Peaminister, töötu ja koristajatädi

Juuni alguses loodud Reformierakonna ja IRL-i vähemusvalitsus lubas rasketel aegadel vajalike otsustega kiiresti ja jõuliselt edasi liikuda. Tegelikkus on olnud kahjuks vastupidine, sest vähemusvalitsus on osutunud juba esimestel töönädalatel kahetsusväärselt töövõimetuks.

Toon näiteks Reformierakonna, IRL-i ja Roheliste otsuse tõsta juba alates 1. juulist käibemaksumäära 2% võrra. See otsus on sisult väga ebaõiglane ning vastu võetud ülepeakaela viisil, mis tekitab tõsiseid probleeme peaaegu kõigile Eesti ettevõtjatele.

Mai lõpuni, mil valitsusse kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, tasakaalustati riigieelarvet ränga majanduslanguse tingimustes 14 miljardi krooni võrra. Toona tasakaalustasid sotsiaaldemokraadid ühiskonna kõige haavatumate inimeste huve kaitstes eelarve kärpimisel ning maksukoormuse tõusul paremparteisid.

Nüüd on paremparteid roheliste toetusel hakanud riigieelarvet tasakaalustama just kõige väiksemate sissetulekutega elanike arvelt, sest viimaste muudatuste tõttu kannatavad kõige valusamalt töötud, madalapalgalised inimesed ja pensionärid.

Isegi Reformierakond ja IRL olid juunis lõpuks sunnitud tunnistama, et lõputult riigieelarvet kärpida ei saa ning riigieelarve tasakaalustamiseks on vaja tõsta ka makse. Meenutan, et kui maksutõusude ettepaneku tegi kaks kuud tagasi rahandusministri ametit pidanud Ivari Padar, siis nimetasid paremparteid seda solvanguks, sest nende valitsus makse kindlasti ei tõsta.

Nüüd on selgunud, et paremparteid on oma seisukohti muutunud vaid poolenisti. Maksutõusudega ollakse küll nõus, aga ainult tarbimismaksude tõusuga nagu käibemaksumäära tõus ning järsk kütuseaktsiisi tõus.

Töötud maksavad kõige rohkem
Sotsiaaldemokraadid tegid lisaeelare arutelul ettepaneku loobuda käibemaksu tõusust ja suurendada riigieelarve sissetulekuid hoopis tulumaksutõusu arvelt. Meie ettepaneku kohaselt poleks pidanud valitsus kärpima näiteks matusetoetusi või haiguse tõttu koja jäävate inimeste hüvitist.

Peame tulumaksumäära tõusu palju õiglasemaks kui käibemaksu määra tõusu, sest see säästab kõige väiksema või hoopis töö kaotanud inimesi ning võtab raha rohkem suurema sissetulekuga inimestelt.

Toon lihtsa näite. Tänaseks on meil 65 000 töötut, kes mingit tulu enam ei teeni. Need inimesed elavad oma säästudest ja töötuskindlustuse maksetest, millest kümnetel tuhandetel inimestel jagub ainult eluasemekulude ja toidu eest maksmiseks. Käibemaksumäära tõstmine suurendab niigi vaesuses elavate inimeste väljaminekuid järsult. Kõrgepalgaliste inimeste rahakotis ei anna kahe-protsendiline käibemaksu tõus end üldse tunda.

Või teine näide. Peaminister Andrus Ansip teenib ligi 70 000 krooni suurust palka, miinimumpalka teeniva koristajatädi sissetulek on aga ainult 4350 krooni. 1 protsendi suurune tulumaksumäära tõusu tõttu kaotaks peaminister Andrus Ansip oma kuupalgast ligi 700 krooni, koristajatädi aga veidi üle 20 krooni. See näide tõestab ilmekalt, et tulumaksumäära tõus säästab töötuid ja väiksepalgalisi ning koormab rohkem suurema sissetulekuga inimesi. Sotsiaaldemokraatide hinnangul olekski selline lahendus õiglane.

Riigi rahakoti tervise seisukohast pole vahet, kas tõsta 1% võrra käibemaksumäära või tulumaksumäära, rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suurenevad riigi tulud mõlemal juhul ühepalju. Küll on aga Läti hoiatav näide tõestanud, et käibemaksumäära tõstmine ei toonud lõunanaabritele loodetud tulu.

Nõrk valitsus nõrgendab Eestit
Eelnevalt kirjeldasin maailmavaatelisi erimeelsusi. Sotsiaaldemokraadid sunniti Ansipi-Laari valitsusest lahkuma just seetõttu, et me ei nõustunud selliste lahendustega, mis ränkraskel ajal veeretavad kõige suurema koorma töötute ja väiksepalgaliste inimeste kukile ning säästavad suurepalgalisi inimesi.

Ent isegi maailmavaatelisi erimeelsusi kõrvale jättes tuleb tõdeda, et vähemusvalitsus ei saa oma tööga hakkama. Veel eelmisel teisipäeval said ettevõtjad ajakirjanduse vahendusel teada, et Riigikogu rahanduskomisjon ei toeta käibemaksumäära tõusu. Aga juba neljapäeval otsustas Riigikogu käibemaksumäära siiski tõsta.

See tähendab, et näiteks supermarketites, mille müügisaalides on väljas miljoneid erinevaid tooteid, peavad kõik need tooted juuni lõpus 4-5 tööpäevaga uute hinnasiltidega varustama. Ja seda olukorras, kus poed on klientidest tänu jaanipäevale tulvil.

Muidugi olnuks mõistlik selline otsus seadustada mitte Riigikogu viimasel tööpäeval, vaid juuni alguses. Kahjuks ei suutnud vähemusvalitsus kõiki Eesti tarbijaid ja peaaegu kõiki ettevõtjaid puudutavat otsust teostada vastutustundlikul moel.

Rääkimata sellest, et vähemusvalitsus lubas riigieelarve tasakaalu parandada 6,1 miljardi krooni võrra, kuid ei suutnud endale võetud kohustust täita. Kokkuvõte paremparteide vähemusvalitsuse esimesest kolmest töönädalast on kurb: nõrk valitsus nõrgestab niigi raskel ajal Eesti olukorda veelgi.

See lugu ilmus erinevates maakonnalehtedes.