 miljardi krooni suuruse riigieelarve taustal just ülearu suur summa. Ent seda suurem on selle kärpe sümboolne tähendus.

P.S. See artikkel ilmus ka tänases Õhtulehes.

2 comments:

Margus said...

Minu arust tegi president õige otsuse, sest põhiseadus on põhiseadus.

Aga minu küsimused.
1. Miks ei loobutud kuluhüvitistest, see ei ole põhiseaduse vastane? Rahva pahameelt toidabki teadmine, et mõned inimsed ei pea oma kulutamistel maksma makse.

2. Miks korraldati seda kampaania korras? Põhiseadus lubab muuta järgmise riigikogu palkasid. Siis teinudki seda ja läbimõeldult.

Janika said...

Otseselt ei ole kursis Riigiametnike palkade arvestamisega, et mil moel ja mis ajal arvutatud keskmine palk v'oetakse arvestuse aluseks. Kuid eelmise kommenteerijaga sarnaselt arvan, et kuluh"uvitistest loobumine oleks olnud m'oistlik. Riigikogu liikmete palk peaks siiski t'ousma ja langema koos keskmise eestlasega.