28.1.11

Eesti riigil on trahvide arvelt saamat 37 miljonit eurot

Esitlesin täna Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni raportit, mille kohaselt on politseiameti poolt määratud, kuid riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa eelmise aasta lõpul kasvanud 37 miljoni euroni.

Kahjuks peab endiselt paika riigikontrolli auditi kolme aasta tagune tõdemus,
et riigil jääb väärteotrahvide arvelt saamata tänases vääringus kümnetes miljonites eurodes mõõdetav tulu ning täitmata jäänud karistuste suur arv ei mõjuta inimesi uutest õigusrikkumistest hoiduma.

Raport võrdleb viimaste aastate muutusi väärteotrahvide laekumises riigikontrolli 2008. aastal valminud auditiga, mille kohaselt oli 2005. aastal riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa ligi 17 miljonit eurot.

Trahvide laekumine on halvenenud nii valitsusest sõltumatutel kui sõltuvatel
põhjustel. Esimeseks põhjuseks on inimeste halvenev maksevõime seoses majanduslangusega ja teiseks riigi suutmatus trahve efektiivselt sisse nõuda.

Kolm aastat tagasi riigikontrolli poolt esitatud soovitustest olukorra parandamiseks on rakendunud vähesed. Samuti venivad või on vigaselt käivitunud erinevad IT-arendused, mille tõttu riigil puudub tänini usaldusväärne ülevaade trahvide menetlemise kohta, ning selleks kulub ebaefektiivselt palju aega ja tööjõudu.

Umbes 70% kõigist Eestis kogutavatest väärteotrahvidest menetleb politsei- ja piirivalveamet. 2009. aastal määras politseiamet 180 296 rahatrahvi summas ligi 15 miljonit eurot, millest ligi 70% määrati liiklusseaduse alusel.

Raport peab vajalikuks väärteotrahvide muutmist valitsuse jaoks esmatähtsaks tegevuseks, sest praegu on väärteotrahvidega tegelemine killustunud mitme ministeeriumi ja ametkonna vahel. Piltlikult öeldes pigistab justiitsministeeriumil king varbast ja siseministeeriumil kannast, aga tervet jalanõud parandada või vahetada pole keegi mõelnud.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni raport on teine Riigikogu raport pärast 2009. aasta novembris jõustunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatust, mille kohaselt võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti. Esimese raporti, mis käsitles pikapäevarühmi ja kooli õppekavaväliseid tegevusi, koostas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liisa-Ly Pakosta 2010. aasta sügisel.

Raport: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=66729

7 comments:

kt said...

Lugupeetud H. Rumm

Palun lugege Postimehe 28. jaan lugusid koos kommentaaridega ja võib olla saate pildi ette, mida kogu tsirkusest trahvidega arvatakse. Ilmselgelt helbite praegu J. Pihli, E. Nelise ja teiste puupäiste "võimuvendade" algatatud liiklusjärelvalve tõhustamise suppi. Olukorras,kus enamus töövõimelisi kodanikke on äratrahvitud, pole enam mõtet rääkida trahvimiste kavatuslikust mõjust. Samuti on kahtlane teie väide, et need, kes trahve ei maksa, panevad jätkuvalt toime õigusrikkumisi. Käige lahtiste silmadega ringi- kas näete neid?

Antud olukorras oleks mõistlik:
-rehabiliteerida paljud trahvisaanud kui võimu vägivalla ohvrid (valimised tulemas ju). Näiteks parkimistrahvid ja muud tühipaljad formaalsed asjad, kus pole tegelikku õigushüve kahjustavat sisu (nn tagajärg puudub).
-vaadata üle menetlusseadustikud, esmajoones VTMS ja sätestada sinna lõpuks, et riigi initsiatiivil pole menetlus kohustuslik
-vaadata üle paljud formaalsed koosseisud ja teha need ringi tagajärjekoosseisudeks, pidades silmas kaistava õigushüve sisu ja loobuda selle formaalsest käsitlemisest. Paljusid tehnikavaldkonna reegeid käsitletakse alati koosmõjus võimaliku tagajärjega ja lihtne formaalne lähenemine on mõistusvastane. Seega selliseid valdkondi puudtavate eriseaduste normisd peaksid olema ka kooskõlas.
-trahvid alandada mõistlikule tasemele, et kodanikud suudaksid neid maksta,
-sätestada, et väärteoasju ei kanta karistusregistrisse
jne.

Hannes Rumm said...

Hea Kt,
esiteks ei loe ma kommentaare ja ei soovita seda teilgi teha. Eriti valimiseelsel ajal, mil palgalised parteilased võrgus ringi müdistavad ja soppa pilluvad.

Pihli supp on üks maitsvamaid, mis Eesti riigis viimase nelja aastaga valmis keedetud. Liikluses hukkunute arv kukkus 200 inimeselt aastas 70 inimese peale, sama järsult vähenes liiklusõnnetuses vigastada saanute arv.

Ja teie väited lükkab ümber number, mis PMi ei mahtunud: trahvide koguarv on viimasel kahel aastal järsult langenud.

kt said...
This comment has been removed by the author.
kt said...

Lugupeetud H. Rumm

Trahvide teema on niivõrd apoliitiline (vähemalt veel, kuniks mõni erakond ei võta seda teemat ette), et siin pole eriti midagi viidata, et PM-i kommentaariumis sel teemal loobitaks poliitilist soppa. Teie suhtumine näitab Teie arrogantsust (ignoreerime täiega rahva arvamust), muud midagi.

Mis puutub Pihli suppi, siis see hakkas lahtuma pärast Pihli "edutamist", kui muudeti ära politsei tulemustasu. Liiklusolukord hakkas leebuma seoses maj surutise ja kütusehindade kerkimisega. Seda kinnitate kaude ka Teie oma raportis viidates, et need, kes trahve ei maksnud, jätkasid õigusrikkumiste toimepanemist (sic!). Samas me ei saa väita, et seal oleks olnud ka 2007.-l ülemääraselt katastroofiline olukord, sest võrreldes 90.-tega oli olukord tunduvalt parem. Kui ei usu, võtke ette Maanteeameti kodulehelt (loodan,et see veeb pole Teie jaoks pooliitiline) vastavad statistilsied näitajad.

Trahvide koguarv on tõepoolest vähenenud (näha on, et siiski lugesite PM-i), kuid samas suure trahvikampaania (politsei tulemustasu!) ajal jäi soiku muude pisisõigusrikkumisteega tegelemine (vargused jms), millega nüüd vaeveldakse. Muidugi ma ei väida, et neile pole ka mõju majandussurutisest ja tööpuudusest.

Ja kuna me mõlemad nõustume, et trahvimine on 2010 vähenenud, siis tekib uus küsimus, milleks kogu nutt ja hala nende vanade asjade suhtes, mis peaksid mahtuma varemkehtinud 18 kuu aegumistähtaja alla?

Ning samuti Te ei vastanud, kas kogu trahvimasina õiguslikku korraldust oleks vaja muuta või mitte?- see huvitab mind ja mu tuttavaid väga tegemaks valimisel otsust.

Hannes Rumm said...

Pikale kirjale lühike vastus: jah, ka raportis oli selgelt juttu, et "tahvimasina" toimimist on vaja muuta ning selleks välja toodud mitu soovitust. Üks neist kiitis justiitsministeeriumi algatust karistuspoliitika dekriminaliseerimiseks, teised aga olid ikka suunatud sellele, et kui õiglane trahv on asja eest määratud, siis tuleb see ka kätte saada ning selleks võimalikult vähe politsei ja kohtutäiturite aega raisates

kt said...

Lugupeetud H. Rumm
Raisates täitevvõimu aega ja ressurssi lootusetute nõuetega ei ole just mõistlik tegevus. Pealegi jäi vist veel kord tähelepanu alt välja varem kehtinud 18 kuuline aegumine. Isegi, kui vanadele asjadele kohaldada uut aegumise regulatsiooni, st 4 aastat(mida ma hästi ei usu, et see oleks võimalik), ka siis on küllaltki tõenäoline, et asi lõppeb tühja tünni kõmistamisega.

Just minni jutt dekriminaliseerimsiest ei ole minuteada siiani kehtinud väärtegude kohta või, siis on olnud vaid paljad sõnad. Selle, mis ma 1. postituses ette panin, võiksite võtta kaalumiseks ja võimalusel lisada erakonna valimisprogrammi. Kui ma Teie valimisprogrammis seda varsti ei näe, siis tuleb mõnele muule erakonnale pakkuda, :). Jõudu.

kt said...

Enam vähem sama juttu käis Teile ju Riigkogus jutustamas hr M. Rask isiklikult- jutu lisa ülekriminaliseerimisest, http://www.riigikohus.ee/vfs/992/2010_Lisa%202%20(Ulekriminaliseerimine_analuus).pdf. nAga... agu hane selge vesi. Ok,ma rohkem ei viitsi läbustada ja tõenäoliselt Teid ei uuesti valita ka, seega puudub edasisel diskussioonil sügav mõte.