Ärge kulutage nii palju! Kulutage palju rohkem!

Just nii vastukäivat kriitikat pälvis täna Riigikogus vastu võetud 2008. aasta riigieelarve. Esmalt heitis opositsioon sellele ette liiga optimistlikku kulude planeerimist ning seejärel nõudis paljudesse erinevatesse valdkondadesse palju rohkem raha kui valitsusliit seda sinna kavandas. Kuigi ilmselgelt on võimatu saavutada korraga kaht risti vastupidist eesmärki.

Heaks näiteks oli Keskerakonna käitumine, mis ühelt poolt nõuab täiendavat pensionitõusu, kuigi pensionid tõusevad järgmisel aastal niigi rekordilised 22%. Teisalt nõudis Keskerakond riigieelarve kulude vähendamist ja suurema summa reservi panemist.

Tänu viimaste aastate tormilisele majanduskasvule on riigieelarve kasv tormiline, kuid teisalt paneb valitsusliit üle 3 miljardi krooni ka tagavaraks kõrvale. Seda põhjusel, et reageerida kiiresti ja paindlikult majanduskasvu aeglustumisele ning sellega paratamatult kaasnevatele ebameeldivatele nähtustele.

Peamiselt keskenduski tänavu tähelepanu sellele, kas ja kuidas eelarve aluseks olevad majandusprognoosid paika peavad. Esialgu on meedias tooni andnud need arvamusliidrid, kes meie lähituleviku lage võimalikult mustaks maalivad. Kellel tegelikult õigus on, näitab siiski alles aeg.

Riigieelarve tulude poolt ei mõjuta ainult majanduskasv, vaid ka näiteks aktsiiside tõus ja ka järgmisel aastal jätkuv keskmise palga tõus, mis suurendavad riigieelarvesse laekuvaid aktsiise, tulu- ja sotsiaalmaksu.

Mida ja kuidas riigieelarves oleva raha eest tehakse, jäi paljuski tähelepanuta ning valmistavad järgmisel aastal avalikkusele kindlasti meeldivaid üllatusi. Näiteks pälvisid vähe tähelepanu töövõtjatele ja pensionäridele meeldivad uudised, küll aga võimendati üle riigieelarves ette nähtud alkoholi-, tubaka- ja kütuse aktsiisitõuse.

Kui eelarvest peaks välja tooma ühe uue ja uhke asja, siis sotsiaaldemokraadina osutan sellele, et vastavalt meie valimislubadusele toetab Riigikogu järgmisel aastal esimest korda omavalitsusi uute lasteaiakohtade loomisel ja lasteaia õpetajate palga tõstmisel.

Riigi poolne 300 miljonit kaasab teist sama palju omavalitsustelt ning innustab omavalitsusi looma uusi lasteaiakohti. Just lasteaiakohtade puudus on noorte perede suurim peavalu ja põhjus, miks esimese või teise lapse sündi edasi lükatakse. Esialgu 4-aastasena kavandatud lasteaedade toetamise programm