Järage ise oma produkte!

Sellisel teemal saatis eile õhtul kõigile Riigikogu liikmetele kirja keegi Viktor Baulin. Mees, kes on tõenäoliselt Nashi või mõne muu Kremli-meelse noorteorganisatsiooni liige, teatas oma kirjas:

Снос памятника - это отвлечение эстонцев от внутриэкономических проблем. Да ничего, одумаетесь, да будет поздно. Все эстонские товары в мусорный ящик. Жуйте сами свои продукты.

Tõlkes on jutu mõte selline: mälestusmärgi teisaldamine - see on eestlaste tähelepanu kõrvalejuhtimine riigisisestelt majandusprobleemidelt. Pole midagi, mõtlete ümber, aga juba on hilja. Kõik eesti kaubad prügikasti. Järage ise oma produkte.

Niisuguseid kirju on Riigikogu liikmed viimastel päevadel saanud kokku 40-50. On veel napisõnalisemaid ja lõbusamaid: "President Ilves - Adolf Hitleri järeltulija!". Ajalooliselt väga kuulsa nimega mees Vladimir Uljanov kutsus eestlasi üles: "Kõik kohe referendumile! Avaldage usaldamatust Toomas Hendrik Ilvesele, valige endale väärikas juht!"

Muidugi pole mõtet ärrituda nende kirjade lapsiku sisu peale. See on sama süüdimatu nagu enamus vene propagandast.

Iseenesest on protestimeilidega kellegi postkasti ummistamine kogu maailmas väga levinud protestivorm. Aga nagu näitab Riigikogu aadressil läkitatud meilide arv, kukkus ka see Nashi või mõne muu Kremli noorteorganisatsiooni protestiaktsioon läbi.

Sain eelmisel aastal paar tuhat protestimeili inimõiguslastelt, kes pidasid järgmiste suveolümpiamängude korraldamist Pekingis Hiina kommunistliku valitsuse tegevuse heakskiitmiseks ja protestisid selle vastu. Selline kümnetest eri riikidest pärit meilide mass ei teinud enam nalja, vaid häiris tõsiselt tööd.

Ent karta võib, et venelaste boikott Eesti kaupade vastu on paljude meie ettevõtete jaoks tõesti valus. Erinevalt paljudest Eesti ajakirjanduses esinenud poliitikutest tunnen ma küll muret selle pärast, et 140 miljonit naaberriigi tarbijat on meie toodete ja meie maa suhtes vaenulikult häälestatud. Kindlasti pole mõtet lõpmatuseni rääkida sellest, et Eesti kaubavahetusest moodustab Venemaa osa "ainult" 10%. See kümnendik on suur number. Venemaa propagandistlike ja varjatud administratiivsete meetoditega läbi viidud boikott Eesti kaupade ja Eesti ettevõtete vastu võib seetõttu tähendada sadadele inimestele töökoha kaotust. Sajad kadunud töökohad pole enam statistika, vaid suur mure sadades peredes.

Seepärast tasub Eesti riigil kaaluda võimalust toetada EASi kaudu senisest rohkem Vene turul tegutsevaid ettevõtteid. Pole õiglane, et need ettevõtted ja nende ettevõtete töötajad peavad kannatama Eesti-Vene suhetes tekkinud tüli pärast.

Seni on riiklik toetus Vene suunal (vähemalt ajakirjanduse andmetel) piirdunud valdavalt turismi edendavate reklaamikampaaniate korraldamisega Venemaa suurlinnades. Seda tööd on muidugi vaja jätkata - ka sel põhjusel, et lisaks Eestis kulutatud rahale veenduvad siin käinud vene turistid oma silmaga, kui hästi nende kaasmaalaste käsi meie maal tegelikult käib. Aga lisaks turismiedendusele on oluline kaaluda ka eksporditoetusi jm majanduslikke meetmeid, mis leevendavad Venemaal kaubanduses, ehituses jm valdkondades tegutsevate ettevõtete tagasilööke.