Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungilt lahkusid äsja pärast tunniajalist arutelu kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots. Arutelu tulemusena otsustati, et 12. juunil hakkab Riigikogu arutama president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut tõmmata põhiseaduse seitsmest peatükist maha „kaitseväe juhataja” ametinimetus.
Nii näiteks kaob presidendil võimalus teha Riigikogule ettepanek kaitseväe juhataja ametissenimetamiseks ning Riigikogul võimalus kaitseväe juhataja ametisse nimetada. Kaitseväe juhataja ametissenimetamine jääb tulevikus seega valitsuse pädevusse nagu ka näiteks kaitsepolitseiameti või politseiameti peadirektori puhul.
President tegi ettepaneku selliseks põhiseaduse muutmiseks põhjusel, et 92. aastal vastu võetud põhiseadus on tekitanud kõige rohkem probleeme just kaitseväe juhtimisel. Korduvalt on viimase 15 aasta vältel tekkinud tülisid kaitseministri ja kaitseväe juhataja vahel, aga ka presidendi ja kaitseväe juhataja vahel, kuna kaitseväe juhatajale on antud põhiseadusega eristaatus ning see eristaatus on tekitanud segaduse käsuahelas riigikaitse juhtimisel.
Põhiseaduse autorid allutasid 15. aastat tagasi kaitseväe juhataja osaliselt parlamendile ja presidendile kartusest, et Eestis võib võimule tulla diktaatorlike kalduvustega peaminister. Sel juhul loodeti, et Riigikogu ja president (riigikaitse kõrgeima juhina) suudavad valitsust vähemalt mingil määral tasakaalustada ning välistada olukorra, kus valitsus teostab sõjaväelise riigipöörde.
Ent nagu näitas elu, ei sobi taasiseseisvunud ja parlamentaarsesse Eestisse see osa põhiseadusest, mis on maha kirjutatud ajastust, mil „Laidoner juhatas väge ja Päts oli president.”
Ka kaitseväe juhataja Ants Laaneots kinnitas põhiseaduskomisjoni istungil, et ta on igati päri sellega, et põhiseaduse muudatusega kaob ära praegune kaitseväe juhataja „kaaluta olek”.
President Ilves loodab, et põhiseadust õnnestub muuta kiireloomulisena, st juba praeguse Riigikogu koosseisu ajal. See aga eeldab seda, et Ilvese ettepanekut pooldaks ka näiteks Keskerakond kui suuruselt teise liikmete arvuga Riigikogu fraktsioon.
Täna andis Keskerakond kõigiti viisakalt mõista, et põhiseaduse muutmise vastu pole neil midagi tingimusel, kui samaaegselt hakkab selguma ka see, kuidas muutub kaitseväe juhtimine alama astme seadustes. Nende seaduseelnõude väljatöötamiseks jääb Riigikogul endal või valitsusel aega kuni septembrini, sest isegi kiireloomulise põhiseaduse muutmise puhul peab esimese ja teise põhiseadusmuudatuse vahele jääma vähemalt 3 kuud aega.
P.S. Vabandan siinkohal onu Andruse, Hille jt blogi lugejate ees ning luban, et nii pikka vahet ei tule sissekannetel ajaveebis enam kunagi, ka mitte suvel.
28.5.07
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Aga kuidas suhtute Langi väitesse, et 9. mail oli plaanis riigipööre? Kuidas sellises ohtlikus situatsioonis, kui me just pääsesime EV hävingust, on sobilik teha riigikaitses nii kardinaalseid samme?
y galeriil on hea küsimus - muuhulgas arutati Riigikogu põhiseaduskomisjonis täna ka seda, kas on lisaks võimalik muuta põhiseadust nii, et erakorralise olukorra puhul on Eesti riigi käsuliin lihtsam ja kiiremini toimiv. Vastus sellele küsimusele selgub põhiseaduse muutmise käigus.
Esialgu soovib president muuta põhiseadust kitsalt ühe koha pealt, sest kui hakata muutma 2-3 asja korraga, siis suureneb oht, et ühe vastuolu pärast blokeeritakse ka need, kus valitseb üksmeel.
Post a Comment