Tänases Eesti Päevalehes ähvardab Edgar Savisaar äärmuslastega: "Kujutage järgmist parlamendikoosseisu, kus keskpositsioonil ja valitsuses laiutavad reformistid, äärtes ja opositsioonis aga on kohad sisse võtnud ühelt poolt Eesti Rahvuslik Liikumine ja teiselt poolt Notšnoi Dozor, kelle esindajate saamises riigikogusse pole mul nüüd küll enam erilist kahtlust."
Kuna Eesti Päevaleht palus ka mul Savisaare maalitud sünget tulevikupilti kommenteerida, siis avaldan selle kommentaari ka siin blogis:
Viimaste nädalate suurim luuser Eesti poliitikas on Savisaar, kes Kremli käsilasena käitudes vihastas välja enamuse eesti rahvusest valijaid. Eeldatavasti näitab järgmine avaliku arvamuse uuring Keskerakonna toetuse vähenemist just eesti rahvusest valijate seas. Savisaare artiklit tänases Eesti Päevalehes ei maksa tõsiselt võtta, sest see on järjekordne abitu katse hirmutades ja vassides end pigilinnu rollist päästa.
Vene valijad veendusid kriisi ajal, et Savisaar ei suutnud nende huve kaitsta. Kuna vene valijad nõrkust ei andesta, siis võib radikaalsem osa vene valijaist anda oma hääle tulevikus mõnele jõulisele vene protestiparteile. Ka osa rahumeelsematest vene valijatest võib Keskerakonnas pettuda ning nende järgmiseks eelistuseks on ilmselt sotsiaaldemokraadid või rohelised.
Kriisijärgsed muutused nii eesti kui vene valijate hoiakutes ähvardavad vähendada Keskerakonna toetust ega too endaga kaasa muid suuri muutusi poliitikamaastikul.
Kuna Savisaar ründas Eesti põhiseaduslikku valitsust samaaegselt Kremliga, siis tõukas ta Keskerakonnast eemale kõik teised parlamendiparteid ning mängis end mõneks ajaks auti. Savisaarel on haruldane omadus võiduseise maha mängida. Ta tegi seda enne euroreferendumit, tegi seda presidendivalimistel ja tegi ka äsjase kriisi ajal, omandades ühiskonna lepitaja asemel lõhestaja kurja kuulsuse.
10.5.07
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Sa vist ei vaadanud eilset Foorumit. Marko Mihkelson ja Ain Seppik jutlesid hämmastavas üksmeeles, noogutasid üksteisele ja parandasid vaid teineteise keelevääratusi. Ei näinud seal mingit "äratõukumist".
Ja tuletaks endiselt meelde Urmo Soovnaldi intervjuud Urmas Paetiga 5. mail 2007 http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=228261&q=Paet
(mille staazhikas ajakirjanik Hannes Rumm eile nagu nalja kohe SLÕhtulehe "luuletoimetuse" taieseks kuulutas), kus Urmas Paet ütleb sõnasõnalt nii:
"Raske hinnata, kas siis, kui Andrus Ansip valitsust moodustas ja Mart Laari välisministritoolilt minema puksis, arvestas ta juba pronkssõduri sündmustega või mitte.
Igal juhul oli Ansipil vaja välisministriks inimest, kes on jäägitult usaldusväärne ega kannaks maailma teist sõnumit kui peaminister. Laari puhul oli ja on soolotsemine liiga tõenäoline.
Samuti võis Ansip karta, et kaks korda peaministritoolil istunud Laar ei soostu valitsuse plaaniga pronkssõdur teisaldada ja oleks tekitanud valitsuskriisi. Väidetavalt kohtus Mart Laar viimastel nädalatel enne vandaalitsemist väga sageli Edgar Savisaarega, kellega oodati hetke Ansipi kukutamiseks.
Nüüd, kui Ansipi väljavahetamist nõuab kõige tulisemalt Venemaa, ei õnnestu Laaril ja Savisaarel teda niipea välja juurida."
Tundub, et SDE-l tuleb varsti valitsusliidu kodusõjas pooli hakata valima (tõenäoliselt on juba valinud, s.t. Refi).
See seal SLOlehes küll Paeti tsitaat ei ole!
SDE võiks kaaluda Reformiga ühinemist. Oleks vähemalt asi selgem.
Täiesti olemas. Intervjuu lõpus.
Igatahes on ta kujundatud täpselt nii nagu tsitaat. Ja Paet ega RE pole sellise jutu peale isegi poole sõnagagi protesteerinud.
Margus, vaata palun paberväljaandest üle ja Sa näed, et tegemist ei ole Paedi tsitaadiga. Sulle südamesse läinud jutt on esitatud eraldi tekstina ning toimetus pole omistanud seda teksti Urmas Paedile, Urmo Soonvaldile ega kellelegi kolmandale.
Post a Comment