Sotside teod ja jutupaunik Leod

Räägime kõigepealt tegudest. 27. aprilli esimestel öötundidel olid sotsiaaldemokraatide ministrid Jüri Pihl ja Ivari Padar need, kes otsustasid politsei ohuhinnangule tuginedes kohe ja kõhklematult: pronksmees tuleb Tõnismäelt minema viia.

Põlve väristas ja otsuse langetamisel põnnas tol hetkel hoopis mõni teine minister mõnest rahvuslikult hoopis käremeelsemast parteist.

Seepärast soovitan kõikidel Delfi lugejatel hinnata sotsiaaldemokraate nende tegude, mitte Delfis kommivate jutupaunikute sõnade järgi. Meie ministrid olid valitsuses kriisi kõige raskematel hetkedel ega löönud verest välja. Pärast kriisi on meie ministrid need, kes püüavad aru saada, kuidas kriis on Eesti ühiskonnale mõjunud ning kuidas tekkinud pingeid maandada nii, et esimesed tänavarahutused jääksid Eesti Vabariigi ajaloos kindlasti ka viimasteks.

Just see ei meeldi aga Mart Helmele, kes üleeilses Delfis manas sotsiaaldemokraate maapõhja ühe uurimuse pärast, mille tellis rahvastikuminister Urve Palo büroo.

Ka minu jaoks oleks kõige lihtsam kleepida Mart Helmele külge mõni halvustav silt ning tõsise arutelu asemel isiklikult teda materdada. No võiks ju näiteks öelda, et kuidas saab usaldada Helmet, kes seisis president Lennart Meri selja taga, kui too sõlmis Moskvas 1994. aastal juulilepped Vene vägede väljaviimiseks, mis andsid kümnetele tuhandetele vene sõjaväepensionäridele igaveseks õiguse Eestisse elama jääda?

Toona seisis Helme tuima rahuga Meri selja taga ega protestinud poole sõnagagi, kuigi toonased marurahvuslased sõimasid Lennart Merit juulilepete pärast riigi ja Eesti rahva reeturiks. On ju tõeline saatuse iroonia, et nüüd on Helme ise üks karmisõnalisemaid marurahvuslasi, kes sildistab sotsiaaldemokraate.

Aga erinevalt Helmest ma põhimõtteliselt ei alaväärista inimesi. Kuigi meie arusaamad lähevad sageli lahku, hindan Helme tööd diplomaadina ning nautisin koostööd temaga Eesti Päevalehe toimetuses.

Oma koosa sai Helmelt Eesti üks parimaid sotsiaalteadlasi ja ühtaegu ka sotsiaaldemokraat Marju Lauristin, kelle panus Eesti iseseisvuse taastamisse ja Eesti riigi üles ehitamisesse on peaaegu sama suur kui Mart Helmel endal.

Naljakal kombel sai Helmelt karmilt pasunasse ka endine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Toomas Hendrik Ilves. Naljakal kombel selle pärast, et rahvastikuministri büroo tellitud uurimuse järgi ei salli venelased Ilves just tema tugeva toetuse tõttu valitsusele aprillikriisi ajal silma otsaski. Karmi kriitikat saanud sotside nimekiri on nii võimas, et palun Mart Helmel järgmine kord, kui ta sotse manama hakkab, kindlasti ka mind nimeliselt ära märkida.

Räägime nüüd veidi ka uuringust endast. Soovitan kõigil huvilistel üle vaadata uuringu tulemused selle esmasel, mitte kellegi poolt meelevaldselt tõlgendatud kujul (http://www.rahvastikuminister.ee/jaot39f3.html?lang=Eesti&g=Uuringud&a=Integratsioonialased%20uuringud).

Siis selgub näiteks, et kõik eestivenelased pole ühtne mass, mis röökis aprilli lõpus „Rossija, rossija!”. Selgub hoopis, et siin riigis elavad venelased suhtestuvad Eesti riigiga kolmel erineval tasandil. Kõige edukamad neist hindavad meie riiki ja saavad siin kenasti hakkama. Ka pärast aprillikriisi. Neist kõige vaesemal järjel olevad hindaksid Eesti riiki palju kõrgemalt aga siis, kui see aitaks nad välja vaesusest. Nende kõige vaesemate venelaste esmaseks lõimimiseks on Eesti riigil vaja teha täpselt seda sama, mida kõige vaesemate eestlaste lepitamiseks oma riigiga – on vaja nad aidata vähegi normaalsele elujärjele.

Üks uuringu selge järeldus on see, et Eesti riigil on vaja suurendada omameelset venekeelset inforuumi. Muidu me jätame venelased Putini propaganda meelevalda. Kas Eesti Vabariigil on vaja venelasi, kes ronivad välja puruks pekstud viinapoe aknast ning küsivad telekaamerat nähes: „Mis kanal? Eesti kanal? No siis ma räägin teiega eesti keeles!” Ja räägivadki soravas eesti keeles, varastatud viinapudel kaenlas.

Või on meil vaja vene keelt kõnelevaid kaasmaalasi, kes järgmine kord jäävad koju, kuigi Putini propagandakanalid õhutavad neid jälle Tallinna tänavatele märatsema?

Lõpetuseks soovitan Delfi toimetajatel ja omanikel kohe sulgeda Delfi venekeelne versioon. Ah et te imestate, miks? Parafraseerides Mart Helmet on ju selge, et kui vene lugejatele emakeelsete internetiteenuste pakkumine pole otsene ettevalmistustöö vene keelele teise riigikeele staatuse andmiseks, siis mis see on?

See artikkel ilmus tänases Delfis.