12.5.08

Luksusautomaks muudab väärtushinnanguid

Eelmisel aastal müüdi Eestis üle 900 auto, mis maksid rohkem kui miljon krooni. See tähendab, et meie majandusest viidi ainuüksi nende luksusautode tõttu välja ligi miljard krooni ning selle summa võrra suurenes meie väliskaubanduse puudujääk. See tähendab, et meie teedel sõidab nüüd üle 900 auto, mis neelavad mõttetult palju kütust ja saastavad õhku.

Loomulikult on auto 21. sajandil paljude perede jaoks tarbeese. Aga keskkonnavaenulikud ja ebamõistlikult kallid autod, mida meie teedel aasta-aastalt üha rohkem liikleb, pole tarbe-, vaid luksusasjad. Luksusautode arv Eestis ei kasva ainult seetõttu, et meie majandusel on viimastel aastatel hästi läinud. Meist palju jõukamates Põhjala riikides on luksusautosid suhteliselt palju vähem, sest seal on keskkonnavaenulik ja raiskav tarbimine riigi poolt maksustatud.

Just sellepärast pakkusid sotsiaaldemokraadid eelmisel nädalal koalitsioonipartneritele välja idee maksustada autosid, mis on ebamõistlikult võimsad ja seeläbi tarbivad rohkelt kütust ja saastavad keskkonda. Sellised autod võtavad linnatänavatel ning parklates ka märksa rohkem ruumi, kui väiksema võimsusega ja kergemad autod.

Meie arust tuleb maksustada sõiduautod, mille mootori võimsus on 140 kW või rohkem, sest üle selle piiri jäävad autod on üldjuhul tõesti luksus, kuna praktilist otstarvet sellisel võimsusel ei ole. (Oluline on rõhutada, et ettepanek puudutab ainult sõiduautosid ning maksu alt jäävad välja kaitseväele ning sisejulgeolekut tagavatele ametitele kuuluvad autod.) Nii külateedel kui auklikel pealinna tänavatel piisab oluliselt väiksemast võimsusest, kuna ka enamik maasturitest jääb alla selle piiri.

Riik annab selge sõnumi

Autoregistrikeskuse andmetel on Eestis praegu 582 703 sõiduautot, neist 28 973 mootori võimsus on 140 kW või rohkem. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on maksustada üle selle piiri jäävad autod aastamaksuga, mille suurus sõltub auto vanusest.

Niisiis räägime luksuslikest ja ülivõimsatest maasturitest, sportautodest ja limusiinidest nagu Hummer, Mercedese S-klass, Jaguar jmt. Need on autod, mille ostuhind ja ülalpidamiskulud on niigi väga suured ning mis tarbivad 12–20 liitrit kütust saja kilomeetri kohta. On igati õiglane, kui sellise hobi harrastajad maksavad igal aastal täiendavalt 36 000 – 54 000 krooni maksu, sest nende tarbimisharjumused on keskkonnavaenulikud.

Luksussõidukite maksustamise eesmärk on suunata inimesi mõistlikumale tarbimisele, kuid muuta ka meie väärtushinnanguid. Praegu kasutavad tuhanded Eesti inimesed autot staatuse sümbolina. Mööblikontserni Ikea asutaja ning maailma rikkamaid inimesi Ingvar Kamprad sõidab Stockholmi metroos tööle pensionäri sooduskaardiga ning pikemateks otsteks istub vana Volvo rooli. Meil pargivad pahatihti isegi Lasnamäe ja Mustamäe paneelmajade ees luksusautod, mille omanikud üritavad autode abil oma ühiskondlikku staatust kunstlikult kõrgemale upitada. Rääkimata siis mõnest kahe- või kolmemilliste autode kollektsiooniga uhkeldavast suurettevõtjast.

Neile inimestele, kes tõstavad oma enesetunnet luksusauto rooli istudes, annab riik luksusautode maksustamisega selge sõnumi: ühiskond ei toeta keskkonnavaenulikku ja ebamõistlikku tarbimist.

Esialgsete arvestuste kohaselt saab luksusmaksu kehtestamisega koguda üle miljardi krooni maksutulu, mis on riigieelarve seisukohast vaadates vägagi märkimisväärne summa. Kujutage näiteks ette, kui palju paremaks saab selle summa abil muuta meie ühistranspordi võrgustikku, sest tänavu kulutab Eesti riik kõigi ühistranspordi viiside doteerimiseks bussiliiklusest alates ja praamidega lõpetades kokku 693 miljonit krooni!

Luksusautomaks tuleb niikuinii

Juhul kui luksusautode maksustamine vähendab nende arvu Eesti teedel, siis on riigikassasse laekuv maksutulu loomulikult veidi väiksem. Ent selgi juhul on maksu esmased eesmärgid täidetud: samaväärselt väheneb luksusautode tekitatud keskkonnakahju ning meie väliskaubanduse puudujääk.

Juba kõlanud vastuargument, et luksusautode maksustamisel registreeritakse need Eesti asemel Lätti ja Leetu, ei pea paika. Lätis on automaks sisse viidud juba 2004. aastal ja ka Leedu, mis on koos Eestiga seni viimased kaks Euroopa Liidu riiki, kus automaks puudub, nõuab auto registreerimiseks, et omanik või vähemalt tema abikaasa oleks kantud Leedu elanikeregistrisse.

Loomulikult on luksusautode maksustamise otsus vaja ühiskonnas veel läbi vaielda. Näiteks võib vaielda selle üle, kas just 140 kW on see õiglane piir, kust maksustamist alustada? Ootame huviga arvamusi selle kohta, kas piiri peaks nihutama üles- või hoopis allapoole? Kas luksusautode maksustamise valem peaks arvestama ka nendepoolset CO² emissiooni ja auto registrimassi? Arutelu ainet jätkub, nagu näitavad esimesed arvukad vastukajad.

Samas on selge, et nafta kallineb kiiresti ja selle kogus on lõplik. Fossiilsed kütused on meie kõigi ühine ressurss ja nende raiskav kasutamine peab olema taunitav. Seepärast on igati keskkonnasõbralik ja õiglane, et me luksusautode maksustamisega suuname inimesi mõistlikumale tarbimisele ja energiasäästule. Mujal Euroopas tehakse seda juba ammu, aeg on lõpetada ka Eesti eristaatus selles küsimuses.

See artikkel ilmus tänases Postimehes.

19 comments:

Anonymous said...

Läbimõtlemata ettepanek, mis tekitab negatiivset tähelepanu ja -emotsioone. Liibüas Gaddafi oma "Rohelises raamatus" kirjutas ka, et keelatud on omada teist autot, korterit, maja, sest sa ei kasuta neid ju korraga ja seega ei vaja neid. Luksusmaks teenib sama eesmärki, kui mul on näiteks vana hobiauto 250KW millega sõidan mõned korrad aastas. Siit vastuolu - luksusmaks ei tohiks häirida enamust ja enamust ei häiri ta kindlasti siis kui maksustatakse Vebleni efekti kohaselt. Aga see nihutab maksustamise piiri riigi seisukohalt mõttetuks. Saastemaks oleks muidugi hea sõna mille varjus raha ära võtta ja seda retoorikat ilmselt näeb teie kirjutistes edaspidi üha rohkem. Orwell kirjeldas tulevikku üsna adekvaatselt, eriti keele muutumise koha pealt.
Igal juhul on teil õigus selles osas, et väärtushinnangud on muudetud. Järjest enam kuhjub negatiivset, mis takistab ajude eestisse tagasi voolamist.

expatriate

Marko said...

Tere Hannes,

Vaata, kas inimene, kes suveõhtul peale kella 8 või volbripäeval peale kahte sauna või grillikõrvale õlut soovib osta on joodik ja potsensiaalne oht ühiskonna tervisele ning turvalisusele? Ilmselt ei ole aga kuna on üks väike osa ühiskonnast , kes võiks sellist ohtu kujutada, siis mõõdame kõigile ühe keeluga. Sama on lugu kilowattidega. Jah, luksautod reeglina omavad võimsamaid mootoreid, aga see on ainult üks väike detail luksusauto olemuses. Tehnika areneb ja me võime leida hulgaliselt uusi EURO3 normidele vastavaid säästlikke keskklassi ja väikekeskklassi sõiduatosid, ka mahtuniversaale, mille omamist tuleks SD plaanide kohaselt karistada. Aga mitu njuutonmeetrit võtta luksauto kvalifitseerimisel aluseks? 140kW/200Nm vs 140kW/400Nm? Mõttetu ju edasi arutleda? Luksusautode hulka reguleeerib nende ostuhind ja kütusekulu, ka maksuameti tõhus tegevus. Sellest peaks ju piisama?
Sama narr oleks tegelda luksvilladega, kus elab see üks 5-liikmeline pere ja mille kütmisel paiskab õhku mõtetult suur hulk CO2 :-))
BTW: Ühistranspordi kasutamist motiveerib normaalselt toimiv ühistransport. Eestis see kahjuks puudub. Sama on jalgrattaradadega, tegelege parem nende teemadega.

Offf said...

Esimene kommenteerija "anonymous" v2itis: "kui mul on näiteks vana hobiauto 250KW millega sõidan mõned korrad aastas."
Kas keegi oskab tuua m6ne aruka p6hjuse, miks EI PEAKS sportliku hobis6iduki pidamise eest maksu maksma?
Yldselt on absoluutnumbrite maksustamine siiski jabur.
Maksustatud v5iks olla:
1. KW/kaalukilogrammi suhe. Kes soovib endale v6imsa mootoriga "sportlikku s6idustiili" v6imaldavat autot maksab maksu.
2. Autod mis maksavad 1 miljon krooni v. rohkem ja mis ei ole tarbes6idukid.
3. Kindlasti ei tohiks maksustada tarbes6idukeid nagu "pick up"id ja nende inimeste maasturid, kelle elukoht on maal.

Anonymous said...

Kilovattide järgi maksustamine ei täidaks kuidagi soovitud eesmärki. Tehnika areneb ja järjest rohkem pakutakse madala kütusekuluga võimsaid ja efektiivseid autosid. Kallite autode omanikud maksavad nagunii rohkem a) käibemaksu autot ostes b) kütuseaktsiisi c) kindustust.

Idee on nii toores, et sellisel kujul ei avalikkuse ette toomine jätab paratamatult pealiskaudse ja inimeste suhtes kiusliku mulje. Ilmselt ei ole võimalik töötada välja mõõdikute süsteemi, mis ilma (liiga) suure koguse vale-positiivseteta luksust defineeriks.

Pigem tuleks panustada liikluskultuuri parandamisse.

Madis said...

1272 ccm töömaht
147 kW/230 Nm
830 kg tühimassi
Kütusekulu ringrajal 40 l/100 km
Kütusekulu liikluses 10 l/100 km
Turuväärtus 30000 krooni
Luksusmaks 38000 krooni?

Või "võltsida" 139 kW peale?
Elektroonika teema, lihtne tegelikult.

Anonymous said...

Väga poliitiline ja majanduslikult läbi kaalutlemata asjatundmatu mõtlemine! Nagu eelpool öeldud, maksavad selliste autode omanikud juba käibemaksu ja kütuseaktsiisi pealt oluliselt rohkem. Mis puutub autosse kui sotsiaalse staatuse näitajasse või upitajasse, siis palun leidke teaduslik tõestus selle kohta, et see nii on. IKEA omaniku näide mõjub ainult rumalatele, kuna mees on pesuehtne puuslik ja kooner ning ei käi ühe tavalise ülirikka inimese klassifikaatori alla. Pealegi reostab tema vana Volvo rohkem, kui 2008 aasta 200KW Mercedes Benz või BMW.
Kuna asja ilmselge eesmärk on eelkõige riigikassat täita, siis tasuks asja ka selle nurga alt vaadelda, et 5 aasta pärast on meil juba päris suur hulk hübriid- ja elektriautosid, ning maksust saadav tulu hakkab üha vähenema ja peate hakkama midagi uut välja mõtlema. Parem jätke see praegune nali ära ja mõelge välja soodustused keskkonnasõbralikele autodele nende osakaalu suurendamiseks. Praegune idee on ebaõiglane, kuna üle 140KW autode hulgas on ka palju vanemaid laialt levinud odavaid pereautosid, mis ilmselt selle maksu kehtestamisel metsa alla roostetama jäävad. Lisaks hakatakse mootoriandmetega massiivselt petma jne jne.

Anonymous said...

"Auto kui staatuse näitaja" osa sellest põhjendusest on inimeste valiku- ja eneseteostusvabadust riivav. Maksustame räigelt ka kõik luksusvillad, kallid rõivad, eksklusiivse mööbli ja kõikvõimaliku muu luksuse, kuna ma tean ka ühte väga rikast meest, kellel on mustmiljon dollarit, aga kes elab puukuuris ja kannab kartulikotti! Ei ole ju tore vaadata kui isegi mingil Lasnamäe pätil on seljas Armani karusnahast nahktagi. Soomes ja Rootsis ja Taanis ning isegi Lätis ja Leedus pole see küll üldse nii ja annab selgelt märku, et kõik kallid asjad tuleb maksustada kuna neid ei ole ju vaja ja nad ainult aitavad sotsiaalset staatust upitada. Maksustame räigelt, Hannes, räigelt!

Anonymous said...

Kulla Hannes ma soovitaks sul põhikooli uuesti minna, sinu väide: "Sellised autod võtavad linnatänavatel ning parklates ka märksa rohkem ruumi, kui väiksema võimsusega ja kergemad autod."
Selgita ehk siin samas, kuidas siis 147kw auto võtab rohkem ruumi, kui 146kw auto? Eriti ootaks võrdlust teemal lotus elise, porsche 911, viper, bmw m3, audi R8 vs honda CRV, toyota landcruiser, citroen c-crosser.
Võiks teha hoopis sellise seaduse, et kui pea on lolle mõtteid täis, räägiks eelnevalt targemate inimestega ja siis alles tooks oma lollused avalikuse ette.

Anonymous said...

mul on peaaegu 20a vana sõiduauto, mis on ka üle 139kW, turuväärtus on ehk 30 tuhande ringis, hästi hoitud ja korralik igapäeva masin mul juba ammusest ajast... pole ma ei mingi miljonär ega autofänn, kas riik mulle uut autot ei võiks osta üksiti kui ta vana enam edasi ei lase mul kasutada?! oleks nagu õiglane! Kuidas kellelgi on õigus minu isikliku vara kasutamiseks teha mulle selliseid alatuid ettekirjutusi? Pange see piir siis vähemalt 200kW peale, siis ei jää vist tõesti ühtegi tavaautot enam sinna LUKSUS grupi alla.

Anonymous said...

See ettepanek on täielikult läbi mõtlemata, jääb mulje nagu oleks seda vaja eelarve täis saamiseks.
Kui maksustada siis ikka heitgaaside järgi luksus ja sport autot paiskavad neid ikka rohkem välja kui mõni võimsab diisel pereauto millega kannatab ka haagist vedada.
Mõelge selle üle.

Anonymous said...

Nüüd sa läksid küll valet teemat nokkima.

Hannes Rumm said...

Tänan arvukate vastukajade eest! Vastan kokkuvõtvalt kahes olulisemas teemas:

1 autode maksustamise põhimõtted. Ei kannata kriitikat väide, et võimas luksusauto omanik maksab niikuinii rohkem käibemaksu nii auto kui kütuse pealt, kütuse pealt veel ka aktsiisi, ja on seega riigile maru kasulik.

Autod saastavad keskkonda, autostumine tekitab ühiskonnale üha uusi kulukaid probleeme ning autod viivad väiksemates riikides, kus oma autotööstust pole majandusest välja. Seepärast on enamuses EL riikides lisaks käibemaksule ja kütuseaktsiisile autode kasutamine (enamasti kõigi autode, mitte ainult luksusautode) maksustatud soetusmaksuga, mis tasutakse ostu hetkel, ja/või aastamaksuga.

Mõlema maksu puhul rakendatakse maksu määra arvutamisel paljudes riikides auto võimsust. Maksustatakse veel ka kütusekulu, CO2, ostuhinna või veel mõne näitaja järgi, aga võimsus on üks enimlevinuid. Loomulikult maksustatakse võimsamat (kallimat, rohkem bensiini neelavat) autot karmimalt.

2 luksusautode maksustamise esmane eesmärk ei ole täita riigikassat. Kui selle maksu mõjul väheneb nende arv, siis väheneb vastavalt ka keskkonna saastamine ning Eesti majandusest läheb vähem raha välja nii sisse ostetavate luksusautode kui kütuse arvelt.

Lätis kehtestati automaks mõni aasta tagasi. "Läti suguses rikkurite riigis kukkus kallite autode müük tunduvalt," hindas selle seaduse mõju autoärimees Raivo Kütt Äripäevas.

Kui nii läheks ka Eestis, oleks see muidugi halb uudis kalleid autosid müüvatele ärimeestele, kuid kindlasti mitte ühiskonnale.

Tänase Äripäev Online küsitlusele vastanutest 50% oli luksusautode maksustamise vastu ja 38% poolt. See on hämmastavalt suur toetus arvestades seda, et kõigi Eesti päevalehtede lugejatest on Äripäeva lugejad kõige jõukamad!

Anonymous said...

AGA, mis saab ikkagi inimestest, kelle sõiduk, mis ületab võimsuse piiri, maksabki samapalju või vähem kui on pakutav aastamaks? Kus on see luksus? võimsusmaks ei ole luksusmaks, võimsuse ja luksuse vahele saab paralleeli tõmmata ainult eluvõõras poliitik, see on nüüd selge.

Anonymous said...

Sellist maksu saaks kehtestada ainult tulevikus soetatavatele sõidukitele, sest kui inimeste ainukesele liiklusvahenditele pannakse peale sõiduki väärtust ületav maks, siis on nende müümine samuti võimatu, seega tekitatakse olulist kahju autoomanikele. see ei ole enam demokraatia, see on juba midagi täiesti muud.

Anonymous said...

Toome kaks näidet:

Auto nr.1:
BMW 525i
töömaht: 3.0l
võimsus: 160kW
Co2 emissioon (g/km) 176
http://www.bmw.ee/page.php?pgID=5f2c22cb4a5380af7ca75622a6426917&lang=est

Auto nr2:
Nissan Tiida
töömaht: 1.8l
võimsus: 93kW
CO2 emissioon (g/km) 188
http://www.nissan.ee/?structure=003001009&content=656&engine_id=52&body_type=5&rnd=9426

Minu küsimus:
Millistel alustel soovite antud maksuga maksustada ühe kilomeetri kohta vähem CO2 emissioone tekitavat autot?

Anonymous said...

Lisan lingid uuesti.

Auto nr.1:
http://www.bmw.ee/page.php?pgID=5f2c22cb4a5380af7ca75622a6426917&lang=est

Auto nr.2:
http://www.nissan.ee/?structure=003001009&content=656&engine_id=52&body_type=5&rnd=9426

Anonymous said...

Minu jaoks on maastur vajalik, ja selline summa lööks mulle suure augu rahakotti. Kui teie tore maks käiku läheb siis pole mul seda autot enam võimalik müüa. On teil soovitusi?

Jüri Saar said...

Keda huvitab see loeb:

"Sotsid tahavad kadedusmaksu autodele täna, reisimisele homme"

http://www.vabalog.ee/?p=583

Anonymous said...

tead. sotsid hakkasid juba minu pooole hoidu võitma aga see oli küll nüüd täielik ämber. Arvate et kui riigieelarves on oletatav miljard rohekm et siis ka järgmine kord valitud saate. Isiklikult sõidan sellise autoga http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/739/auto_php-id=487739-www_auto24_ee.html

Ford taurus 12 aastat vana. maksab 30 000 eeki. Et ma tohiks selle autoga sõita pean ma iga aasta täpselt ühe sellise riigile andma. Ja kui ajapikku auto väärtus kahaneb ja riigi rahahimu suureneb siis tuleb aeg kuna ma pean riigile aastas maksma juba 6 sellist autot et ma sellega sõita saaks. Poliitika ei ole koht kus esmaspäeva hommikul suure häälega oma nädalavahetuse luulusid suure häälega hõigata.