Rahvaluuleteadlased on Eestis üles tähendanud sadu anekdoote tšuktšidest, Jüri Viikbergi "Anekdoodiraamatus" (Naeruga Eilsest. Eesti anekdoot 1960-1990. - Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 1997, - 572 lk) on neid terve pikk peatükk.
Tšuktši-naljad on väikerahvast tugevasti alavääristavad. Näiteks on Eestis 1986. aastal üles kirjutatud anekdoot, milles mujal maailmas irvitatakse tavaliselt blondiinide üle: Mida see tähendab, kui tšuktši taob kiviga kella?- ???- Lööb aega surnuks.
Vähesed inimesed aga teavad, miks anekdoodid tšuktšidest N Liidus tekkisid. Sain nende anekdootide kummalise tekkeloo teada tänavuses ajakirja Keel ja Kirjandus esimeses numbris ilmunud artiklist poliitiliste anekdootide kohta.
Nimelt ilmus Moskvas 1972. aastal inglise keele õpik vene üliõpilastele, kus vastandati USA kapitalismi käes vaevlevate eskimote ränka elu nõukogude tšuktšide heale elule. See õpik oli nii totakas, et andis põhjuse hakata nalja tegema just tšuktšide arvel, kes ise "oma" anekdootide tekkes kuidagi süüdi ei olnud.
Küsisin ka Vikerraadio saate Mnemoturniir tarkadelt, kuidas mõjutas muuhulgas ka Eesti folkloori 35 aastat tagasi Moskvas ilmunud inglise keele õpik? Pärast mõningat arutelu, jätsid targad kõrvale anekdoodid Armeenia raadiost ja väepealik Tšapajevist ning pakkusid õige vastuse, kuid loomulikult ei teadnud nemadki, miks üks inglise keele õpik ühe väikerahva heale nimele nii palju kurja tegi.
2.9.07
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Selle kohta on terve rida versioone. Tundub, et venelased ei tea ka ise enam, kust asi alguse sai. Üks väga laialt levinud arvamus viitab rahvuslikele kvootidele kõrgkoolides. Nende kvootide alusel õppima asunud (eriti tehnilistel erialadel) erinevate põhjarahvaste esindajad olevat inspireerinud. Võib muidugi ka olla, et üks lihtsalt täiendas teist.
Rudolf, tänan tagasiside eest! Ka Eesti Päevalehe lugejad osutasid sellele, et ühe teise versiooni alusel said anekdoodid tšuktšidest alguse hoopis sellest filmist:
http://www.imdb.com/title/tt0169069/
Minu poolt osundatud selgituse on välja pakkunud Emil Draitser raamatus "Taking Penguins to the Movies. Ethnic Humor in Russia." Detroit, 1998.
Post a Comment