13.7.07

100 päeva, mida polnud

Praegune valitsus on 21. sajandil Eestis esimene, millele ei antud 100 päeva rahulikuks sisseelamiseks. Suurim katsumus oli valitsuse jaoks loomulikult aprillikriis, kuid kriisi varju jäi see, et esimest korda pidi ametisse astunud valitsus vähem kui kahe kuuga paika panema riigi eelarvestrateegia ning koostama seda toetava maksupaketi.

Mäletatavasti pidasid sotsiaaldemokraadid õigeks Tõnismäe monumendi ümber kujundamist pärast väljakaevamiste lõppu. Kahjuks polnud 27. aprilli esimestel öötundidel enam võimalik rahvusvahelist ideekonkurssi välja kuulutada ning siis toetasid ka Jüri Pihl ja Ivari Padar kindlalt rahu taastamiseks monumendi teisaldamist.

„Tänu” aprillikriisile muutus selles valitsuses üheks kõige tähtsamaks Urve Palole usaldatud rahvastikuministri ametikoht. Aprillikriis näitas ära nõrkused senises lõimumispoliitikas, kuid lõi samas hea võimaluse arenguks, sest nii eestlased kui venelased mõistavad nüüd palju paremini lõimumise tähtsust.

Jüri Pihl näitas kindlakäelise sisejulgeoleku tagamisega aprilli lõpus, et üle pika aja on Eestil jälle siseminister, kes seda ametit oskab ja sellega kaasneva vastutuse välja kannab. Siseministri head taset näitab ka Pihli julge otsus alustada kohe ametiaja alguses allasutuste reformimisega, et vähendada mõttetut topelttööd piirivalves, politseis ja kodakondsusametis.

Ajakirjandus pole eriti palju rääkinud viimastel aastatel järjest rangemaks muutunud riigieelarve strateegiast, mis paneb riigi tulud ja kulud paika neljaks aastaks ette. Pikem plaan aitab nii valitsusasutusel kui ka paljudel riigieelarvest sõltuvatel elualadel oma arengut paremini kavandada kui raha ühe aasta kaupa jupitades.

Rahandusminister Ivari Padari juhtimisel saadi eelarvestrateegia ja maksupaketi koostamisega ajapuudusest hoolimata päris hästi hakkama. Kuigi kohati muutis ka valitsuskabinet ühel neljapäeval vastu võetud otsust juba nädal-kaks hiljem.

Tunduvalt alaneb järgnevatel aastatel tulumaksukoormus, samas maksustatakse karmimalt alkoholi ja tubaka ning mitme keskkonda kahjustava kütuseliigi tarbimist.
Juba on opositsiooni jäetud Keskerakond ja Rahvaliit silmakirjalikult halanud selle üle, et tänu aktsiisitõusudele satuvad löögi alla vaesemad pered.

Tõsi ta on, et kasvav inflatsioon tabab neid peresid, kuhu kuulub suitsetajaid ja topsisõpru. Neile annab maksutõus selge sõnumi – kui tahad oma raha ja tervist säästa, siis joo ja suitseta vähem. Rääkimata sellest, et tulumaksuvaba miinimumi järk-järguline tõus 1000 krooni võrra suurendab kõige rohkem just väiksepalgaliste perede sissetulekut.

Sümboolse tähendusega on see, et tänu uue valitsuse poolt välja pakutud erakorralisele pensionitõusule on keskmine pension tänavu tõusnud üle 20%.

Eesti elanike üldine elatustase tõuseb ka järgmisel aastal. Isegi kui inflatsioon küünib 2008. aastal 6 protsendini, tõusevad nii pension kui keskmine palk samal ajal rahandusministeeriumi hinnangul vähemalt poole rohkem.

Kõige raskem maksupoliitiline otsus uue valitsuse jaoks oli vajadus muuta ettevõtte tulumaksusüsteemi, mis on vastuolus Euroopa Liidu reeglitega. Otsuse ettevõtte tulumaksusüsteemi muutmiseks, mida „maailma parim” rahandusminister Aivar Sõerd ei suutnud kahe aastaga välja pakkuda, pidi uus valitsus ära tegema kolme kuuga. Taas tuli ajapuuduses teha otsus, mis peab rahuldama nii Eesti ettevõtjaid kui Eesti partnereid euroliidus.

Sotsiaaldemokraatide kõige tähtsam ülesanne praeguses valitsuses on tasakaalustada kahte paremparteid. Kui selles valitsusliidus poleks sotsiaaldemokraate, siis juhiks praegu riiki Eestit taasiseseisvumise järgne kõige parempoolsem valitsus. Nii näiteks pakkus valitsusliidu loomisel üks parempoolne partner tõsimeeli välja soovi hakata erastama Eesti kutsekoole.

Ajakirjandus paneb täna kindlasti uuele valitsusele ja selle ministritele uljalt hindeid. Kõige tähtsama hinde selle valitsuse esimesele 100 päevale on juba andnud valijad. See hinne on hea, sest nii sotsiaaldemokraatide, IRLi kui Reformierakonna toetus avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on valimiste ajaga võrreldes tõusnud.

See lugu ilmus ka tänases Delfis.

2 comments:

Y galerii said...

Nõme enesekiitmine. Esiteks pole tegemist esimese valitsusega, kes endale 100 päeva jooksul ise "jamad" kaasa toob. Ansip tegi KÕIK, et mäsud algaks (venelaste eelnev korduv mõnitamine avalikkuses, telgi ja aia püstitamine just ajal enne pikka nädalalõppu ja 1. maid jne.) ning tulemused on olnud valitsusele ja RE-le kahtlaselt soodsad.
Aga SDE on muidugi RE ustav kannupoiss ja mis muud teksti polekski oodanud.

Tiiu said...

Pole selle valitsuse 100 päeva kõige hullemad midagi. Ja 15 aastat vindunud Pronksmehe probleem oli lõppude lõpuks vaja lahendada, seda ootasid valijad - põhiliselt eestlased. V galeriile - kui ta on märganud venelaste avalikku mõnitamist (taevas hoidku, endine härrasrahvas ja suur vend siiski), siis kuidas nimetada seda, mida valatakse praktiliselt kogu Vene meedia poolt aastaid kaela!
Aga tagasi valitsuse 100 päeva juurde. Maksukoormuse tõus aktsiiside näol oli ka ammu teada - seda oli vaid heas usus edasi lükatud naiivses lootuses, et inflatsioon langeb. Nüüd tehakse see ära ja kui alkohol ja tubakas on nn eralõbu, siis kütuseaktsiis puudutab pea kogu elanikkonda. Kuid seegi on paratamatu. Kui ehk midagi Peaministrile ette heita, siis vast liigset optimismi ja sosiaalsetesse probleemidesse süvenematust. Ja ka seda, et Reformierakond teatud määral on enda erakonna valimieelsed lubadused prioriteetseteks pidanud, seega mõneti eirates koalitsioonipartnereid - kardan, et see võiks viia koalitsiooni lagunemisele, mille tagajärjed on ettearvamatud. Siiski jõudu valitsusele järgnevaks, loodetavasti 2111. aasta RK valimisteni kestvaks valitsemisajaks!