Rahvusraamatukogu kõhus ehk keldrikorrusel mürisevad suured masinad, mis tagavad värske jaheda õhu enamusele raamatukogu külastajatest ning vajalikud säilimistingimused enamusele raamatutest.
Kui eile üht neist masinatest kultuuriministeeriumi kantsleriga koos veidi lähemalt silmitsesime, siis leidsime muu kirillitsas info seas ka metallimüraka valmimisaasta numbri - 1980. Seega on suur osa Rahvusraamatukogu kõhtu peitunud tehnikast, mida tavalugeja kunagi ei näe, olümpiaregati maskoti Vigri eakaaslane. Kas keegi tahaks tänapäeval sõita nõukogude autotehases 27 aastat tagasi valminud sõiduautoga Zhiguli?
Rahvusraamatukogu silmad ehk aknad erinesid uhkelt nõukogude Eesti muus ehituskunstis kasutatud lahendustest. Mõni ime, need olid spetsiaalselt DDR-ist ehk ida-Saksamaalt tellitud. Kahjuks olid Eesti rahvuskommunistid nii kitsid, et tellisid rahvusraamatukogule mitte välisaknad, vaid siseaknad, mille soojakadu on ebanormaalselt suur. Ja seda varsti juba kolmandat aastakümmet.
Rumal oleks vastandada üht tüüpi kultuuriasutusi teistele. Ent on suisa hämmastav, kuidas viimasel kümnel aastal on korda tehtud kümneid suuri kultuuriobjekte, kuid Rahvusraamatukogule on selle aja vältel investeeringutoetust jagunud vaid üks kord. Ehkki Rahvusraamatukogu investeeringuvajadused olid enamasti mõõdetavad väikestes, vaid ühekohalistes numbrites. Mis siis, et miljonites.
Niisugusest käitumisest võib välja lugeda, et enamus poliitikuid, kes Draamateatri vastas kultuuriministeeriumis on viimased kümme aastat ametis olnud, pole pidanud raamatukogu meie rahvuskultuuri üheks tõeliseks prioriteediks. Loodetavasti suudab Laine Jänes selle halva tava murda. Jõudu talle selleks ja kindlasti ka rahvusraamatukogu nõukogu liikmete toetus!
3.7.07
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment