Majandusseisak purustab madalate maksude müüdi

Tänavused 3 miljardi krooni suurused eelarvekärped on valusad ja vastikud. Puuetega laste vanemad kardavad, et 25 miljoni krooni suurune eelarvekärbe halvendab nende laste taastusravi. Omavalitsused ähvardavad riigi kohtusse kaevata nende kultuuriobjektide pärast, mille rahastamine edasi lükati. Jne, jne.

Aga see on alles algus. Meie majandust tabanud seisak tähendab seda, et järgmisel aastal saab Eesti riik kulutada tõenäoliselt veel kuni 10 miljardit krooni vähem raha kui viimaste aastate ülikiire majanduskasvu ajal loodeti. Juba praegu teevad kõik ministeeriumid järgmise aasta riigieelarve kavas nii valusaid kärpeid, et headel aastatel tavaks saanud priiskamine avalikus sektoris lõppeb nagu noaga lõigatult.

Õnneks pakub iga kriis võimaluse arenguks ja seniste kivistunud arusaamade ümberhindamiseks. Majandusseisakuga kaasnenud kulude kärped on ühes mõttes tervistavad. Nad näitavad inimestele, et Eesti riigis on igal kodanikele pakutaval teenusel samasugune konkreetne hind nagu erafirmade pakutud teenusel. Sama moodi nagu me maksame turvafirmale oma korteri valvamise eest maksame me tegelikult ka politseile selle eest, et politsei reageeriks väljakutsele koheselt.

Tasume nii turvafirmale kui politseile

Kui politseiameti kulusid taheti kärpida 100 miljoni krooni võrra, siis arvutas siseministeerium kohe välja, kui palju vähendab selle raha võrra politseipatrullide arv ning nende reageerimiskiirus. Ainuke vahe on selles, et avalike teenuste eest tasudes inimesed erinevalt erafirma arve tasumisest seda ei taju. Avalike teenuste eest tasutakse ju makse makstes, maksud arvestatakse lihtsalt palgast maha ning ega ka süüa ostes me ju ei mõtle sellele, palju me lisaks kaubale 18% suurust käibemaksu tasusime.

Sotsiaaldemokraadina tunnistan, et meie parempoolsed erakonnad on viimased 15 aastat edukalt korrutanud: Eesti edu saladus on madalad maksud. Ometi ei ole see tõsi. Meie lähinaabrid Põhjamaades elavad hästi just tänu kõrgetele maksudele. Just tänu kõrgetele maksudele on Põhjamaad maailma kõige konkurentsivõimelisemate majandusega riikide seas, sest maksuraha abil on toetatud teadmistepõhist majandust ning koolitatud oma rahvast kadestamisväärselt heade oskuste ja teadmistega tööjõud.

Pärast ühinemist Euroopa Liiduga puhkes Eestis nii kiire majanduskasv, et see suurendas järsult nii riigi kui kodanike sissetulekuid. Kuna riigieelarve kasvas tänu kiirele majanduskasvule mühinal, siis ununes täiesti ära seos maksukoormuse ja riigi võime vahel oma inimesi aidata ja toetada.

Praegu on Eesti riik tänu majanduskasvu järsule pidurdumisel väga karmide valikute ees. Populistlikult palju räägitakse ainult sellest, et avalikus sektoris tuleb kulusid koomale tõmmata ja palgatõus pidurdada. Järgmise aasta kulusid tuleb kärpida kuni 10 miljardit krooni ning samal ajal kulub riigieelarvest palkade maksmiseks koos maksudega samuti 10 miljardit krooni. See näitab, et ainult ametiasutuste palkade arvelt ei jõua me eelarve tasakaalule ligilähedalegi.
Koomale tõmmata tuleb ka investeeringuid, aga just riigil on võimalus rasketel aegadel, kui eraettevõtetel investeeringuteks raha napib, majandust oma investeeringutega elavdada.

Vähem kulu või rohkem tulu?

Seetõttu on igati mõistlik mõelda mitte ainult riigi kulude vähendamise, vaid ka riigi tulude suurendamise peale. Kui näiteks ühe aasta võrra edasi lükata Reformierakonna soov alandada üksikisiku tulumaksumäära 1% aastas ning sotsiaaldemokraatide soov tõsta tulumaksuvaba miinimumi 250 krooni aastas, siis võidaks järgmise aasta riigieelarve sellest 1,5 miljardit krooni.
Võrrelge seda numbrit tänavuse 990 miljoni krooni suuruse kärpega sotsiaalministeeriumi eelarves ja mõelge palun, kui palju vajalikke teenuseid saab riik oma kodanikele selle summa eest pakkuda!

Sotsiaaldemokraadid pakkusid välja idee kehtestada Eestis luksusauto maks neile sõiduautodele, mille mootori võimsus on üle 140 kW. Eesti ja Leedu on seni ainukesed Euroopa Liidu liikmesriigid, kus autosid üldse ei maksustata. Meie maksuideel on kolm eesmärki: suunata inimesi kasutama keskkonnasõbralikumaid autosid, vähendada Eesti välismajanduse puudujääki ning suurendada riigieelarve tulusid.

Üks motospordi sõber pahandas luksusautomaksu idee peale nii: miks meie riik tahab kõike maksustada, aga samal ajal ei toeta Pärnusse uue ringraja ehitamist? Vastus on väga lihtne: kui riigil pole piisavalt maksutulu, siis ei ole võimalik mitte ainult uut ringrada ehitada, vaid ka olemasolevaid teid remontida ning ühistransporti arendada.

Lõpetuseks juhin SL Õhtulehe lugejate tähelepanu sellele, millist rõõmu tekitab majandusseisak Keskerakonna ja Rahvaliidu liikmetes. Neid rõõmustab see, et riigi rahakott ei täitu ja vaikselt hakkab kasvama tööpuudus.

Seetõttu meenutan, et praeguse majanduskasvu üks peamisi põhjuseid oli aastatel 2005-2007 tekkinud kinnisvaramull, mis lõhkes mullu suvel. Toonane majandusminister Edgar Savisaar ja rahandusminister Aivar Sõerd vaatasid kinnisvaramulli teket vaikides pealt, ehkki näiteks Eesti Pank viitas pidevalt sellega kaasnevatele ohtudele. Nüüd peavad Ivari Padar ja Juhan Parts lahendama probleeme, mille tekkimise eest vastutavad nende eelkäijad.

See artikkel ilmus veidi toimetatult tänases SL Õhtulehes.