Milliseid NSVLi riigisaladusi soovid reeta?

Täitsin just põhjalikku ankeeti, milles muuhulgas paluti täita lahter: "Teenistuse ajal usaldatud NSVLi riigisaladused, mida soovid talletada Eesti Sõjamuuseumis."

Talletaksin mõne nõuka-aegse riigisaladuse hea meelega tulevastele põlvedele, aga kahjuks neid Tartu Ülikooli tudengile ei usaldatud.

Kõnealune ankeet on internetis üleval aadressil www.laidoner.ee/projektid/2. Tegu on osaga Laidoneri Muuseumi uurimisprojektist "Eestlased Külmas Sõjas". Selle projekti raames uuritakse nii nende eestlaste saatust, kes teenisid Lääneriikide armeedes, aga ka nende umbes 300 000 eestlase saatust, kes teenisid N Liidu armees.

Internetipõhises pilootprojektis tuntakse ühelt poolt põhjalikku huvi N Liidu armee elu-olu kohta: milline oli toit, vormiriided, kasarmu jm. Teisalt tuntakse huvi ajateenijate olukorra vastu N Liidu armees. Küsimused on näiteks sellised: suhted erinevate rahvuste vahel, hierarhia;
kas rahvusgruppidel oli omi kombeid, mida väeossa kaasa toodi (näiteks Kesk-Aasia rahvaste suhtumine menüüsse); eelarvamused, sealhulgas suhtumine eestlastesse.

Kõige põnevam osa uurimistulemustest on ilmselt siiski see, mille abil selgitatakse välja eestlaste kokkupuuted tuumarelvakatsetustega, osalemine sõjategevuses, operatsioonides tsiviilelanike vastu (Ungari, Tšehhoslovakkia, Nõukogude Liidus) ning muud otseselt sõjalist tegevust puudutavad mälestused.

Kindlasti pakub süstematiseeritud teadmine külma sõja aegse N Liidu armee välise hiilguse ja sisemise viletsuse kohta huvi mitte ainult Eestis, vaid ka kõigis NATO riikides. Kui lugeda uudiseid Venemaa armees vohava ajateenitajate piinamise ning korralageduse kohta, siis võib eeldada, et nõuka-aegsed kogemused räägivad nii mõndagi ka tänase vene armee käitumismallide ja väärtushinnangute kohta.

Ühe ettepaneku ankeedi täiendamiseks uurijatele siiski teen. Päris otseselt peaks küsima seda, millised olid nn määrustikuvälised suhted, mis reastasid sõdurid hierarhiasse vastavalt ajateenistuses oldud ajale. See süsteem, mida toimib vene ohvitseride vaikival heakskiidul tänini, sandistas nõuka-ajal vaimselt ja füüsiliselt ka paljusid eestlasi.

Kaheksakümnendate aastate lõpul avaldas Madis Jürgen ajalehes Noorte Hääl kirjelduse sellest, kuidas üht eesti poissi Ida-Saksamaal asuvas N Liidu sõjaväebaasis vägistati ja piinati. Oluline oleks teada, kui palju oli sel mehel saatusekaaslasi ning kuidas muserdav vägivald nende noorte meeste hilisemat elu mõjutas.