Riigikogu 69 - Parksepa 79

Pärast valimisi taas korvpallihooajaga jätkanud Riigikogu korvpallitiim kaotas üleeile õhtul Parksepa spordikooli poistele ja omavalitsejatele 69-79. Mäng oli väga vahelduslik, sest A-klassi meistrivõistlustel medaleid jahtivate poiste kiiruse ja osavusega olime hädas, vastasest käis meie jaks aga üle sel ajal, kui platsil Võrumaa omavalitsejate viisik.

Küsimus Mnemoturniirile: milline autofirma tootis menukaid tanke?

Täna vastasid Vikerraadio Mnemoturniiri mängijad enesekindlalt minu küsimusele:

"See tänapäeval Eestis hästi tuntud autofirma tootis enne teist maailmasõda tanke, mis kuulusid vähemalt tosina Euroopa ja Ameerika riigi relvastusse. Muuhulgas kuulus see kergetank ka Läti relvastusse ning neid tellis isegi Afganistan. Millisest firmast on jutt?

Vihjeks: Enamus neist tankidest hävines Saksa ja Rumeenia väeüksuste lahingutes Moskva ja Stalingradi all."

Vastus: Tankide nimetus oli Š-II-a, kus täht Š tähistab firmat Škoda.

Panen Innole ja Irjale ära

Käesolevaga teatan, et nägin täna kl 11.23 Riigikogu hoonesse sisenemas kurikuulsaid blogijaid Innot ja Irjat, keda võttis vastu Mart Laari nõunik Veiko Lukmann isiklikult.

Kuna Irja ja Inno alati raporteerivad oma blogis kõikidest kohtumistest, siis ruttan neist ette ja teatan ise esimesena, et selline terega piirdunud kohtumine toimus.

Ühtlasi soovitan sõltumatul ajakirjandusel uurida, mida siiski see seltskond Toompeal tegi, ega ometi ei kosi viljakas kirjamees Mart Laar endale sama viljakaid nooremaid kaasautoreid Innot ja Irjat:)?

Mälumäng Tallinna Inglise Kolledzi 5. klassidele

Osalesin täna nagu suure osa Eesti ühiskonna progressiivsest osast projektis "Tagasi kooli" ning tegin Tallinna Inglise Kolledzi 5. klassi lastele teemal "Lapsed ja seadus" kaks mälumängu.

Tunni andmise asemel tegin just mälumängu, et lastel oleks põnevam kaasa mõelda. Lihtsatele küsimustele nagu "mis teid iga päev ümbritseb ja teie käitumist mõjutab?", vastati lupsti: "Seadused".

Aga olid ka mõned raskemad küsimused, millele vastust ei leitud. Kas teie teate, mitu seadust kehtib (andmebaasi Estlex järgi) Eestis?

Või milline sõna tuleb kirjutada selles seaduses olevale punktiirjoonele:
"……………….. käesoleva seaduse tähenduses on komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajanduse jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haridus- ja kontrollsüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18-58), artikli 2 punktis 1a sätestatud maatükk."

Esimese küsimuse vastus on: 2591. Teise küsimuse vastus on: põld. Nii jabural moel sõnastab põllu mõiste üks eredamaid näiteid eurospiigist.

Põhiseaduskomisjon muudab europarlamendi nimekirjad avatuks

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna saata esimesele lugemisele valitsusparteide seaduseelnõu, millega Reformierakond loobub viimase parteina vastuseisust avalike nimekirjade taastamisele europarlamendi valimistel.

Mäletatavasti võitis tänavused europarlamendivalimised üksikkandidaat Indrek Tarand, kelle kampaania oli suuresti suunatud Reformierakonna ja Keskerakonna seadustatud nn suletud nimekirjade vastu. Avatud nimekirjade puhul reastuvad kandidaadid erakonna europarlamendivalimiste nimekirjas ümber vastavalt nende saadud häälte arvule, suletud nimekirjade puhul saavad valijad hääletada ainult erakonna terviknimekirja poolt.

Pärast juunikuised europarlamendi valimisi otsustas lõpuks ka Reformierakond loobuda vastuseisust avatud nimekirjadele ning kaks valitsusparteid esitasid Riigikogule vastava seaduseelnõu.

Avatud nimekirjad saanuks kiiremini seadustada, sest täpselt samasisuline eelnõu on Riigikogus juba esimese lugemise läbinud. Mullu septembris põhiseaduskomisjoni poolt sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna ja IRL-i algatatud eelnõu 341 SE läbis juba 12. novembril 2008. aastal esimese lugemise.

IRL-i liikmed Andres Herkel ja Mart Nutt tunnistasid täna põhiseaduskomisjonis, et uut eelnõu oli neil vaja algatada ainult selleks, et Reformierakond eelistas välja tulla oma nimele kirjutatud eelnõuga ning mitte liituda konkurentide seadusliku algatusega.

Pärast uue eelnõu nr 524 esimest lugemist liidab põhiseaduskomisjon kaks eelnõu, sest sisuliselt kattuvad nad üksteisega täielikult.

Kordan siin ka varasema seaduseelnõu lühikest teksti: Euroopa Parlamendi valimise seaduse (RT I 2003, 4, 22; 2006, 55, 408) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(2) Erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool”.

Tänavused valimised vähendavad parlamendierakondade arvu

Tänavused järjestikused europarlamendi ja omavalitsuste valimised näitasid, et Eesti parlamendiparteide seast pudenevad välja Rohelised ja Rahvaliit. Kuna need erakonnad põrusid kahtedel valimistel järjest, siis nõrgenevad nad teise kaotuse järel veelgi ning kaotavad lootuse ületada 5% kõrgume valimiskünnis järgmistel, 2011. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel.

Rohelised põrusid kindlalt nii juunikuus eurovalimistel kui ka eilsetel valimistel Tallinnas ja Tartus. Rahvaliit võttis vapralt vastu ette teada olnud juunikuise valimiskaotuse, kuid nende jaoks on tõsine põnts eilne erakonna järsk tagasiminek väiksemates omavalitsustes, kus 2005. aastal oldi üliedukad.

Rahvaliidu allakäigu põhjuseks on korruptsioonisüüdistused ning oma mõtteviisi puudumine, mis laastavad kunagist suurorganisatsiooni. Rohelistel seevastu on tugev ja selgelt eristuv ideoloogia, aga organisatsioonina sarnaneb nende võimekus kõigi nende aktsiaseltsidega, mis Marek Strandbergi käe all on järjest pankrotistunud.

Seega võib tulevane Riigikogu meenutada uut Tallinna linnavolikogu, kus on esindatud ainult neli erakonda. Kindlasti aga selle erinevusega, et Riigikogu valimistel ei hääleta Venemaa kodanikud ja hallipassimehed, kes seekord Keskerakonnale suure valimisvõidu kinkisid.

Kindel on aga seegi, et loodus tühja kohta ei salli ning nii tekib mõnel võimekal inimesel ahvatlus luua lähiaegadel uus erakond, millega püütakse korrata Res Publica ja roheliste esilekerkimist 2003. ja 2007. aastal. Neid lootusi õhutavad veelgi Indrek Tarandi ja Toomas Kivimägi tänavune edu, mis näitasid, et Eesti valijaskonnas on alati piisavalt inimesi, kes on kõigest vanast väsinud ning panustavad uutele tugevatele üritajatele.

Seetõttu ennustan, et 2011. aasta Riigikogu valimistel osaleb vähemalt üks uus erakond, mis loodab võtta üle tänavu põrunud parteide hääled ning ületada uudsusele rõhudes valimiskünnis.

Lõpetuseks tänan blogi vahetusel kõiki neid inimesi, kes hääletasid minu poolt Pirital ning sotsiaaldemokraatide poolt kogu Eestis!

Kogusin eelmisel omavalitsuste valimistel Pirita linnaosas toonase esinumbri Ivari Padari tuules 117 häält, tänavu kogunes hääli esinumbrina 566. Häälte kasv on rõõmustav, aga arenguruumi veel on, sest eelmine kord Pirital Keskerakonna esinumbrina 374 häälega piirdunud Jüri Ratas kogus seekord Mustamäel 9700 häält. Tänu valimisaktiivsuse järsule kasvule kasvas sotsiaaldemokraatide saak Pirital 728 häälelt 1051 hääleni. Paraku jäime erakondade järjestuses jätkuvalt neljandale kohale nagu ka kõigis teistes Tallinna ringkondades. See on tulemus, mis Riigikogu valimistel vajab parandamist.

Lasteaednikud saadetakse reisisaatjaks

Olen viimased viis aastat pidevalt külastanud Pirita lasteaedu, aga nii kurbi ja kohati lausa kurje lasteaednikke pole ma varem näinud. Igalt poolt kuulsin ma lasteaednikelt üht ja sama kurba juttu, mille siinkohal Õhtulehe lugejate jaoks kokku võtan:

Augustis said Tallinna lasteaiad linnavalitsuselt korralduse teha 2010. aasta eelarve nii, et see väheneb suisa 25% võrra! Sellises lasteaias, kus eelarve on praegu 6,5 miljonit krooni, jääb selle piirsumma järgi vähem kui 5 miljonit. Teises lasteaias, kus eelarve on praegu 4 miljonit, jääb alles 3 miljonit.

Nii jõhker kärbe tähendab lasteaia juhatajate sõnutsi seda, et nad peavad järsult oma inimesi koondama ning kardetavasti järgmisel aastal mingiks ajaks oma lasteaia päris kinni panema.
Mida kärpimine lasteaedades tähendab, on lapsevanemad ja lapsed juba omal nahal kogenud tänavu, kui lasteaedade rahast võeti vähemaks 8%. Et sellegi 8% suuruse kärpega toime tulla, on lasteaiad kokku hoidnud oma laste ja oma töötajate arvelt: koondati inimesi, rühmadesse pressiti vanemate loal 2-4 last rohkem, vähendati lasteaiaõpetajate töökoormust ning koos sellega ka palka jne.

Praeguse rahanappuse taustal ei räägi ükski lasteaed enam remondist, investeeringutest või koolituse ostmisest. Need kuluread on ammu maha kraabitud.

Tänavu koondati lasteaedades valdavalt abipersonali. Tänavalt leidsid end kokatädid, töömehed ja koristajad. Enamus neist sai miinimumpalka ehk 4350 krooni kuus, miinus maksud. Mõned neist töötasid poole kohaga ja said sellestki summast ainult pool. Koondati või loobuti ka muusikakasvatajate, logopeedide ja teistest erialaspetside teenustest.

Kuna Tallinnas on 125 lasteaeda, näitab lihtne arvutus, et kui peaaegu kõik lasteaiad on juba tänavu pidanud vähemalt ühe inimese koondama, siis hävitas Tallinna linnavalitsus suurusjärgus 100 töökohta.

Järgmise aasta veerandine kärbe paneb lasteaednikud veel valusamate otsuste ette. Ühe suure Pirita lasteaia juhataja tõi näiteks sellise arvutuse: kõrgharidusega lasteaiaõpetaja brutopalk on 10 480 krooni kuus. Selle raha eest õpetatakse meie lapsi käsitööd tegema, lugema ja arvutama. Teisisõnu õpetatakse neile kõike seda, mida seadus lasteaedadelt nõuab.

Lasteaia abiõpetaja palk on aga poole väiksem, ainult 5200 krooni kuus bruto. Üks võimalik suure kokkuhoiu koht on lasteaia jaoks see, et koondatakse suur osa kõrgharidusega töötajaid ning pool päeva tegelevad lastega abiõpetajad. Raha hoitakse kõvasti kokku, aga lapsed saavad poole vähem õppetunde.

Kurb on see, et paljud Tallinna lasteaednikud ei salli silma otsaski reisisaatjaid. Lasteaednikud sõidavad igal hommikul tööle samas bussis koos reisisaatjatega ja tunnevad neile kaasa. Aga samal ajal näevad nad, et kunstlike töökohtade loomiseks võetakse linlaste raha vähemaks lasteaedades ja hävitatakse seal töökohti, mida on tegelikus elus väga vaja. Kõige valusam ongi see, kui Tallinna linnavalitsus hävitab töökohti lasteaedades ja sunnib neid samu inimesi erialase töö asemel bussidesse reisisaatjateks.

Tõsi, Tallinna linnavalitsus on nii salakaval, et veerandi võrra kärbitud eelarve võrra on lasteaedadel lubatud kirjutada „lisataotlusi“ summas, mis võrdub tänavuse täiseelarvega. Nii tekitati olukord, kus ühe lasteaia hoolekogu liikme sõnutsi sunnib linnavalitsus lasteaedadel „ise pea silmusesse pistma“. Seni petetakse meid jutuga, et mingit poliitilist otsust veel pole.

Lasteaiajuhid on linnavalitsus töökoha kaotamise ähvardusega vait hirmutanud. Ametlikult tahetakse valus kärbe meie väikelaste ja nende vanemate arvelt ära teha pärast 18. oktoobri valimisi, kuna alles siis jõuab uus Tallinna linna eelarve avalikkuse ette.

Lasteaednikud ei kaeble ega ähvarda. Nad räägivad oma murest ausalt ja hoiatavad, mis meid ees ootab. Kahjuks avastavad paljud tallinlasi pärast 18. oktoobrit, et linn on valimiste eel elanud üle jõu ning Tallinna eelarve väheneb pärast valimisi 7,3 miljardilt kroonilt umbes ühe miljardi võrra.

Millegipärast kavatseb Keskerakond suure osa sellest rahast võtta just lasteaedadelt ehk väikelaste ja nende vanemate arvelt. Sotsiaaldemokraatide selge seisukoht on, et Tallinna kulusid peab kärpima, aga mitte lasteaedade, vaid linnavalitsusele iseloomuliku priiskamise arvelt. Kurb on elada linnas, mille valitsus kulutas 2 miljonit krooni selleks, et reklaamida ennast sotsiaalabi andjana, aga tasuta küttepuid jagab linlastele ainult 0,5 miljoni krooni eest. Reklaami on palju, abi vähe.

P.S. See artikkel ilmus veidi toimetatult ka tänases Õhtulehes.