15.9.07

Laari esimene "kingitus" Ansipile

Sel nädalal tundis Andrus Ansip esimest korda omal nahal kui vale oli tema otsus jätta Isamaaliidu ja Res Publica esimees Mart Laar ilma välisministri ametist ning tõrjuda ta valitsusest välja.

Meenutuseks niipalju, et kevadel taotles suuruselt teise valitsuspartei esimees Laar igati põhjendatult välisministri portfelli. Ansip keeldus talle seda andmast kahel põhjusel. Esiteks nõudis välisministri ametit endale Urmas Paet, kelle mõju Reformierakonnas on väga tugev. Teiseks kartis Ansip, et temast välispoliitiliselt palju kogenum ja rahvusvaheliselt tuntum tegija Laar lõikab valitsusjuhi eest kõik välispoliitilised loorberid.

See otsus oli viga, sest jättis IRLile väga väikse vastutuse Eesti välispoliitika eest ning koondas pea kogu vastutuse reformierakondlaste, pea- ja välisministri kätte.

Nüüd maksab Laari tõrjumine peaministrile kätte. Sel nädalal tegi Reformierakond kõik endast oleneva, et veenda Eesti avalikkust vajaduses anda Nord Streamile luba teha meie majandusvööndis gaasitrassi rajamisele eelnevaid uuringuid.

IRL seevastu asus jõuliselt Reformierakonnaga vastandlikule seisukohale. Esimest korda selle valitsusliidu tegevuse ajal esines Mart Laar päevapoliitilises küsimuses tugeva seisukohaga, mis selgelt vastandus suurimale valitsusparteile. Seni on Laar lasknud avalikkuses esineda IRLi ministritel ja ise varju jäänud.

(Taustaks – sotsiaaldemokraadid pole oma lõplikku otsust veel kujundanud, sest ootame lisainfot välisministeeriumist. Aga oleme kindlalt seda meelt, et kui üldse uuringuteks luba anda, siis selgetel tingimustel, mis tagavad Eesti rahvuslike huvide kaitse ja välistavad nii keskkonna- kui mistahes muud ohud, mida uuringute läbiviimine võib kaasa tuua.)

Välispoliitiliselt on Nord Streami projekt selline, et kui Eesti keeldub Nord Streami uuringuteks luba andmast, siis ärritab see kindlasti mitmeid EL liikmesriike – eelkõige Saksamaad – kes on sellest projektist huvitatud. Ja tekitab seetõttu hulga välispoliitilisi probleeme suhetes EL riikidega. Tõenäoliselt võib Eestil tekkida vaidlus küsimuses, kas meil üldse on õiguslik alus keelduda uuringutest meie majandusvööndis.

Praegu on Mart Laar lihtne Riigikogu liige ja vastutab Eesti välispoliitika eest minimaalselt. Seetõttu võib ta endale vabalt lubada käremeelset välispoliitilist käitumist puhtalt selle pärast, et Reformierakonnale vastandudes võita oravatelt tagasi neid isamaaliseid valijaid, kelle Andrus Ansip pronksmehe teisaldamisega üle lõi.

Kui Mart Laar oleks praegu välisminister, siis vastutaks ta otseselt meie välispoliitika eest ning seaks oma töös esikohale mitte erakonna, vaid Eesti huvid. Nii nagu ta on küllaga teinud sisepoliitiliselt ebapopulaarseid, kuid välispoliitiliselt hädavajalikke otsuseid aastatel 1992-94 ja 1999-2001.

Aga kuna Ansip tekitas kevadel lühinägelikult olukorra, kus suuruselt teise valitsuspartei esimees vastutab valitsuse tegevuse eest minimaalselt ning saab rahumeeli peaministriga vastanduda, siis Laar seda mõnuga teebki. Pole vaja olla prohvet mõistmaks, et vastuolu peaministri ja Riigikogus istuva suuruselt teise valitsuspartei esimehe vahel kahjustab valitsuse töövõimet. Ja seda kardetavasti ka tulevikus ning ka teistes küsimustes, kus IRL näeb võimalust vähendada avaliku arvamuse küsitlustes vahet Reformierakonnaga.

4 comments:

Anonymous said...

Tore, et keegi veel viitsib sõna sekka öelda. Aga nagu ma aru saan - isiklikku seisukohta ikkagi ei ole... või ei julge seda välja öelda... või lihtsalt ei saa aru... või lihtsalt "ei koti" - võõras mure.

Kas äkki tooksite välja need Eesti ja rahvusvahelise seadusandluse punktid, millele nii Hr. "5 punkti" Paet kui Hr. "5 meile sobivat punkti" Laar väidetavalt toetuvad.

Häirib kohutavalt nii poliitikute kui ka ajakirjanike suhtumine. Miks ei raatsita minna sügavale, seadusi analüüsida, rahvale konkreetsetele seadusaktidele viiteid anda...

Kodanikesse suhtutakse nagu lolli lambakarja - populistlikud hõigatused, totakad vihjed ja "lekked" erakonnasisesest meilivahetusest.
Loomulikult ei loo ma mingeid illusioone - reaalselt ongi rohkem neid lambaid, kelle hääled liiguvad automaatselt sellele, kes paremini "ära paneb".
Aga lisaks lammastele on ka teistsuguseid inimesi (loe:valijaid)... palun mõelge ka meie peale.

Hannes Rumm said...

Oliver,
minu isiklik seisukoht selle teema puhul on see, et välispoliitikas ei tohi mitte kunagi riigi huvidest ettepoole seada erakonnapoliitilisi huvisid. Kahjuks tegi seda üks mees valitsust moodustades ning teine nüüd valitsusest väljas olles.

Rahvusvahelises suhtluses pole enamasti võimalik lugeda üles konkreetseid punkte. Toimib keeruline ning enamasti kirjutamata, kuid kindlalt toimiv reeglistik.

See annab ühele poolele võimaluse väita, et kusagil pole midagi sellist kirjas. Teine pool võib väita vastupidist ning näiliselt on mõlemal õigus.

Toon ühe näite ajaloost. Mitte kusagil polnud kirjas neid põhjuseid, miks Eesti kutsuti 1997. liitumisläbirääkimistele EL-iga ning Leedu ja Läti jäid alguses läbirääkimiste ukse taha. Sisuliselt said aga kõik asjaosalised aru, mis vahe oli Eestil ning meie lõunanaabritel mitte ainult mõõdetavas majanduslikus arengus, vaid ka diplomaatilistes oskustes.

Anonymous said...

No kuhu see Eesti nüüd gaasitoruga astumas on, SRÜsse või?

Tead Hannes, olen sotsidest lugu pidanud, aga kui te gaasitoru asjas seda kahepalgelist mängu jätkate (mis tähendab tegelikult toru toetamist), siis võite koos oma Tallinna salaarmastuse Rahvaliiduga end kokku siduda ja allavoolu minna.

Kuidas te ise ette kujutate seda, et Eesti seab Nord Streamile mingeid tingimusi? Kui palju on Eestil üldse uuringute ja ehitustööde jälgimiseks pädevaid teadlasi ja ametnikke? Kolm või neli? Kas nad on ikka tööeas või on nende ametialase hiilguse ajad jäänud seitsmekümnendatesse?

Isegi Soome ja Rootsi ei ole Nord Streamilt saanud andmeid OMAENDA rannikumere kohta, mida Nord Stream väidab endal olevat; ja nüüd tuleb väike vapper Eesti omapoolseid rangeid tingimusi esitama.

Oudekki said...

Mina ei ole siiamaani kuulnud ühtegi analüüsi, millist kasu võiks Eesti sellest juhtmest saada - millised on need punktid EL-i korraldamises, milles valitsus ootab Saksa valitsuse toetust ja seega korvaksid selle paratamatu kahju, mida juhtme rajamine kaasa toob. Hannes, oskad sa valgustada, millised punktid on arutelu all olnud?