Eesti noored Euroopa vastutustundlikumad

Kujutage ette, et teie emal või isal on vaja minna haiglasse tavalisele plaanilisele opratsioonile, näiteks puusaproteesi paigaldama või südamelõikusele. Haiglas esitatakse teie vanemale ootamatult ultimaatum: enne me teid opilauale ei lase, kui te toote kaasa tõendi selle kohta, et vähemalt üks teie sugulastest või sõpradest on loovutanud 450 millilliitrit verd.

Jahmunud patsienile selgitatakse, et kuna tema operatsiooniga kaasneb verekaotus, siis peab ta ise hoolitsema vajaliku doonorivere olemasolu eest.

Kui eelnevalt kirjeldatud olukord Eestis tegelikult tekiks, siis räägiks kogu meedia sellest esiuudistes ning nõuaks raevukalt patsientide õiguste kaitsmist ebainimliku väljapressimise eest. Ministrid oleksid valitsuse pressikonverentsil kõva rünnaku all ning opositsioon umbusaldaks sotsiaalministrit.

Eelnevalt kirjeldatud olukorda on Eestis raske ette kujutada, aga just niimoodi toimib meditsiinisüsteem Bulgaarias. Kui selles euroliidu riigis pole patsiendil ette näidata tõendit, et keegi on tema heaks verd loovutanud, siis ta opile ei pääsegi. Seetõttu on vereloovutusest kujunenud omaette sissetulekuallikas töötutele, kes ootavad haiglate ümber et korraliku tasu eest väljapääsmatusse olukorda sattunud haige eest verd loovutada. Bulgaaria haiglaid sunnib meie mõistes ebainimlikult käituma asjaolu, et erinevalt Eestist napib neil pidevalt doonoreid.

36 136 head inimest

Eestis on sel sajandil kombeks pidevalt rääkida kodanikuühiskonnast, aga kahjuks on sõnu selle vajalikkusest ikka veel palju rohkem kui tegusid. Doonorlus on üks parimaid näiteid tõelise kodanikutunde olemasolust ning näitab viimastel aastatel kodanikuühiskonna tugevnemist.

Üks Kuku Raadio ajakirjanik meenutas, et veel 5-6 aastat tagasi tuli tal sageli lugeda ette verekeskuse appihüüdeid: vajame ruttu ühe kindla veregrupi verd, sest seda on raskesti haigetel inimestel kohe vaja. Nüüd ta ei mäletagi, millel viimati tuli sellise appikarjega eetrisse minna.

Selle asemel teevad verekeskused ja Doonorite Selts sotsiaalkampaaniad, mis ohutunde tekitamise asemel väärtustavad doonorlust kui elulaadi ning kutsuvad inimesi verd loovutama rõhutades võimalust näidata end omakasupüüdmatult head tegeva inimesena.

Kui 2008 aastal loovutas meil aastas verd 34 063 inimest, siis 2010. aastal juba 36 136. Teiseks on kasvanud püsidoonorite ehk nende inimeste arv, kes käivad verd loovutamas mitu korda aastas. Kahe aastaga on vereloovutuste arv kasvanud 54 843-lt korralt 58 729-ni.

Eriti hea meel on selle üle, et Eestis on doonorid märksa nooremad kui enamuses Euroopa riikides. Eesti suurima, PERH-i verekeskuse doonoritest on 77% nooremad kui 40 eluaastat. Euroopas keskmiselt on 60% doonoreist nooremad kui 40 aastat ning näiteks maailmajao suurimas riigis Saksamaal vaid 55%.
Mullu tõusis Tallinnas just alla 25-aastaste osakaal vereloovutajate osakaal ning paljude noorte jaoks on vereloovutamine muutunud täiskasvanuks saamise ja täieõigusliku ühiskonna liikmeks saamise viisiks. Verd loovutama minnakse esimest korda koos sõprade või klassikaaslastega kohe, kui 18. sünnipäev peetud. Doonorite noorus tähendab, et pole põhjust muretseda vereloovutajate järelkasvu pärast, meie doonorlus on uudissõna kasutades igati kestlik.

Naised on tugevamad

Aasta tagasi käivitasid Eesti Doonorite Selts ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus doonorite kogukonna Facebook’is, millega on liitunud üle 5300 inimese. Kui ma neilt äsja küsisin, miks nad kulutavad paar korda aastas poolteist-kaks tundi selleks, et taluda süstla veeni pistmist, siis kõlas üks enimlevinud vastusevariant nii: „Mulle see meeldib ning ma tean, et kellegi jaoks on see vajalik. Miks mitte teha väike heategu!“

Et lugu liiga roosiline ei saaks, tuleb lõpetuseks tunnistada, et sooline tasakaal on vereloovutajate hulgas paigast ära. Nii nagu kogu Euroopas on ka Eestis naisi doonorite hulgas märksa rohkem ja seda igas vanuserühmas. Loodetavasti võtavad mehed seda fakti väljakutsena ning näitavad, et nende solidaarsustunne on sama suur ja hirm süstlatorke ees sama väike kui ennevanasti nõrgemaks peetud sool.

See lugu ilmus veidi toimetatult tänases Õhtulehes.