Evelyn Sepp tegi 17 sõna pikkuses seaduses 2 viga

See on ilmselt uus Eesti rekord seadusandluses, et Evelyn Sepp tegi 17 sõna pikkuses parandusettepanekus kodakondsuse seadusesse kaks ränka viga.

Äsja lõppes Riigikogus Keskerakonna esitatud kodakondsuse seaduse eelnõu arutelu. Ühelauseline ning 17 sõna pikkune parandusettepanek kõlas nii: "3) laps, kelle mõlemad vanemad elavad tema sündimise ajal Eestis alalise elamisloa alusel, kuid ei ole Eesti kodanikud."

Lahtiseletatult on parandusettepaneku eesmärk anda koheselt Eesti kodakondsus meie riigis sündinud lastele, kelle vanemad siin alaliselt elavad, kuid pole Eesti kodanikud.

Esimene viga selles parandusettepaneku tekstis on see, et selle alusel saaks koheselt Eesti kodakondsuse ka näiteks selline laps, kelle üks vanem on Läti ja teine Soome kodanik. Tegelikult soovis Keskerakond anda koheselt kodakondsuse nende vanemate lastele, kel pole ühegi riigi kodakondsust, kuid kahjuks oli seaduseelnõu sõnastatud erakordselt lohakalt.

Teine suur lohakusviga selle eelnõu puhul oli asjaolu, et selles kasutati mõistet "alaline elamisluba", mille kaotas Eesti seadusandlusest juba Riigikogu eelmine koosseis.

Juhin tähelepanu neile lohakusvigadele sel põhjusel, et need väljendavad autorite pealiskaudset suhtumist oma loomingusse. Nii pealiskaudne suhtumine näitab, et eelnõu eesmärk pole mitte muuta olukorda, kus umbes 14 000 alla 18 aastasel Eesti elanikul pole ühegi riigi kodakondsust, vaid soov ületada korraks ajakirjanduse uudiskünnis.

Taustaks niipalju, et kõigil kodakondsuseta Eestis elavatel lastevanemetel on juba praegu võimalus saada oma lapsele Eesti kodakondsus esitades selleks enne lapse 16-aastaseks saamist lihtsalt kirjalik taotlus. Kuna tuhanded vanemad pole seda õigust kasutanud, siis nad kas ei tea sellest võimalusest või ei ole sellest huvitatud.

Sisuliselt on Keskerakonna muudatusettepaneku suurim viga see, et see ei arvesta vanemate tahtega ning tekitab topeltkodakondseid.

Juba eelmiste valitsuse ajal on korduvalt tehtud teavituskampaaniad, mille eesmärk oli teavitada vanemaid sellest, et nende lapse Eesti kodakondsus on ühe avalduse esitamise kaugusel. Kindlasti jätkab neid teavituskampaaniaid, loodetavasti varasemast paremini adresseerituna ning kindlasti vähendab see kodakondsuseta alaealiste arvu.

Ent kindlasti on Eestis ka selliseid kodakondsuseta vanemaid, kes on teadlikult otsutanud jätta oma lapsele õiguse passisaamise ikka jõudes ise otsustada, kas valida Eesti, Vene või võimalusel ka mõne muu riigi kodakondsus. Eesti riigil pole õigust vastu nende vanemate tahet Eesti kodakondsust peale suruda.

Andes kodakondsuseta vanemate lastele sünnihetkel automaatselt kodakondsuse tekitab Eesti
riik olukorra, kus täiskasvanuks saades võivad need lapsed võtta mõne teise riigi kodakondsuse ning nii hakkab meil tekkima topeltkodakondsusega kodanikke, ehkki see on vastuolus Eesti põhiseadusega ning riiklike huvidega. Just seda tüüpi praktika kodakondsuseta vanemate lastele automaatse kodakondsuse omistamisel on tekitanud tõsiseid probleeme Lääne-Euroopa riikidele, kus seda praktikat on kasutatud aastakümneid.

Näiteks Iirimaal tekkis olukord, kus teistes EL liikmesriikides elavad kodakondsuseta inimesed sõitsid sünnitama Iirimaale, kuna seal sündinud lapsele tagati koheselt Iirimaa ehk laiemalt euroliidu kodakondsus. Kindlasti ei ole see Eesti huvides avada oma seadusandluses samasugune auk, mida Eestis pikaajaliselt elavate vanemate asemel hakkavad kasutama teistes EL riikides elavad immigrandid.

Sotsiaaldemokraadid soovitavad: uurime välja, miks kodakondsuseta vanemad oma lastele Eesti kodakondsust ei taha. Kui selleks on teadmatus, siis teavitame. Keskerakond oma eelnõu ette valmistades mingeid uuringuid kahjuks ei teinud. Kõik Evelyn Sepa selgitused sel teemal olid puhtalt oletuslikud. Kui vanemate huvipuuduse põhjuseks on aga soov jätta valikuvõimalus oma lastele, siis tuleb seda valikut austada.