30.12.06

Test: kes meist on õige eestlane?

Vasta järgnevale 10 küsimusele ning saad teada, kui hea eestlane olid sa 2006. aastal.

1. Kas sa elasid telerist kaasa Kristina Šmiguni ja Andrus Veerpalu kolmele kullasõidule Torinos? Iga sõidu eest saad 1 punkti. (Arnold Rüütel, Andrus Ansip, Rein Kilk jt Torino OM-staadionil viibijad korrutavad oma punktid kahega.)
2. Kas sa käisid Kaarli kirikus jätmas hüvasti president Lennart Meriga? Jah – 3 punkti; vaatasid leinatalitust teleri vahendusel – 1 punkt; ei hoolinud leinatalitusest – 0.
3. Kas sa võtsid mullu eluasemelaenu? Jah, üle miljoni krooni – 3 punkti; jah, alla miljoni krooni – 1 punkt; ei – 0.
4. Kas sa pooldasid pronkssõduri kohest teisaldamist? Jah – 3 punkti; soovisid monumendi ümberkujundamist – 1 punkt; olid monumendi teisaldamise vastu – 0.
5. Kas sa osalesid mereväeparaadil Saaremaal? Jah – 3 punkti; elasid paraadile kaasa teleri vahendusel – 1 punkt; see jättis sind täitsa külmaks – 0.
6. Kas sa külastasid Nargen Operat? Jah – iga külastuse eest 1 punkt.
7. Kas sa toetasid presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest – 3 punkti; Arnold Rüütlit – 1 punkt või Ene Ergmad – 0? (Hannes Astok jt valijamehed korrutavad oma punktid kahega.)
8. Kas sa käisid isiklikult tervitamas president Bushi ja kuninganna Elisabeth II? Jah – 3 punkti; vaatasid neid telerist – 1 punkt; ei pakkunud pinget – 0.
9. Kas sa osalesid Olympic Casino aktsiaemissioonil? Jah – 3 punkti; ei – 0 punkti; osalesid hoopis Hansatee aktsiaemissioonil – miinus 3 punkti.
10. Kas oled vaadanud filmi „Lotte”? Jah – 3 punkti; mistahes muu Eesti filmi vaatamise eest 1 punkt; ei – 0 punkti.

Kuni 20 punkti:
Leige eestlane (tuntud ka kui gorjatšii estonskii paren).
Ära heida meelt, kuigi eelmisel aastal läks Eesti elu sinust suuresti mööda (kui saade Tantsud Tähtedega välja arvata). Juba ülehomme algab uus aasta, mis annab sulle uue võimaluse. Alusta tasa ja targu, räägi kellegagi sellest, mida näitas saade Reporter või millest kirjutas Priit Pullerits.

20-30 punkti: Entusiast.
Tubli! Sinu aasta läks täie ette. Sead sündmused tähtsuse järjekorda, oled kursis Eesti eluga, kuid ei lase end igasse intriigi kaasa tõmmata. Ilmselt oled kuulnud Tarmo Kõutsi ja Jürgen Ligi kiredraamast, kuid nende stoori üksikasjad jätavad sind külmaks.

30 punkti või rohkem: Eestluse elujõud.
Palju õnne! Sinu jaoks on ümbritsev elu kirgedest kobrutav tõsieluseriaal, tahad alati olla sündmuste tulipunktis ning ammutad murrangutest elujõudu. Oota kutset presidendi vastuvõtule või intervjuusoovi ajakirjalt Kroonika.

28.12.06

Igor Mang unustas Edgar Savisaare?

Kõik geniaalne on lihtne. Mida ennustab Igor Mang tänases Maalehes järgmise aasta jaanuariks ja veebruariks? Konflikte nii Eestile kui kogu maailmale, seda eelkõige poliitilisel maastikul.

Mida ennustasin ma ise 20. detsembril Igor Mangi tänavuse aasta horoskoobi kohta? Et sisepoliitilised pingeid on haripunktis veebruaris (sest siis keeb valimiskampaania).

Nii tähed kui tavamõistus leidsidki tänavuses Mangi meistritöös ühise keele. Kindlasti on uue aasta algus kuni Riigikogu valimisteni märtsi esimesel pühapäeval poliitikas väga pingeline ja kohati räpane aeg. Täpselt nii nagu kõigi varasemate valimiskampaaniate ajal.

Igor Mang kiitleb Maalehes sellega, et nädal enne presidendivalimisi ennustas ta õigesti ära Toomas Hendrik Ilvese võidu. Samal ajal ennustas päris täpse häälte arvuga valimistulemuse ära Ivari Padar, mõni päev hiljem ka Eesti Raadio uudistetoimetus. Ainult selle vahega, et Padar ja Eesti Raadio ei vaadanud tähti, vaid suhtlesid valijameestega. Võibolla ei vaadanud Mang tähti vaid luges ennustades hoopis lehti?

Imetlusväärne on tabloidajakirjanike soov noppida Mangi pikast ja alati vastuolulisest jutust välja see osa, mis justkui täppi läheb. Nii nagu eelpool kirjeldatud ennustused Ilvese valimisvõidu ja tänavuse valimiskampaania konfliktsuse kohta. Ning mööda vaadata neist asjadest, millega Mang on haledalt alt läinud.

Mõned kontrollküsimused: keda ennustas Mang presidendivalimiste soosikuteks 2006. aasta alguses? Vastus: Arnold Rüütlit ja Edgar Savisaart.

Mida ennustas Mang president Ilvesele septembris? Vastus: „...Ilvesel läheb elu raskeks juba alates 23. novembrist ja kestab jõuludeni, kusjuures ohustatud on ka tervis.” Nagu elu näitas, säras Ilves sel ajal George Bushi kõrval ning andis sädelevaid aastalõpuintervjuusid ilma oma tervist ohtu seadmata.

Tabloidmeedia armastab Mangi ja Pauksone, sest nad sõna otseses mõttes müüvad hästi. Tänase Maalehe 70 000-ne rekordiline trükiarv räägib enda eest (tavalugejaid on lehel veidi üle 40 000). Müües üle 25 000 ekstra eksemplari teeb Maaleht 350 000 krooni lisakäivet. Aga ka SL Õhtuleht võttis selles toitumisahelas sisse auväärse teise koha tutvustades ja ülistades juba enne jõule Mangi horoskoopi. Paljude tänaste online-kanalite loetavaimad lood on omakorda tsitaadid Maalehest jne. Jne.

Üllatav on aga see, et kui tänases Maalehes kirjeldab tähetark Ilvese, Ansipi ja Laari tulevikku, siis tema varasemate aastate konkurentsitu lemmiku Edgar Savisaare kohta ei leia sealt ridagi. Võibolla põhjusel, et tähed on varasematel aastatel alati Savisaarele head ja paremat lubanud, kuid ikka ja jälle tähetarka alt vedanud?

Mangi ja Savisaare austajatel ei maksa siiski lootust kaotada, uus annus tähetarkust ilmub Maalehes juba jaanuari alguses.

27.12.06

SMS-jõulud. Jõulutervitus Vanhaneni moodi.

Soome peaminister Matti Vanhanen sai hiljuti Euroopas kurikuulsaks kui mees, kes lõpetas oma suhte elukaaslasega saates talle külmalt SMS-i.
Isegi ülimobiliseerunud ja -internetiseerunud Soomes on kombeks nii olulisi eraelulisi otsuseid selgitada silmast silma. Rääkimata neist Lõuna-või Ida-Euroopa riikidest, kus käitumiskultuur eeldab isegi paljude tavatoimingute puhul isiklikku kohtumist. Ehkki meile, eestlastele, näib see mõttetu ajaraiskamisena. Telefonikõne või SMS-i saatmine tähendab neis kultuurides lihtsalt seda, et suhtluspartnerit ei austata piisavalt.
Nende jõulude aegu rõõmustasid Eesti mobiilioperaatorid kõvasti, sest rohkem kui eales varem saadeti jõulutervitusi SMS-tsi. Jõulud on Eesti pühadest kõige privaatsemad ja perekesksemad. Nüüd ruulib nendegi puhul lühike ja pealiskaudne SMS-i suhtlus. Palju isiklikuma postkaardi või isegi e-kaardi saatmise asemel on mugavam lasta kõigile mälus olevatele mobiiltelefoninumbritele laiali üks ja sama impersonaalne jõulutervitus.
Mõneti on see paratamatus. Mõneti on sellest kahju. Mida masinlikum meie suhtlemine on, seda vähemaks jääb vahetut suhtlemist ning sellega kaasnevat soojust ja inimlikku lähedust. Seda pealiskaudsemad inimesed oleme me suhetes oma sugulaste, sõprade, kolleegidega.
Kuhu edasi? Kui kaugele tungivad uued tehnoloogiad meie senisesse privaatsfääri?
Tõelise mineviku jäänukina avaldatakse Eestis ikka veel leinakuulutusi ajalehtedes. Nagu sada aastat tagasi. Kas aasta-paari pärast on oodata SMS-i: „Kurbusega teatame, et lahkus meie kallis ema ja vanaema Maali. Ärasaatmine...” Vastame kiiresti: „Langetame koos teiega leinas pea. Pets perega.”
Ja Postimehe või Päevalehe võrguväljaannet avades lööb meile auto- või arvutireklaami asemel vastu leinaraamis bänner: „Teatame kalli vanaisa Evaldi surmast!” Bännerile klikates saab huviline omakorda teada ärasaatmise aja ja koha.
Enamuses Euroopa riikidest oleks nii moodne infovahetus mõeldamatu, kuid Eestis ja Soomes... Mine sa tea!

24.12.06

Häid jõule Ülle Aaskivile, aasta kodanikule!

Postimees pakub oma lugejatele tänuväärset võimalust esitada online-intervjuuks küsimusi Ülle Aaskivile.
Inimesele, kes kindlasti väärib kodanikujulguse aumärki samapalju nagu need seitse inimest, kes said selle hiljuti justiitsministrilt kaasinimeste elu päästmise või kurjategijate tabamise eest.
Ülle Aaskivi ütles augusti lõpus välja midagi sellist (loe Aaskivi avaldust ja vaata ETV videouudist 28. augustist), mis kipitas keele peal kümnendel tuhandetel eestlastel. Ent selle lihtsa tõe väljaütlemine nõudis riigikantselei ametnikult tõelist kodanikujulgust, julgust pälvida kahe kolmandiku ministrite ja kolmandiku Riigikogu viha.
Just sellist kodanikujulgust on meil vaja selleks, et Eesti oleks elamisväärne paik ka tulevikus. Mitte mingi Singapuri-laadne maa, kus majanduslik heaolu on suur, aga sõnavabadust on sama vähe nagu mõnes SRÜ riigis.
Häid jõule Ülle Aaskivile ja tema perele!

23.12.06

Nekrofiilid ja Jüri Vilms

Nagu viimati ENSVs on jälle päevakorral küsimus, kes kamandab meie suuri surnuid. Keskerakond on asunud pilastama Eesti riigi üht rajajat Jüri Vilmsi (vt Wikipedia lühiartikkel Vilmsist loo lõpus).
Sel suvel hakkas Kesknädalat välja andma Jüri Vilmsi nimeline sihtasutus. Esimese asjana korraldati Kesknädalas Vilmsi head nime kilbina kasutades võimas Toomas Hendrik Ilvese vastane must valimiskampaania. Kahe nädala jooksul külvati septembris kõikjal Eestis postkastidesse 150 000 eksemplari Kesknädalat Ilvest laimatavate ja Arnold Rüütlit ülistavate artiklitega.
Nüüd minnakse ikka Vilmsi nime lörtsides veel kaugemale. Sel nädalal valas Kesknädala sõsarleht Pravo i Pravda sopaga üle mitu Eesti tipp-poliitikut, sõimates neid fašistideks. Suisa nii ropult, et kartes praeguseid ja võimalikke koalitsioonipartnereid solvata, Keskerakond vabandas. Pravo ja Pravda lubati kah kinni panna.
Aga mis seal vahet, kui Pravo ja Pravda lugude autor keskerakondlane Aleksandr Tšaplõgin on üksiti ühe suurima venekeelse päevalehe Vesti Dnja peatoimetaja ning lubab seal sama malli edasi kasutada. Vesti Dnja ostis ju hiljuti ära ikka seesama Kesknädalale kuuluv Vilmsi sihtasutus.
Jüri Vilms oli mees, kes oma elu hinnaga aitas rajada Eesti riiki. Nüüd tehakse tema nime kasutades Eesti riiki Eestis endas maha sellise jutuga, mis on vesi meie iseseisvuse vastaste veskile. Vilms ise ei laseks eales oma nime kasutada Kremli infoväljas elavate Eesti venelaste häälte püüdmiseks ning Eesti rahvusvahelise maine solkimiseks.
Aga kes kaitseb Vilmsi? Kui keegi ei kaitse, siis võib Keskerakond asutada ju ka Jaan Tõnissoni, Jüri Kuke, Gustav Ernesaksa, Georg Otsa või tagatipuks kasvõi Marju Lauristini nimelise sihtasutuse ning asuda nende head nime rämeda parteipropagandaga teotama.


Wikipedia:
Jüri Vilms (12. märts 1889 Kabala vald – arvatavasti 13. aprill 1918 Helsingi) oli Eesti riigimees.
Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond.
Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent suri segastel asjaoludel. Kõige tuntuma versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis.

20.12.06

Mida ennustab Igor Mang?

Erinevalt uudistenappuses vaevlevatest konkurentidest on aasta algus Maalehe jaoks kõige ilusam aeg. Siis avaldavad nad läbi mitme numbri tähetark Igor Mangi horoskoobi, mis kasvatab Maalehe trükiarvu alati rekordkõrgustesse. Olen minagi üks kümnetest tuhandetest fännidest, kellele Chevalier Mang ikka ja jälle tõelise elamuse pakub.
Uut annust oodates meenutasin mälu värskendamiseks, mida ennustas Mang varasematel aastatel. 2003. aasta alguses, enne eelmisi Riigikogu valimisi käis ta välja sellise prognoosi: „Kuna lamba-aasta oma iseloomu tõttu soosib selliseid poliitikuid enam kui administraatoreid, pean võimalikuks isegi Edgar Savisaare saamist peaministriks.” Kahju, aga tähed vedasid tarka alt. Ei saanud Savisaarest 2003. aastal peaministrit ega ole saanud tänini.
Uut võimalust ennustas Mang Savisaarele juba järgmisel, 2004. aastal, mil tähed viitasid Res Publica ja Keskerakonna valitsuse loomisele. Täielikku hävingut kuulutas Mang toona Reformierakonnale: „Ka Siim Kallasele ja Reformierakonnale tuleb kõige madalama reitinguga aasta ning on alust arvata, et Reformierakonna uut tõusu enam ei tulegi, sest liberaalse turumajanduse idee kuulub XIX sajandisse. Selle läbilöök Eestis oli tingitud lihtsalt ajaloolisest mahajäämusest.”
Ent Reformierakond ja Siim Kallas osutusid nii sitketeks poisteks, et kavaldasid isegi tähed üle. Siim Kallase lennutas kuri saatus Brüsselisse Euroopa Komisjoni asepresidendiks ning aastake hiljem sai Andrus Ansipist uus peaminister. Kui see pole uus tõus, siis mis see on?
Olin kindel, et vähemalt presidendivalimiste puhul näitasid tähed targale õiget teed. 2006. aastat ette ennustades määratles Mang kõigepealt presidendikandidaatide ringi: „Minu kätte on jõudnud päris palju uusi nimesid, kes võiksid olla presidendikandidaadid: Jüri Engelbrecht, Endel Tulving, Mart Saarma, Peep Sürje, Peeter Tulviste, tuntud poliitikutest Arnold Rüütel, Edgar Savisaar ja Toomas Hendrik Ilves.”
Ent järgnes karm, kuid õiglane hinnang: „Vaadates nende sünniseise, oskan öelda järgmist. Uutest nimedest pole ühelgi presidendinäitajaid./.../ Presidendinäitajaid on nimetatuist ainult kahel: Arnold Rüütel ja Edgar Savisaar.”
Jälle mööda! Sedapuhku mängis tähed üle ilma presidendinäitajateta Toomas Hendrik Ilves.
Olen kindel, et Igor Mangi ande pikaajalise austajana võin omakorda ennustada, mida ennustab tähetark uueks aastaks.
Kindlasti ennustavad tähed, et võib moodustuda uus koalitsioon (see võis juhtuda juba tänavu). Et sisepoliitilised pingeid on haripunktis veebruaris (sest siis keeb valimiskampaania). Nagu ikka, puistavad tähed aastasse 2-3 katastroofi, nii looduslikku kui sõjalist.
Kindlasti näitavad tähed helget tulevikku astroloogi heale sõbrale, geniaalsele missioonitundega inimesele Edgar Savisaarele, kellest võib jälle saada peaminister. Aga kindlasti on ka järgmisel aastal Savisaarel Marsi ja Pluuto või mõne muu planeedi seisud rasked. Siis on pärast ka lollile lugejale kohe selge, miks kõik nii ei läinud, nagu tähed algul näitasid.
Lõpetuseks niipalju, et ootan pikisilmi jõule, sest muretsen väga meie presidendi tervise pärast. Miks? Alles septembris näitasid tähed Igor Mangile, et : „...Ilvesel läheb elu raskeks juba alates 23. novembrist ja kestab jõuludeni, kusjuures ohustatud on ka tervis.”

18.12.06

5000 krooni autokompensatsiooni juhiloata keskerakondlasele

Uudisteagentuur BNS avaldas eile sellise uudise:

Tallinn maksab juhiloata töötajale autokompensatsiooni
TALLINN, 17. detsember, BNS - Tallinna linnavolikogu kantselei juhataja Hilja-Anne Merzin saab linnalt autotoetust 5000 krooni kuus, omamata seejuures juhiluba, kirjutab Eesti Päevaleht Online.
Pärast mulluseid valimisi määrati Merzinile 5000 krooni suurune hüvitis isikliku auto kasutamiseks. Hüvitise tõttu peab linn maksma ka 3000 krooni kuus erisoodustusmaksu. Kokku teeb see 104.000 krooni, millest Merzin on ise seni kätte saanud 65000 krooni.
Sotsiaaldemokraadist linnavolikogu liikme Hannes Rummu sõnul on selline otsus tavatu, sest hüvitisi makstakse tavaliselt linnapeale või linnaosavanematele, mitte aga volikogu kantselei juhatajale, kellel erilisi ametisõite polegi vaja teha.
"On täiesti arusaamatu, miks maksab Tallinna linn isikliku sõiduauto kasutamise hüvitust inimesele, kellel teadaolevalt puudub juhiluba. See tundub olevat lihtsalt kantselei juhatajale palgalisa maksmine põhimõttel "juriidiliselt on kõik korrektne"," märkis Rumm. "Jokitamisele viitab see, et ükski volikogu kantselei juhataja pole varem sõiduauto kasutamiseks hüvitist saanud ning tegelikult on ka Merzin kasutanud ametisõitude tegemiseks hoopis linnavolikogu ametiautosid. Ehk siis võtnud välja hüvitise ja lasknud ennast ikka linna kulul sõidutada," nentis Rumm.
"Päris kummaline on ka see, et linnavolikogu kantselei juhataja on suutnud sõita kuus 5000 krooni eest, kuigi tema tööülesanded viivad teda põhiliselt ainult Vana-Viru tänavalt Vabaduse väljakule. Sellel marsruudil 5000 krooni kulutamiseks peaks sõitma volikogust linnavalitsusse ja tagasi kuus kuni seitse korda päevas," ütles Rumm.
Merzini autokompensatsiooni küsimus tuleb arutlusele ka esmaspäevasel revisjoni komisjoni koosolekul. Eelmisel esmaspäeval toimunud koosolekul soovis keskerakondlane Elmar Sepp küsimuse arutelu edasi lükata, kuni tema erakonnakaaslane ja linnavolikogu kantselei juhataja Hilja-Anne Merzin saab isiklikult koosolekule tulla. Rummu sõnul on ka varem tulnud ette olukordi, kus selliste võtetega on teemat viis-kuus korda arutatud ning seejärel paari kuu kaugusele edasi lükatud.

Täna hommikul saatis linnavolikogu kantselei laiali napisõnalise meili, et õhtune revisjonikomisjoni koosolek jääb lihtsalt ära. Kuigi eelmisel esmaspäeval toimunud koosolekul lubati tagada, et seekord jagab kindlasti selgitusi oma autokompensatsiooni kohta kantselei juhataja isiklikult.
Võibolla lükkasid hommikul aru pidanud keskerakondlased koosoleku edasi seepärast, et autokompensatsioonide kohta revisjoni teinud ametnik lahkub aastavahetusel töölt? Nii saab revisjoni tulemusi võimalik soodsas suunas mõjutada ning nii kompensatsiooni määrajat kui saajat säästa.

17.12.06

Elust põranda all. 21. sajandi Eestis.

Kuu aega enne presidendivalimisi hakkas Toomas Hendrik Ilvese valimismeeskond igal õhtul kokku lugema seda, kui paljude valijameeste häälte peale võib loota. Algul hinnati jõudude vahekorda selle järgi, millised erakonnad valla või linna volikogudes ülekaalus on. Valijameeste selgumise järel juba nende endi meelsuse järgi.
Vaatasin vanadest Exceli tabelitest järele, kuidas Ilvese tiim jõudude vahekorda hindas.
22. august. Ilves 171, Rüütel 154. Soo 22.
31. august. Seis 163:163. Soo 21.
14. september. Seis 172:164. Soo 11.
21. september. Seis 175:164. Soo 6.
Nagu neist numbritest näha, hinnati Ilvese meeskonnas jõudude vahekorda päris täpselt. Aga nende numbrite juurde kuulsime ikka ja jälle täpselt ühesuguseid lugusid kõikjalt Eestis:
„Tartumaa vald. Volikogus ülekaal Rahvaliidus. Volikogu liige N lubas, et nad ei saada Estonia kontserdisaali Rüütli-meelset volikogu esimeest, nagu nõuab Rahvaliidu peakorter. Saadavad tema asemel Ilvese-meelse mehe. Ta on ka rahvaliitlane, aga enamus sealseid rahvaliitlasi ei taha „garandist” midagi kuulda. Aga keegi ei tohi sellest teada saada, et see vald toetab Ilvest, sest muidu kaotavad nad kooli remondiks lubatud raha.”
„Harjumaa vald. Valijamees kuulub Keskerakonda, aga jälestab seda parteid. Erakonda sunniti ta astuma lubadusega asfalteerida jupike teed. Mees sai aru, et tee ära asfalteerimine teeb temast koduvallas kõva tegija, neelas eneseuhkuse alla ja müüs end Keskerakonnale. Teda sunniti andma toetusallkirja Rüütli ülesseadmiseks, aga hääletab kindlasti Ilvest.”
Võibolla need valijamehed valetasid? Proovisid ennast näidata mõlema presidendikandidaadi jaoks oma mehena? Salajane hääletus näitas, et nad ei valetanud.
Arnold Rüütli valimismeeskonna üks mootor, Agu Uudelepp, tunnistas pärast valimisi Delfis ilmunud kommentaaris, et Rüütli poolt ei hääletanud vähemalt 25 valijameest sellistest omavalitsustest, mille volikogus on ülekaal Rahvaliidul ja Keskerakonnal. Need inimesed rääkisid üht ja valimiskasti juures tegid teist.
Need inimesed on oma koduvaldades tuntud ja tunnustatud liidrid. Nad on ettevõtjad, koolijuhid, kultuuritegelased. Nad ei ole tõmmata ega tõugata.
Välja arvatud Tallinna võimumeeste ja võimuparteide peakorteritega suheldes. Presidendivalimiste ajaks pidid need kohalikud liidrid minema põranda alla. Ja see pole ainus kord, kus need inimesed peavad alla neelama oma eneseuhkuse. Tallinna poole koogutama ja „õigesse” parteisse astuma peavad omavalitsusjuhid raha kerjamiseks kogu aeg. Riigikontrolör Mihkel Oviir kirjeldas hiljuti värvikalt, kuidas võimuparteid jagavad kultuuriinvesteeringuid „oma” valdadele, tegemata vähimatki välja sellest, millised vallad tegelikult kõige rohkem lisaraha vajavad.
Elu põranda all on sama alandav ja vilets nagu omal ajal Viktor Kingissepal. Kommunist Kingissepp elas põranda all selleks, et võidelda vihatud Eesti Vabariigi vastu. 21. sajandil peavad omavalitsusjuhid elama alandavat elu põranda all selle pärast, et kaitsta oma kodukandi huve armastatud Eesti Vabariigis.
Tähelepanelik lugeja märkas, et isegi ammu pärast presidendivalimisi ei nimetanud ma konkreetsete valdade ega valijameeste nime. Sel lihtsal põhjusel, et muidu võib neid valdu tabada Keskerakonna ja Rahvaliidu karm karistus veel tagantjärelegi. Võetakse ära mõni investeeringusumma. Hoiatuseks ja õpetuseks teistele vallajuhtidele. Elu põranda all jätkub.

16.12.06

Rein Kilk: olen nõus Sakala keskuse ümber kolima!

Hea jutukaaslane Kuku Raadio saatest Keskpäevatund Rein Kilk tegi äsja kõlava avalduse: ta on nõus Sakala keskuse osadeks võtma ning selle kusagil mujal jälle üles ehitama.
Ikka selleks, et haruldast hoonet lammutamise eest päästa ning järeltulevatele põlvedele pärandada. Loodetavasti võtab kultuuriminister Raivo Palmaru Reinu pakkumist tõsiselt ning vastab sellele tõsimeeli. Reinu puhul pole kindlasti tegemist bluffijaga, ta on arhitektuuriväärtuslikke hooneid renoveerinud nii Tartus kui Pärnus.
Huvitav on ka teada, mida arvavad sellisest mõttest arhitektid ja kunstiteadlased.

14.12.06

Kas kõik on sead?

Eile-üleeile sain erinevatelt Eesti ametnikelt veidi üle 200 kirja. Kõige masendavamad olid erinevatest linnadest tulnud politseinike kirjad. Neist purskus ängistust ja pettumust oma riigi vastu.
„... olen töötanud politseis 15 aastat ja antud valdkonna probleemide lahendamiseks ei ole tänaseni üksi rahva poolt valitud või hääle saanud erakond/partei suutnud midagi ette võtta.”

„Minu arvamuse järgi ei ole Teie partei mitte üks raas parem ega halvem teistest. Seni kuni pukki pole saanud tehakse kõva kisa ebaõigluse nimel-peale "sadulasse" saamist aga lastakse vana joru edasi./.../ P.S. Tulge kasvõi Eesti Politseisse tööle teostama enda ambitsioone riigiametnikuna, et leevendada kaadripuudust – politsei on veel politiseerimata ja võimalik ennast ilma "noortekoguta" ka teostada.”

Ametnikelt sain nii kiita kui sarjata. Ühe ministeeriumi asekantsler vastas napisõnaliselt: „Hästi kirjutad!! Ja õigel ajal.”

Seevastu sotsiaalministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa saatis oma alluvatele temperamentse meili: „süüdistused meie ministeeriumi sundparteistumise kohta on alusetud. see on riigiteenistujate laimamine, vähemalt sotsiaalministeeriumi kaasuse puhul! kindlasti on igasuguseid inimesi, kuid mina julgen selle organisatsiooni juhina öelda, et meil ei tööta haledad väriseva hingekesega alalhoiuinstinktis silmakirjalikud sabarakud, vaid inimesed, oma ala asjatundjad, kes tahavad ja soovivad selles valdkonnas töötada ning midagi ära teha.”

Kantslerit solvasid minu kirjas olnud read: „Tead paremini kui mina, et põllumajandusministeerium ja keskkonnaministeerium on Rahvaliidu omad, haridusministeerium ja sotsiaalministeerium aga kuuluvad Keskerakonnale. Käib kavakindel ministeeriumite mehitamine nende parteikaaslastega, kes ise tööjõuturul piisavalt konkurentsivõimelised pole. Peaminister vaatab rahumeeli kõrvalt, kuidas terveid ministeeriume ja ametkondi ärastatakse. Juriidiliselt on kõik korrektne, aga eetiliselt läbinisti mäda.”

Kindlasti ei tahtnud ma solvata sotsiaalministeeriumi kantslerit ega ühtki tema kolleegi. Ent erinevalt Maarja Mändmaast arvan ma, et ametnike sundparteistamisest peab rääkima.
Sest see on tõsine probleem. Näiteks vaid üks Tallinna linnaametist tulnud vastus: „...ametis toimub hetkel hiiliv parteistamine ja politiseerumine. See on väga ebamugav ja toob tõenäoliselt kaasa ka kaadrivahetust.”

Seksikas naisteajakiri ja ootamatu kuulsus

Meeldiv on alustada ajaveebi päeval, mil mind on tabanud ootamatu kuulsus. Isegi Eesti Ekspressi rubriigis Kranaat ilmus täna justiitsminister Rein Langi sarkastiline kiri minu tagasihoidlikule isikule:

„Tänan Hannes, Pean tõdema, et olen üllatunud, saades teada, et oled ametit vahetanud ja hakanud Cosmo müügiagendiks. /.../ Kahjuks ei kuulu ma Sinu poolt turustatava ajakirja lugejate hulka ja seoses sellega ei pea seda vajalikuks ka tellida. Vabanda, kui selle teatega Sinu eelarvesse augu lõin. Edu müügitöös! Tervitades, Rein Lang.”

Veetsin teisipäeval lõbusa õhtupooliku, sest järjest helistasid kümned vanad tuttavad erinevatest riigiametitest ja küsisid kaastundlikult, kas ma ikka ise tean, et minu meiliaadressilt tulnud kirjas pakutakse neile võimalust tellida eriti seksikate naiste ajakirja Cosmo.

Lõbustasin helistajaid vastuseks looga sellest, kuidas tuhandetele ametnikele ja riigiteenistujatele saadetud kirjale haakis reklaamibüroo Vanzetti külge ülemeeliku Cosmo reklaami. Kuidas see neil õnnestus, ei oska reklaamimeistrid isegi tagantjärele öelda.

Nojah, pole halba ilma heata. Tänu rumalale IT-veale ületas iseenesest tõsine kiri uudiskünnise Eesti ajakirjanduse lipulaevades SL Õhtuleht ja Eesti Ekspress. Mõlemad lehed kirjutasid seejuures minu nime õigesti. Mis on väga oluline, sest ütleb ju ameerika kõnekäänd: ükskõik, mida ajalehed sinust kirjutavad, peaasi, et nad su nime õigesti kirja panevad.

Järgmises postituses tutvustan neid 200 vastust, mida ma riigiametnikelt sain. Ja see on juba hoopis teine ja hoopis nukram lugu. Sest nagu vastas üks pensionieas päästetöötaja: „Kas Teil on retsept, kuidas selline litsimaja (vabandust, kuid just seda praegune olukord kõige rohkem meenutab) lõpetada? Minul igatahes ei ole.”