6.5.08

Parem pool muna, kui tühi koor

Ütlen sissejuhatavalt ära, et sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad tänast eelnõud (põhiseaduse muutmiseks - HR). Toetame seda lihtsal põhjusel – parem pool muna, kui tühi koor.

Loomulikult oleksime me eelistanud võimalust, mida soovis Vabariigi President, et põhiseadust muudetakse kiireloomuliselt. Aga kui see mõne erakonna vastuseisu tõttu ei ole võimalik, siis teeme ära vähemalt selle poolegi tööst ja jääme lootma, et meie kolleegid järgmises Riigikogu koosseisus teevad ära teise poole.

Eelnõu kritiseerijad on palju rääkinud sellest – vaadanud kaitseväe poole ja viidanud sellele, et käsitletav muudatus mõjutab kaitseväe olukorda. Meelega on mööda vaadatud sellest, et Vabariigi President, kes selle eelnõu Riigikogu ette tõi, vähendab selle otsusega iseenda võimutäiust. See on kaunis pretsedenditu ja kõnekas käitumine kogu taas iseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos ja peaks maha võtma hulga neid hirme, mida kahjuks ka täna siit kõnepuldist meie ette on maalitud.

Natukene tänane debatt ja eriti Keskerakonna ja Rahvaliidu käitumine meenutab mulle üht vana anekdooti kaitseväest. See anekdoot räägib kahest sõdurist, kes on sattunud väga raskesse olukorda. Arvukas vaenlane ründab neid. Mehed tulistavad kumbki oma laskepesadest vaenlastele vastu, aga kui vaenlane on jõudnud juba päris nende laskepesade lähistele, siis hüüab üks sõdur teisele: "Viska granaat!".

Tema võitluskaaslane viskab granaadi ja hüüab sealjuures: "Püüa!"

Mulle tundub, et Keskerakond ja Rahvaliit käituvad täpselt samamoodi Vabariigi Presidendiga, kes on tulnud meie ette hea eelnõuga, palub teda olulises riigikaitse küsimuses toetada ja selle asemel visatakse talle see hea ettepanek tagasi, hüüdes: "Püüa!".

Üle kümne aasta tagasi sai Eestis iga inimese jaoks kuulsaks üks riigikaitseline mõiste, mis on kaunis vähetuntud – see on nimelt käsuliin. Käsuliin sai tuntuks seoses Kurkse katastroofiga, mis nõudis väga paljude Eesti kaitseväelaste elu. Tol hetkel tõrkus käsuliin eelkõige selle alumises otsas, aga väga palju kordi oleme taasiseseisvunud Eestis näinud, et käsuliin tõrgub ka selle kõige ülemises otsas.

Me peame olema lihtsalt inimlikult tänulikud praegusele presidendile, kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale, et nende ametis oleku ajal ei ole olnud ühtegi suurt konflikti, mis oleks halvanud Eesti riigikaitse toimimist. Väga paljude varasemate kaitseväe juhatajate, kaitseministrite ja presidentide puhul pole see kahjuks niimoodi olnud, sest meie põhiseadusesse on sisse kirjutatud tugevad rollikonfliktid nende kolme riigikaitse juhi tegevuses.

Sisuliselt on praeguse seaduseelnõu blokeerinud üks erakond – see on Keskerakond. Ja sellega nad võtavad ka vastutuse kõigi nende võimalike konfliktide eest, mis võivad riigikaitses järgmise kolme aasta jooksul toimuda, enda peale.

Ma ei saa väga tõsiselt võtta nende vastuväiteid ja ka nende parandusettepanekut, mille kohaselt sooviti, et Vabariigi Valitsus tulevikus tooks kaitseväe juhataja kandidatuuri Riigikogu ette kinnitamiseks. Ma kindlasti ei ole nõus Kadri Musta seisukohaga, et tsiviilkontrolli tugevdamine tähendab bürokraatliku või parteilise kontrolli tugevdamist. See on küll väga väär arusaam demokraatia toimimisest!

Toon siinkohal paralleeliks näiteks Kaitsepolitseiameti või Politseiameti, mida on juhtinud ka väga mitmed Keskerakonna ministrid ja mille juhte nimetab üks konkreetne minister ja valitsus ühiselt ilma Riigikogu sekkumiseta. Ometigi, kui me vaatame Politseiameti juhtimist ja Kaitsepolitseiameti juhtimist, siis nende puhul mingisugusest politiseeritusest rääkida küll ei saa.

Veel kord sellest Keskerakonna ettepanekust, et kaitseväe juhtaja võiks tulevikus valitsuse ettepanekul kinnitada Riigikogu. See meenutab mulle üht kõige halenaljakamt hääletust Eesti Riigikogu ajaloost, kus üks Keskerakonna liige mängis hääletusel nuppudega ja tänu sellele, et ta hääletas oma partei põhijoone vastu, vabastati Johannes Kert kaitseväe juhataja ametist, ehkki tema erakond soovis hoopis teistsugust tulemust. See näitab, et selliste küsimuste toomine Riigikogu ette mitte tingimata ei vähenda politiseeritust ega ei vähenda parteilist kontrolli, vaid võib viia kohati päris koomiliste ja äraarvamatute tulemusteni.

Kokkuvõttes, sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu põhimõttel, parem pool muna kui tühi koor. Aitäh!

See on täna Riigikogus põhiseaduse muutmisel peetud kõne stenogramm.

1 comment:

komamõrvar said...

koma pealkirjas üleliigne