30.5.07

1 SE

1992. aastal alustas Riigikogu seadusloomet tõelise tööõnnetusega – esimese seadusena võeti vastu loomakaitse seadus. Toonases Eestis, kus rahva elatustase oli suurte majanduslike muutuste tõttu järsult halvenenud, solvas selline otsus südamest ka neid inimesi, kes olid ise tublid loomapidajad.

Äsja, kell 14. 23 Riigikogus 89 poolthäälega vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seadus (1 SE) vastab avalikkuse ootustele ehk veidi paremini.

Kuigi ajaveebide kasutajate seas pensionäre tõenäoliselt liiga palju pole, on hea ka siinkohal ära tuua mõned numbrid pensionitõusu kohta. Kasvõi selleks, et noorematel inimestel oleks ettekujutus sellest, millise sissetulekuga peavad pensionärid hakkama saama ja et mis on pensionitõusu hind.

1. juulist tõuseb keskmine pension 250 krooni võrra 3768 kroonini. Korraliselt tõusis keskmine pension esimesel aprillil juba 12% võrra, juulist lisandub 7% suurune tõus.

Niinimetatud keskmist pensioni saavad 44-aastase tööstaažiga inimesed. Need inimesed, kel tööstaaži on alla 15 aasta, saavad rahvapensioni, mille suurus tõuseb 1423 kroonilt 1573 kroonini.

Võrdluseks 1992. aastal oli keskmine pension 200 krooni ning 2003. aastal 1832 krooni. Need numbrid näitavad, et pensionitõus on Eestis otseselt sõltunud üldisest majanduskasvust. Kuna 21. sajandil on hästi läinud Eesti majandusel, on võrreldes enamuse uute EL-i liikmetega hästi käinud ka Eesti pensionäride käsi. Kui senine majanduskasv jätkub, siis tõusevad pensionid loodetavasti 2011. aastaks 6258 kroonini.

Riigieelarvele tähendab tänane 7% suurune pensionitõus 670 miljoni krooni suurust väljaminekut, sest Eestis on ümmarguselt 300 000 pensionäri.

4 comments:

Anonymous said...

Kas pensionikasv jääb ka edaspidi tugevalt sõltuma majanduskasvust?

Kuna pension on tugevalt (kordades) väiksem keskmisest palgast, siis kuidas oleks võimalik neid kaht suurust teineteisele lähendada? Ilmselgelt ei saa lootma jääda plahvatuslikule rahvaarvu kasvule (sealt ka sots. maksu suurenemisele), kuna tundub et uue aja eestlase loomuses ei ole saada ülearu ohtralt järglasi. Samas ei üüri tänase pensioniga isegi ühetoalist korterit tallinna kahtlasemates piirkondades enam.

ps. ei ole ise pensionär, ent miskipärast tekitab 35+ aastat tulevikku vaatamist ikkagi teatavat muret ...

Hannes Rumm said...

Anonymusele - pensionikasv on lisaks palgakasvule seotud ka inflatsiooni suurusega. Seda korda on uuel valitsusel kavas veidi muuta, kuid põhimõtteliselt jääb süsteem samaks arvestades nii palga- kui ka hinnatõusuga. Aga 35+ perspektiivis tasub tõsiselt mõelda ka teise ja ehk isegi kolmanda pensionisambaga ühinemisele.

Jürgen said...

Tegelikult ei ole Anonymous, Jürgen olen :)

Ennist ei leidnud nime kirjutamise kohta üles kahjuks.

Mul on nimetatud sambad olemas, pigem mõtlesin üld-sotsiaalselt (nendele kellel võibolla ei ole).

Sellegipoolest, tänan vastuse eest.

Tiiu said...

Lgp hr. H.Rumm!
Ei hakka arutlema, kas pensionid on suured või väikesed, sest tulen igati toime ja mulle hakkab isegi vastu pensionäride lõputu hala. Seejuures unustatakse, et meie sissetulek on garanteeritud elu lõpuni koguni suurenedes vastavalt riigi võimalustele ja emamusel meist ei ole ülalpeetavaid, v.a. joodikuist või tööpõlgureist lapsed, mis on küll omad vitsad.
Sooviksin arutleda 44 aastase tööstaazhi üle, mille järgi arvestatakse müütiline keskmine pension. Selle põhjal oleks kõik praegused pensionärid pidanud alustama töötamist 16 aastaselt ja jääma pensionile 60 aastaselt. Nii see ju ei ole, järelikult on selle keskmise sisse arvestatud ka represseeritute kolmega korrutatud tööaastad. Mina arvan, et see meetod ei ole õige ja tekitab segadust nende seas, kelle pension selle keskmiseni ei ulatu.
Jõudu Teile!