Kas täna õhtul Rakvere Tarvase eest Eesti meistrivõistluste finaalmängus palliplatsil luukav Martin Müürsepp tõmbab järgmisel hooajal kollase särgi asemel selga pintsaku ja asub Andres Sõbra kõrvale ametis meeskonna abitreenerina?
Hästi informeeritud korvpalliringkondades igatahes levib eelinfo, mille kohaselt on Tarvas ja Müürsepp sisuliselt käed löönud ning asja ametlik avalikustamine toimub pärast finaalseeria lõppu.
Kindlasti oleks treeneri karjääri alustamine Eesti ühe läbi aegade parima korvpalluri jaoks igati loomulik samm. Juhivad ju palliplatsi kõrvalt juba praegu mängu Tiit Sokk, Aivar Kuusmaa, Gert Kullamäe, Indrek Rumma, Toomas Kandimaa ja veel mõned mehed, kellega koos Müürsepp on mänginud.
Tänavune come-back pärast pikka vigastustepausi on Müürsepa jaoks olnud niikuinii üle mõistuse edukas, aga ilus oleks, kui oma pika eduka karjääri lõpetuseks õnnestuks tal ja tema tiimikaaslastel tartlastelt veel üks võit ära võtta.
12.5.10
10.5.10
Rahvaliidu volikogu häältega 30:26 pooleks
Rahvaliidu volikogu läks nädalavahetusel sotsiaaldemokraatidega ühinemist arutades sisuliselt pooleks, sest ühinemist toetati napi häälte ülekaaluga 30:26.
Samasugune tulemus eelseisval Rahvaliidu üldkogul tähendab ühinemise ärajäämist, sest erinevalt volikogust peab üldkogul osalejatest ühinemist toetama kaks kolmandikku.
Samasugune tulemus eelseisval Rahvaliidu üldkogul tähendab ühinemise ärajäämist, sest erinevalt volikogust peab üldkogul osalejatest ühinemist toetama kaks kolmandikku.
9.5.10
Anekdoot Eesti parimast korvpallitreenerist
Kuulsin paar tundi enne järjekordset Eesti korvpallimeistrivõistuste finaalmängu Rakveres päevakajalist anekdooti parimast korvpallitreenerist.
Telesaates "Kes tahab saada miljonäriks" jõuab viimase küsimuseni endine korvpallur ja treener Heino Enden, kes on Rakvere Tarvase treeneri Andres Sõbraga kõike muud kui sõbralikes suhetes.
Miljoni krooni küsimus Endenile on: kes on läbi aegade parim Eesti korvpallitreener?
Endenil on mitu varianti, aga kedagi kindla peale ta pakkuda ei oska.
"Pole viga," lohutab saatejuht. "Teil on jäänud veel üks õlekõrs, võite helistada Sõbrale."
Telesaates "Kes tahab saada miljonäriks" jõuab viimase küsimuseni endine korvpallur ja treener Heino Enden, kes on Rakvere Tarvase treeneri Andres Sõbraga kõike muud kui sõbralikes suhetes.
Miljoni krooni küsimus Endenile on: kes on läbi aegade parim Eesti korvpallitreener?
Endenil on mitu varianti, aga kedagi kindla peale ta pakkuda ei oska.
"Pole viga," lohutab saatejuht. "Teil on jäänud veel üks õlekõrs, võite helistada Sõbrale."
7.5.10
Andrei Makine'i piinati petrooleumi ja pakasega
Prantsuse üht tuntuimat kaasaegset kirjanikku Andrei Makine'i piinati äsja Harju tänava telgis toimunud kohtumisel eesti lugejatega nii jälgi petrooleumihaisu kui pakaselise ilmaga.
Õnneks talus Krasnojarskis sündinud ning oma nõukogude minevikust ka eesti keeles ilmunud "Prantsuse testamendis" kaasakiskuvalt kirjutanud mees nii meie kliimat kui hullu haisu heatujuliselt. "See on ju petrooleumihais, millega vanaste Venemaal tänavaid valgustati," elavnes kirjanik, kui külma telgi täitis soojapuhuri käivitamise järel hingemattev ving.
Makine kirjeldas oma vaevalist loometee algust enne Concourt'i preemia saamist, aga seda teadis enamik tema lugejaid varasemast niigi. Huvita seigana rääkis Makine, kuidas ta avaldas pärast suuri Prantsusmaa rahutusi 2005. aastal esseekogumiku immigratsiooniprobleemidest. Kuna raamat polnud "poliitililiselt korrektne" vaikis ajakirjandus selle maha, ehkki seda müüdi 50-60 000 eksemplari ning tiraazh müüdi tilgatumaks otsa, nii et lugejad tulid kirjanikuga kohtumisele käes raamatust tehtud koopiad. "See meenutab mulle juba nõukogude samizdati aegu," naljatas Makine seepeale, kuid rõhutas, et oma kirjanikuelu üle on tal pärast üldise tunnustuse saavutamist siiski patt kurta.
Kurb on, et ilm ähvardab tänavusele kirjandusfestivalile valusa põntsu panna, sest kui juba Harju tänava telgis plagisesid hambad, siis homne Suur Prõmm Vabaduse väljakul lageda taeva all paneb publiku veel hullemini proovile.
Õnneks talus Krasnojarskis sündinud ning oma nõukogude minevikust ka eesti keeles ilmunud "Prantsuse testamendis" kaasakiskuvalt kirjutanud mees nii meie kliimat kui hullu haisu heatujuliselt. "See on ju petrooleumihais, millega vanaste Venemaal tänavaid valgustati," elavnes kirjanik, kui külma telgi täitis soojapuhuri käivitamise järel hingemattev ving.
Makine kirjeldas oma vaevalist loometee algust enne Concourt'i preemia saamist, aga seda teadis enamik tema lugejaid varasemast niigi. Huvita seigana rääkis Makine, kuidas ta avaldas pärast suuri Prantsusmaa rahutusi 2005. aastal esseekogumiku immigratsiooniprobleemidest. Kuna raamat polnud "poliitililiselt korrektne" vaikis ajakirjandus selle maha, ehkki seda müüdi 50-60 000 eksemplari ning tiraazh müüdi tilgatumaks otsa, nii et lugejad tulid kirjanikuga kohtumisele käes raamatust tehtud koopiad. "See meenutab mulle juba nõukogude samizdati aegu," naljatas Makine seepeale, kuid rõhutas, et oma kirjanikuelu üle on tal pärast üldise tunnustuse saavutamist siiski patt kurta.
Kurb on, et ilm ähvardab tänavusele kirjandusfestivalile valusa põntsu panna, sest kui juba Harju tänava telgis plagisesid hambad, siis homne Suur Prõmm Vabaduse väljakul lageda taeva all paneb publiku veel hullemini proovile.
6.5.10
Graafilise disaini tudengid kinkisid riigikogulastele "Töö vihiku"
Kaks kunstiakadeemia graafilise disaini tudengit Kaspar ja Norman kinkisid täna hommikul Riigikogu liikmetele oma koolitööna valminud "Töö vihiku".
Tudengid said koolis loosiga ülesande kujundada midagi Riigikogu töökeskkonda ning valmistasid tavalise kooli töövihiku või "Nuputamist nutikaile" laadis asja. Esimene ülesanne on näiteks luuletuse kirjutamine kasutades vabalt valitud käändes sõnu "mänd, meri, taevas, suvi, päike ja puhkus". Ambitsioonikamatele luuletajatele pakutakse võimalust kirjutada haiku, mis koosneb 17 silbist.
Ette trükitud rataste abil tehakse ülesanne joonistada oma auto ning teavitatakse joonistajaid tõsiasjast, et autojuht veedab elu jooksul üle 2 nädala valgusfoori taga.
Kuigi "Töö vihik" lõppeb tõdemusega "Kõik on hästi!", tekitas väike humoorikas kingitus kahjuks tormi teeklaasis. Aitasin hommikul tudengitel oma tööd Riigikogu liikmete töölaudadele jagada, kuid kahjuks korjasid mõned üliagarad ametnikud nad sealt ära.
Ajaloost on teada juhtumeid, kus Riigikogu liikmete töölaudadele on jagatud poliitreklaami või kedagi isiklikult halvustavaid materjale ning sedalaadi tegevus on kindlasti lubamatu. Miks aga peeti patuks väikse tudengitöö levitamist Riigikogu liikmete töölaudadele, jäigi arusaamatuks.
Saalist kokku korjatud "Töö vihikud" leiavad nüüd õiged omanikud fraktsioonide sekretäride vahendusel.
Tudengid said koolis loosiga ülesande kujundada midagi Riigikogu töökeskkonda ning valmistasid tavalise kooli töövihiku või "Nuputamist nutikaile" laadis asja. Esimene ülesanne on näiteks luuletuse kirjutamine kasutades vabalt valitud käändes sõnu "mänd, meri, taevas, suvi, päike ja puhkus". Ambitsioonikamatele luuletajatele pakutakse võimalust kirjutada haiku, mis koosneb 17 silbist.
Ette trükitud rataste abil tehakse ülesanne joonistada oma auto ning teavitatakse joonistajaid tõsiasjast, et autojuht veedab elu jooksul üle 2 nädala valgusfoori taga.
Kuigi "Töö vihik" lõppeb tõdemusega "Kõik on hästi!", tekitas väike humoorikas kingitus kahjuks tormi teeklaasis. Aitasin hommikul tudengitel oma tööd Riigikogu liikmete töölaudadele jagada, kuid kahjuks korjasid mõned üliagarad ametnikud nad sealt ära.
Ajaloost on teada juhtumeid, kus Riigikogu liikmete töölaudadele on jagatud poliitreklaami või kedagi isiklikult halvustavaid materjale ning sedalaadi tegevus on kindlasti lubamatu. Miks aga peeti patuks väikse tudengitöö levitamist Riigikogu liikmete töölaudadele, jäigi arusaamatuks.
Saalist kokku korjatud "Töö vihikud" leiavad nüüd õiged omanikud fraktsioonide sekretäride vahendusel.
5.5.10
Euro tulek Eestisse rõõmustab soomlasi
Tunnike tagasi Riigikogu ees peetud kõnes tõi põhjanaabrite president Tarja Halonen välja soomlaste jaoks olulise muutuse, mis kaasneb 2011. aastal euro loodetava käibelevõtmisega Eestis: "Eesti saab siis olema esimene Soome naabermaa, kus kasutusel on euro."
Soomlaste jaoks on ühisvaluuta käibeletulek selgesti tunnetatav muutus, sest üle Soome lahe reisib igal aastal üle 6 miljoni inimese ning enamus neist on Soome elanikud. Paljud neist miljonitest reisijatest kasutavad arveid makstes juba praegu plastraha, aga sularahavahetamisega seotud ajakulu kadumine muudab reisimise siiski märgatavalt mugavamaks ja kaotab veel ühe mõttelise barjääri kahe riigi vahelistes suhtes.
Peatselt presidendina oma ametiaega lõpetava Haloneni riigivisiit mõjub kindlasti tervendavalt Eesti-Soome vahelisele vaimsele tervisele. Kirjutasin siinsamas blogis aasta tagasi: "Meie meediat tarbides tekib viimasel aastal-paaril tõepoolest mulje, nagu oleksid Eesti-Soome suhted sama heanaaberlikud nagu Iisraeli ja Palestiina vahel. Eesti ajakirjanduses võimendatakse pidevalt kodumaal vähetuntud soomlaste sõnavõtte, kes on meie suhtes pahatahtlikud ning äärmuslikult provokatiivsed."
Mida rohkem on meie meedias Tarja Haloneni, seda vähem on seal samilotilaid ja johanbäcmane, keda klikijanus Eesti meedia veel mullu vastutustundetult suures mahus eksponeeris. Kahju on, et seegi kord ajendas riigivisiit mõttetu minidebati teemal "eestlane, soomlase noorem vend". Haloneni sugused sõbralikud Soome tõelised vaimsed liidrid aitavad sellisest alaväärsuskompleksist õnneks kiiresti üle saada.
Soome riigipea on meeldivalt lihtne inimene, kes välisele poosile mingit rõhku ei pööra. Täna Riigikogu suures saalis meenus üks lugu üheksakümnendate aastate lõpust, kui Eesti Päevaleht sai teada, et Soome toonane välisminister, sotsiaaldemokraat Halonen veedab suvepuhkuse incognito ühes tavalises mõisalaagris koos teiste rahvuskaaslastega käsitööd õppides. Erinevalt enamusest tipp-poliitikutest, kes naudivad mistahes meedia tähelepanu, oli Halonen tõesti õnnetu, kui ajakirjanik saviste näppudega mugavates suveriietes välisministri suvelaagrist üles otsis ning palus kõigest hingest, et lugu tema suvepuhkusest ilmuks alles kojusõidu päeval vältimaks veel suuremat meediahuvi.
Soomlaste jaoks on ühisvaluuta käibeletulek selgesti tunnetatav muutus, sest üle Soome lahe reisib igal aastal üle 6 miljoni inimese ning enamus neist on Soome elanikud. Paljud neist miljonitest reisijatest kasutavad arveid makstes juba praegu plastraha, aga sularahavahetamisega seotud ajakulu kadumine muudab reisimise siiski märgatavalt mugavamaks ja kaotab veel ühe mõttelise barjääri kahe riigi vahelistes suhtes.
Peatselt presidendina oma ametiaega lõpetava Haloneni riigivisiit mõjub kindlasti tervendavalt Eesti-Soome vahelisele vaimsele tervisele. Kirjutasin siinsamas blogis aasta tagasi: "Meie meediat tarbides tekib viimasel aastal-paaril tõepoolest mulje, nagu oleksid Eesti-Soome suhted sama heanaaberlikud nagu Iisraeli ja Palestiina vahel. Eesti ajakirjanduses võimendatakse pidevalt kodumaal vähetuntud soomlaste sõnavõtte, kes on meie suhtes pahatahtlikud ning äärmuslikult provokatiivsed."
Mida rohkem on meie meedias Tarja Haloneni, seda vähem on seal samilotilaid ja johanbäcmane, keda klikijanus Eesti meedia veel mullu vastutustundetult suures mahus eksponeeris. Kahju on, et seegi kord ajendas riigivisiit mõttetu minidebati teemal "eestlane, soomlase noorem vend". Haloneni sugused sõbralikud Soome tõelised vaimsed liidrid aitavad sellisest alaväärsuskompleksist õnneks kiiresti üle saada.
Soome riigipea on meeldivalt lihtne inimene, kes välisele poosile mingit rõhku ei pööra. Täna Riigikogu suures saalis meenus üks lugu üheksakümnendate aastate lõpust, kui Eesti Päevaleht sai teada, et Soome toonane välisminister, sotsiaaldemokraat Halonen veedab suvepuhkuse incognito ühes tavalises mõisalaagris koos teiste rahvuskaaslastega käsitööd õppides. Erinevalt enamusest tipp-poliitikutest, kes naudivad mistahes meedia tähelepanu, oli Halonen tõesti õnnetu, kui ajakirjanik saviste näppudega mugavates suveriietes välisministri suvelaagrist üles otsis ning palus kõigest hingest, et lugu tema suvepuhkusest ilmuks alles kojusõidu päeval vältimaks veel suuremat meediahuvi.
1.5.10
Talgutasime uue Heltermaa mahepoe juures
Talgutasime täna terve perega Hiiumaal kohe Heltermaa sadama kõrval asuva raudkividest hoone juures, mida teavad kõik need kümned tuhanded inimesed, kes on vähemalt viimasel sajandil sadamasse saabunud. Kui sadamast saarele sõites paremat kätt jääv tühi maja esimese hooga lugejale kohe silme ette ei kerki, siis selle ees juba aastaid asuv roheline Land Roveri jeep, mis reklaaamib Kassari ratsamatkasid, kohe kindlasti.
Heltermaalt lõunasse jääva Sarve poolsaare ja Sarve küla elanikud Heli ja Kalle kutsusid selle vana maja ümbrust korrastama, sest nad avavad seal 20. mail mahe- ja kingitustepoe, mis pakub inimestele ainult looduslike ja Hiiumaal käsitsi valminud tooteid. Mõned näited sortimendist - käsitsi valmistatud puumööbel, hiiu rahvusmustrites kalossid, Heli enda keedetud seebid, puuskulptuurid, kohalik õunamahl jne.
Talgutamise abil sai hoone ümbrus puhtaks aastatega kogunenud sodist.
Igatahes on nüüd suvistel praamiootajatel Heltermaal tükk maad huvitavam Leedo õnnistust oodates aega parajaks teha ning soovitan ka kõigil madrilt saabujatel laevalt tulles korraks uuest poest läbi astuda.
Heltermaalt lõunasse jääva Sarve poolsaare ja Sarve küla elanikud Heli ja Kalle kutsusid selle vana maja ümbrust korrastama, sest nad avavad seal 20. mail mahe- ja kingitustepoe, mis pakub inimestele ainult looduslike ja Hiiumaal käsitsi valminud tooteid. Mõned näited sortimendist - käsitsi valmistatud puumööbel, hiiu rahvusmustrites kalossid, Heli enda keedetud seebid, puuskulptuurid, kohalik õunamahl jne.
Talgutamise abil sai hoone ümbrus puhtaks aastatega kogunenud sodist.
Igatahes on nüüd suvistel praamiootajatel Heltermaal tükk maad huvitavam Leedo õnnistust oodates aega parajaks teha ning soovitan ka kõigil madrilt saabujatel laevalt tulles korraks uuest poest läbi astuda.
Subscribe to:
Posts (Atom)
