31.5.07

Kohtute uste taga looklevad (mitme-)aastased sabad

Nagu selgus Riigikohtu esimehe Märt Raski tänasest ettekandest Riigikogus, looklevad Eesti kohtute uste taga ikka veel väga pikad sabad.

Kriminaalasjad said 2006. aastal kohtutes lahenduse keskmiselt 307 päevaga. Õnneks toimib kohtutes üha rohkem lihtmenetlus, mille kasutamisel saavad kriminaalasjad lahenduse keskmiselt 45 päevaga. Kuna lihtmenetlusega leidsid lahenduse 91% kriminaalasjadest, siis on nende abil lahenduseni jõudmise aeg valdavalt siiski suhteliselt lühike.

Samas on väga ebasoovitav sattuda kohtu alla Ida-Virumaal, sest Viru Maakohtus jõuavad kriminaalasjad üldmenetluses lahenduseni 415 päevaga, Narvas koguni 763 päevaga. Oma "kliente" teenindavad kiirelt Rapla kohtumaja, kus keskmiselt jõutakse ka üldmenetluse puhul lahenduseni 65 päevaga, ning Pärnus, kus see aeg on 109 päeva. Uskumatu rekord on see, et praegu on Eesti kohtute menetluses 29 kriminaalasja, mis on vanemad kui 10 aastat!

„Seega ei suuda riik veel kõigil juhtudel tagada igaühe põhiõigust, mille kohaselt tuleb kohtuasi läbi vaadata mõistliku aja jooksul,” tunnistas Märt Rask.

Üks oluline põhjus kohtuasjade talumatult pikaks venimisel on see, et paljudel juhtudel tühistatakse esimese astme kohtu lahendid ringkonnakohtutes ehk et esimese astme kohtute töö pole piisavalt heal tasemel.

Ent Riigikohtu esimees ei pidanud kohtute aeglase töö pärast patusteks ainult kohtuid, vaid ka asjaolu, et kohtute hea töö sõltub nende käsutuses oleva raha hulgast, mille eest omakorda vastutab justiitsminister ja Riigikogu.

Kauaaegne Reformierakonna tipp-poliitik Märt Rask lõpetas oma ettekande siiski sõbraliku üleskutsega arutada probleemi ja otsida sellele lahendusi ühiselt Riigikogu, Riigikohtu ja justiitsministri osalusel sügisel.

Märt Raski esinemise täistekst on peatselt saadaval Riigikogu koduleheküljel.

30.5.07

1 SE

1992. aastal alustas Riigikogu seadusloomet tõelise tööõnnetusega – esimese seadusena võeti vastu loomakaitse seadus. Toonases Eestis, kus rahva elatustase oli suurte majanduslike muutuste tõttu järsult halvenenud, solvas selline otsus südamest ka neid inimesi, kes olid ise tublid loomapidajad.

Äsja, kell 14. 23 Riigikogus 89 poolthäälega vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seadus (1 SE) vastab avalikkuse ootustele ehk veidi paremini.

Kuigi ajaveebide kasutajate seas pensionäre tõenäoliselt liiga palju pole, on hea ka siinkohal ära tuua mõned numbrid pensionitõusu kohta. Kasvõi selleks, et noorematel inimestel oleks ettekujutus sellest, millise sissetulekuga peavad pensionärid hakkama saama ja et mis on pensionitõusu hind.

1. juulist tõuseb keskmine pension 250 krooni võrra 3768 kroonini. Korraliselt tõusis keskmine pension esimesel aprillil juba 12% võrra, juulist lisandub 7% suurune tõus.

Niinimetatud keskmist pensioni saavad 44-aastase tööstaažiga inimesed. Need inimesed, kel tööstaaži on alla 15 aasta, saavad rahvapensioni, mille suurus tõuseb 1423 kroonilt 1573 kroonini.

Võrdluseks 1992. aastal oli keskmine pension 200 krooni ning 2003. aastal 1832 krooni. Need numbrid näitavad, et pensionitõus on Eestis otseselt sõltunud üldisest majanduskasvust. Kuna 21. sajandil on hästi läinud Eesti majandusel, on võrreldes enamuse uute EL-i liikmetega hästi käinud ka Eesti pensionäride käsi. Kui senine majanduskasv jätkub, siis tõusevad pensionid loodetavasti 2011. aastaks 6258 kroonini.

Riigieelarvele tähendab tänane 7% suurune pensionitõus 670 miljoni krooni suurust väljaminekut, sest Eestis on ümmarguselt 300 000 pensionäri.

29.5.07

Sünnitajate vanus tõuseb, rahva arv väheneb

Tavaliselt arvatakse, et rahva arvu mõjutab ainult see, kui palju lapsi keskmiselt iga naise kohta sünnib. Aga kahjuks ei mõjuta rahva arvu ainult sündivate laste arv, vaid ka sünnitajate vanus.

Mida noorem on sünnitaja, seda varem jõuab sünnitusikka ka tema tütar. Kui näiteks kolmel rahval on sündivate laste arv ühe naise kohta võrdne, aga keskmine sünnitajate iga erinev, siis mõjutab see otseselt ka rahva arvu. Kui ühel rahval sünnib esimene laps 20, teisel 25 ja kolmandal 33 aastaselt, siis esimesel rahval sünnib 100 aasta vältel viis, teisel neli ja kolmandal kolm põlvkonda. Vastavalt kasvab kiiresti nende rahvaste arv, kus sünnitajate vanus on noor ning kahaneb nende rahvaste arv, kus sünnitajate vanus on kõrge.

Kahjuks tõi tänane päev kurva uudise selle kohta, et Eestis tõuseb pidevalt sünnitajate iga. Vanemad sünnitajad on oma elu kvaliteedi ja lapsega küll rohkem rahul, aga ühiskonna jaoks tähendab sünnitusea tõus varjatud rahvastiku vananemist.

P.S. Olen 38 aastane ning kahekuuse tütre isa.

28.5.07

Põhiseadus miinus kaitseväe juhataja

Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungilt lahkusid äsja pärast tunniajalist arutelu kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots. Arutelu tulemusena otsustati, et 12. juunil hakkab Riigikogu arutama president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut tõmmata põhiseaduse seitsmest peatükist maha „kaitseväe juhataja” ametinimetus.

Nii näiteks kaob presidendil võimalus teha Riigikogule ettepanek kaitseväe juhataja ametissenimetamiseks ning Riigikogul võimalus kaitseväe juhataja ametisse nimetada. Kaitseväe juhataja ametissenimetamine jääb tulevikus seega valitsuse pädevusse nagu ka näiteks kaitsepolitseiameti või politseiameti peadirektori puhul.

President tegi ettepaneku selliseks põhiseaduse muutmiseks põhjusel, et 92. aastal vastu võetud põhiseadus on tekitanud kõige rohkem probleeme just kaitseväe juhtimisel. Korduvalt on viimase 15 aasta vältel tekkinud tülisid kaitseministri ja kaitseväe juhataja vahel, aga ka presidendi ja kaitseväe juhataja vahel, kuna kaitseväe juhatajale on antud põhiseadusega eristaatus ning see eristaatus on tekitanud segaduse käsuahelas riigikaitse juhtimisel.

Põhiseaduse autorid allutasid 15. aastat tagasi kaitseväe juhataja osaliselt parlamendile ja presidendile kartusest, et Eestis võib võimule tulla diktaatorlike kalduvustega peaminister. Sel juhul loodeti, et Riigikogu ja president (riigikaitse kõrgeima juhina) suudavad valitsust vähemalt mingil määral tasakaalustada ning välistada olukorra, kus valitsus teostab sõjaväelise riigipöörde.

Ent nagu näitas elu, ei sobi taasiseseisvunud ja parlamentaarsesse Eestisse see osa põhiseadusest, mis on maha kirjutatud ajastust, mil „Laidoner juhatas väge ja Päts oli president.”

Ka kaitseväe juhataja Ants Laaneots kinnitas põhiseaduskomisjoni istungil, et ta on igati päri sellega, et põhiseaduse muudatusega kaob ära praegune kaitseväe juhataja „kaaluta olek”.

President Ilves loodab, et põhiseadust õnnestub muuta kiireloomulisena, st juba praeguse Riigikogu koosseisu ajal. See aga eeldab seda, et Ilvese ettepanekut pooldaks ka näiteks Keskerakond kui suuruselt teise liikmete arvuga Riigikogu fraktsioon.

Täna andis Keskerakond kõigiti viisakalt mõista, et põhiseaduse muutmise vastu pole neil midagi tingimusel, kui samaaegselt hakkab selguma ka see, kuidas muutub kaitseväe juhtimine alama astme seadustes. Nende seaduseelnõude väljatöötamiseks jääb Riigikogul endal või valitsusel aega kuni septembrini, sest isegi kiireloomulise põhiseaduse muutmise puhul peab esimese ja teise põhiseadusmuudatuse vahele jääma vähemalt 3 kuud aega.

P.S. Vabandan siinkohal onu Andruse, Hille jt blogi lugejate ees ning luban, et nii pikka vahet ei tule sissekannetel ajaveebis enam kunagi, ka mitte suvel.

16.5.07

Nagu kaks tilka vett. Äripäeva moodi

Peaminister Andrus Ansip naljatles täna valitsusliidus toimunud eelarvepoliitika arutelul, et proovis esimest korda elus teha midagi nii, nagu seda soovib Äripäev. Ja tsiteeris pikalt Äripäeva juhtkirja 7. detsembrist 2007. Ja oli seepeale teeseldult õnnetu: välja tuli aga nii, nagu alati.

Ajalehe Äripäev juhtkiri 7. detsember 2006:
Eestis ei tule euro enne kolme-nelja aastat, sest pole näha, et inflatsioon alaneks nõutud tasemele. Valitsuse maksumeede - lükata kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrade tõus edasi - pole andnud samuti inflatsiooni pidurdavat tulemust. Pole lugu, kui 2007 ja 2008 inflatsioon veelgi kiireneks, ent see-eest oleks 2010. aastaks inflatsioon euro tulekuks trimmis.

Äripäev teeb ettepaneku tõsta aktsiisimäärad juba järgmisel aastal Euroopa Liidu nõutud tasemele - pole lugu, kui 2007. ja 2008. aastal inflatsioon veelgi kiireneks, ent see-eest oleks nii umbes 2010. aastaks inflatsioon euro tulekuks trimmis.
/.../
See põhimõte soodustab rohkem teenimist ja jätab kulutamise otsused rohkem inimesele endale. Äärmuslikul juhul tähendaks see kaotada tulumaks üldse ja tõsta aktsiise ja käibemaksu.

Äripäeva juhtkiri 15. mai 2007:
/.../ Teiseks häirib meid valitsuse komme maksutõuse retoorilisse vahtu peita, mis kleebib maksutõusule külge õilsuse sildi. Küll ei meeldi Ivari Padarile see, et Eesti teedel sõidab ringi üha rohkem autosid, küll teeb talle muret Eesti inimeste joomine ja suitsetamine. Eks nii võib põhjendada iga maksutõusu: kodanikud ostavad liiga palju mõttetuid asju, parem teeme sellega ühiselt midagi kasulikku. Meie kohus on meenutada, et tegemist on poliitvahuga.

Valitsuse kaitseks võib öelda, et nad soovivad hinnatõusud kiiresti ja korraga ellu viia, et inflatsioon seejärel taas oma praegustest kõrgustest alla tuleks ning eurole tee vabastaks. Tubaka-, alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõus on ELi nõudmine. Samas kavatseb valitsus tõsta makse rohkem kui Brüssel nõuab ning sõiduauto erisoodustuse hinnatõus on lihtsalt väike lisa valitsuse rahakotile.

15.5.07

Molutada võib. Aga ainult kõrge koha peal.

Riigikogus ringleb esimestel töönädalatel anekdoot molutamisest.

Vares istub puu otsas, jänes jookseb mööda.
„Tere, vares, mis teed?”
„Niisama molutan, tead kui mõnus see on!”
Jänes mõtleb. Viskab end ka puu alla pikali molutama. Tõesti mõnus!
Rebane jookseb mööda.
„Tere, vares ja jänes. Mis teete?”
„Niisama molutame. Jube mõnus on.”
Rebane viskab end ka puu alla sirakile molutama.
Hunt jookseb mööda.
„Tere, elukad, mis teie siin teete?”
„Niisama molutame, jube mõnus on!”
Hunt viskab ka sirakile molutama.
Metsast astub välja jahimees. Näeb, et puu all pikutavad reas jänes, rebane ja hunt.
Paneb püssi palge: põmm! põmm! põmm! Ja korjab üles kolm korjust.
Vares vaatab seda kurba pilti puu otsast pealt ja ütleb elutargalt: „Molutada võib, aga ainult kõrge koha peal!”

Selle nalja moraal on lihtne: eriti mõistlik ei ole praegune kord, mille kohaselt uue valitsuse ja Riigikogu ametisse astumise järel kukuvad parlamendi menetlusest välja kõik eelmise valitsuse ja Riigikogu koosseisu ajal menetlusse antud seaduseelnõud. See tekitab olukorra, kus uue parlamendi esimesed töökuud Toompea lossi suures saalis on suhteliselt lühikesed ja sisutud.

Valitsusliidu liikmetel, tõsi, käib juba praegu kibe seadustetegu koostöös oma ministritega, aga selle töö viljad jõuavad Riigikogu suurde saali päris pika viitajaga.

11.5.07

Väike poliitkeele seletav sõnaraamat

Tänases Postimehes kirjutab majandusminister Juhan Parts Venemaa majandussanktsioonide kohta muuhulgas järgmist: "Ettevõtetest on kõige suurema löögi all praegu ilmselt Eesti Raudtee. Ilmselt ei vaja meenutamist, kes selle riski riigi kanda võtsid."

Tõlge tavakeelde: kuna eelmine valitsus, kuhu kuulusid nii Keskerakond kui Reformierakond, taasriigistas Eesti Raudtee, siis kannab kogu Venemaa transiidi vähenemisest tekkinud kahju Eesti riik. Eesti Raudtee endised omanikud Edward Burkhardt, Guido Sammelselg, Jüri Käo jt võivad seevastu oma 66% aktsiatest lahti saamisega tagantjärele päris rahul olla, sest nüüd ei maksa enam nemad pronkssõduri teisaldamise tõttu tekkinud kahjumit oma taskust kinni.

Tänases Äripäevas kirjutab Edgar Savisaar: "Pean tunnistama, et viimase aastaga on muutunud minu arvamus kahest Eesti poliitikust - Ilvesest ja Ansipist. Ilves on hoolimata oma ignorantsusest osutunud targemaks ja kaugelenägevamaks, kui ma ootasin. Ansip aga, kelles ma lootsin näha ehedat demokraatlikku Tartu vaimu, muutub üha sarnasemaks Charlie Chaplini «Suure diktaatori» peategelasega. Ma ei ole ennast kunagi pidanud suureks inimestetundjaks, aga selle mehega läksin ma eriti alt."

Tõlge tavakeelde: rünnates üht populaarset poliitikut kiidan teist, sest kompliment Ilvesele toimib kaitsekilbina olukorras, kus Eesti valijate silmis vastandub ebapopulaarne Keskerakonna esimees teravalt Reformierakonna populaarsele juhile.

10.5.07

Savisaar ähvardab äärmuslastega

Tänases Eesti Päevalehes ähvardab Edgar Savisaar äärmuslastega: "Kujutage järgmist parlamendikoosseisu, kus keskpositsioonil ja valitsuses laiutavad reformistid, äärtes ja opositsioonis aga on kohad sisse võtnud ühelt poolt Eesti Rahvuslik Liikumine ja teiselt poolt Notšnoi Dozor, kelle esindajate saamises riigikogusse pole mul nüüd küll enam erilist kahtlust."

Kuna Eesti Päevaleht palus ka mul Savisaare maalitud sünget tulevikupilti kommenteerida, siis avaldan selle kommentaari ka siin blogis:

Viimaste nädalate suurim luuser Eesti poliitikas on Savisaar, kes Kremli käsilasena käitudes vihastas välja enamuse eesti rahvusest valijaid. Eeldatavasti näitab järgmine avaliku arvamuse uuring Keskerakonna toetuse vähenemist just eesti rahvusest valijate seas. Savisaare artiklit tänases Eesti Päevalehes ei maksa tõsiselt võtta, sest see on järjekordne abitu katse hirmutades ja vassides end pigilinnu rollist päästa.

Vene valijad veendusid kriisi ajal, et Savisaar ei suutnud nende huve kaitsta. Kuna vene valijad nõrkust ei andesta, siis võib radikaalsem osa vene valijaist anda oma hääle tulevikus mõnele jõulisele vene protestiparteile. Ka osa rahumeelsematest vene valijatest võib Keskerakonnas pettuda ning nende järgmiseks eelistuseks on ilmselt sotsiaaldemokraadid või rohelised.

Kriisijärgsed muutused nii eesti kui vene valijate hoiakutes ähvardavad vähendada Keskerakonna toetust ega too endaga kaasa muid suuri muutusi poliitikamaastikul.

Kuna Savisaar ründas Eesti põhiseaduslikku valitsust samaaegselt Kremliga, siis tõukas ta Keskerakonnast eemale kõik teised parlamendiparteid ning mängis end mõneks ajaks auti. Savisaarel on haruldane omadus võiduseise maha mängida. Ta tegi seda enne euroreferendumit, tegi seda presidendivalimistel ja tegi ka äsjase kriisi ajal, omandades ühiskonna lepitaja asemel lõhestaja kurja kuulsuse.

7.5.07

Järage ise oma produkte!

Sellisel teemal saatis eile õhtul kõigile Riigikogu liikmetele kirja keegi Viktor Baulin. Mees, kes on tõenäoliselt Nashi või mõne muu Kremli-meelse noorteorganisatsiooni liige, teatas oma kirjas:

Снос памятника - это отвлечение эстонцев от внутриэкономических проблем. Да ничего, одумаетесь, да будет поздно. Все эстонские товары в мусорный ящик. Жуйте сами свои продукты.

Tõlkes on jutu mõte selline: mälestusmärgi teisaldamine - see on eestlaste tähelepanu kõrvalejuhtimine riigisisestelt majandusprobleemidelt. Pole midagi, mõtlete ümber, aga juba on hilja. Kõik eesti kaubad prügikasti. Järage ise oma produkte.

Niisuguseid kirju on Riigikogu liikmed viimastel päevadel saanud kokku 40-50. On veel napisõnalisemaid ja lõbusamaid: "President Ilves - Adolf Hitleri järeltulija!". Ajalooliselt väga kuulsa nimega mees Vladimir Uljanov kutsus eestlasi üles: "Kõik kohe referendumile! Avaldage usaldamatust Toomas Hendrik Ilvesele, valige endale väärikas juht!"

Muidugi pole mõtet ärrituda nende kirjade lapsiku sisu peale. See on sama süüdimatu nagu enamus vene propagandast.

Iseenesest on protestimeilidega kellegi postkasti ummistamine kogu maailmas väga levinud protestivorm. Aga nagu näitab Riigikogu aadressil läkitatud meilide arv, kukkus ka see Nashi või mõne muu Kremli noorteorganisatsiooni protestiaktsioon läbi.

Sain eelmisel aastal paar tuhat protestimeili inimõiguslastelt, kes pidasid järgmiste suveolümpiamängude korraldamist Pekingis Hiina kommunistliku valitsuse tegevuse heakskiitmiseks ja protestisid selle vastu. Selline kümnetest eri riikidest pärit meilide mass ei teinud enam nalja, vaid häiris tõsiselt tööd.

Ent karta võib, et venelaste boikott Eesti kaupade vastu on paljude meie ettevõtete jaoks tõesti valus. Erinevalt paljudest Eesti ajakirjanduses esinenud poliitikutest tunnen ma küll muret selle pärast, et 140 miljonit naaberriigi tarbijat on meie toodete ja meie maa suhtes vaenulikult häälestatud. Kindlasti pole mõtet lõpmatuseni rääkida sellest, et Eesti kaubavahetusest moodustab Venemaa osa "ainult" 10%. See kümnendik on suur number. Venemaa propagandistlike ja varjatud administratiivsete meetoditega läbi viidud boikott Eesti kaupade ja Eesti ettevõtete vastu võib seetõttu tähendada sadadele inimestele töökoha kaotust. Sajad kadunud töökohad pole enam statistika, vaid suur mure sadades peredes.

Seepärast tasub Eesti riigil kaaluda võimalust toetada EASi kaudu senisest rohkem Vene turul tegutsevaid ettevõtteid. Pole õiglane, et need ettevõtted ja nende ettevõtete töötajad peavad kannatama Eesti-Vene suhetes tekkinud tüli pärast.

Seni on riiklik toetus Vene suunal (vähemalt ajakirjanduse andmetel) piirdunud valdavalt turismi edendavate reklaamikampaaniate korraldamisega Venemaa suurlinnades. Seda tööd on muidugi vaja jätkata - ka sel põhjusel, et lisaks Eestis kulutatud rahale veenduvad siin käinud vene turistid oma silmaga, kui hästi nende kaasmaalaste käsi meie maal tegelikult käib. Aga lisaks turismiedendusele on oluline kaaluda ka eksporditoetusi jm majanduslikke meetmeid, mis leevendavad Venemaal kaubanduses, ehituses jm valdkondades tegutsevate ettevõtete tagasilööke.

4.5.07

Aasta tegu kontserdile "Laulame Ilvese presidendiks"

Mullu 23. septembril Tammsaare pargis toimunud kontserdile "Laulame Ilvese presidendiks" omistas Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit eile austava nimetuse Kodanikuühiskonna 2006. aasta tegu.

EMSL põhjendas oma otsust nii: "Kodanikuühiskonna 2006. aasta teoks tunnistati Tammsaare pargi kontsert mullusel presidendivalimiste päeval, mida on juba korduvalt peetud eestlaste üksmeele ja kodanikualgatuse taasärkamiseks."

Auhinnaks olnud diplomi ja raamatu andsid Toompea lossis üle Ene Ergma ja Lagle Parek, vastu võtsid kontserdi korraldajad Jaan Elgula ning Hannes Rumm. Kahjuks ei jõudnud erinevatel põhjustel Toompeale teised kontserdi korraldajad Tiit Pruuli, Jaanus Raudkats ja Mihkel Raud.

Mis muud, kui veelkord aitäh kõigile kontserdil osalenud muusikutele ning tuhandetele kuulajatele ning kõige paremini sobib seda soovida lööklausega, mis läks käibele pärast Toomas Hendrik Ilvese valimisvõitu: palju õnne meile!

Aasta missiooniinimese tiitli sai EMSL-ilt eile sotsioloog Juhan Kivirähk, kellele tekitas hulga vaenlasi tema esmaspäevases Eesti Päevalehes ilmunud artikkel "Uue kolmikliidu verine algus”.

Parafraseerides üht maailma sõnavabaduse klassikut: ma ei ole kindlasti nõus kõige sellega, mida Kivirähk kirjutas, kuid ma olen nõus surema selle nimel, et Kivirähil oleks õigus oma mõtteid vabalt ja tagakiusamist kartmata välja öelda. Ühe teise sotsiaalteadlase, jurist Igor Gräzini käitumine kolmapäevase Riigikogu infotunnis viitas kahjuks sellele, et kuna Juhan Kivirähk töötab praegu sihtasutuses Kaitseuuringute Keskus, siis ähvardatakse teda valitsuse kritiseerimise pärast karistama hakata.