Üks Lõuna-Eesti kolleeg armastab rääkida setu anekdoote, sest tundub, et võrokeste jaoks on setud tänuväärne naljanumber. Kolleegi lemmiknali on selline:
Potisetu saab maad mööda ringi sõites paha haiguse. Kannatab ja kannatab, kuni viimases hädas paneb kronu vankri ette ja sõidab linna peene tohtri juurde.
"Mis sul siis viga on, setu?" küsib arst.
"M... hirmsasti kipitab," vastab setu.
Enne kui ravima hakata, õpetab arst: "Vaata, seal maal te võite öelda, et m... kipitab. Linnas tuleb viisakalt öelda, et liige valutab."
Sõidab setu õhtu eel kodu poole, kui tagant kihutab lähemale uhke kaarik. "Eest ära!" kamandab kaarikujuht. "Kas sa ei näe, et Riigikogu liige sõidab töölt koju!"
Setule tulevad meelde arsti õpetussõnad, aga linnapiirist on ta juba ammu üle ning seepärast hüüab ta vastu: "Linnas sa võid liige olla, aga siin maal oled ikka m... mis m...!"
31.1.11
28.1.11
Eesti riigil on trahvide arvelt saamat 37 miljonit eurot
Esitlesin täna Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni raportit, mille kohaselt on politseiameti poolt määratud, kuid riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa eelmise aasta lõpul kasvanud 37 miljoni euroni.
Kahjuks peab endiselt paika riigikontrolli auditi kolme aasta tagune tõdemus,
et riigil jääb väärteotrahvide arvelt saamata tänases vääringus kümnetes miljonites eurodes mõõdetav tulu ning täitmata jäänud karistuste suur arv ei mõjuta inimesi uutest õigusrikkumistest hoiduma.
Raport võrdleb viimaste aastate muutusi väärteotrahvide laekumises riigikontrolli 2008. aastal valminud auditiga, mille kohaselt oli 2005. aastal riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa ligi 17 miljonit eurot.
Trahvide laekumine on halvenenud nii valitsusest sõltumatutel kui sõltuvatel
põhjustel. Esimeseks põhjuseks on inimeste halvenev maksevõime seoses majanduslangusega ja teiseks riigi suutmatus trahve efektiivselt sisse nõuda.
Kolm aastat tagasi riigikontrolli poolt esitatud soovitustest olukorra parandamiseks on rakendunud vähesed. Samuti venivad või on vigaselt käivitunud erinevad IT-arendused, mille tõttu riigil puudub tänini usaldusväärne ülevaade trahvide menetlemise kohta, ning selleks kulub ebaefektiivselt palju aega ja tööjõudu.
Umbes 70% kõigist Eestis kogutavatest väärteotrahvidest menetleb politsei- ja piirivalveamet. 2009. aastal määras politseiamet 180 296 rahatrahvi summas ligi 15 miljonit eurot, millest ligi 70% määrati liiklusseaduse alusel.
Raport peab vajalikuks väärteotrahvide muutmist valitsuse jaoks esmatähtsaks tegevuseks, sest praegu on väärteotrahvidega tegelemine killustunud mitme ministeeriumi ja ametkonna vahel. Piltlikult öeldes pigistab justiitsministeeriumil king varbast ja siseministeeriumil kannast, aga tervet jalanõud parandada või vahetada pole keegi mõelnud.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni raport on teine Riigikogu raport pärast 2009. aasta novembris jõustunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatust, mille kohaselt võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti. Esimese raporti, mis käsitles pikapäevarühmi ja kooli õppekavaväliseid tegevusi, koostas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liisa-Ly Pakosta 2010. aasta sügisel.
Raport: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=66729
Kahjuks peab endiselt paika riigikontrolli auditi kolme aasta tagune tõdemus,
et riigil jääb väärteotrahvide arvelt saamata tänases vääringus kümnetes miljonites eurodes mõõdetav tulu ning täitmata jäänud karistuste suur arv ei mõjuta inimesi uutest õigusrikkumistest hoiduma.
Raport võrdleb viimaste aastate muutusi väärteotrahvide laekumises riigikontrolli 2008. aastal valminud auditiga, mille kohaselt oli 2005. aastal riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa ligi 17 miljonit eurot.
Trahvide laekumine on halvenenud nii valitsusest sõltumatutel kui sõltuvatel
põhjustel. Esimeseks põhjuseks on inimeste halvenev maksevõime seoses majanduslangusega ja teiseks riigi suutmatus trahve efektiivselt sisse nõuda.
Kolm aastat tagasi riigikontrolli poolt esitatud soovitustest olukorra parandamiseks on rakendunud vähesed. Samuti venivad või on vigaselt käivitunud erinevad IT-arendused, mille tõttu riigil puudub tänini usaldusväärne ülevaade trahvide menetlemise kohta, ning selleks kulub ebaefektiivselt palju aega ja tööjõudu.
Umbes 70% kõigist Eestis kogutavatest väärteotrahvidest menetleb politsei- ja piirivalveamet. 2009. aastal määras politseiamet 180 296 rahatrahvi summas ligi 15 miljonit eurot, millest ligi 70% määrati liiklusseaduse alusel.
Raport peab vajalikuks väärteotrahvide muutmist valitsuse jaoks esmatähtsaks tegevuseks, sest praegu on väärteotrahvidega tegelemine killustunud mitme ministeeriumi ja ametkonna vahel. Piltlikult öeldes pigistab justiitsministeeriumil king varbast ja siseministeeriumil kannast, aga tervet jalanõud parandada või vahetada pole keegi mõelnud.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni raport on teine Riigikogu raport pärast 2009. aasta novembris jõustunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatust, mille kohaselt võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti. Esimese raporti, mis käsitles pikapäevarühmi ja kooli õppekavaväliseid tegevusi, koostas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liisa-Ly Pakosta 2010. aasta sügisel.
Raport: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=66729
27.1.11
Eestlaste rahvuslikust eripärast Facebookis - ei julge sõbrakutsele ei öelda
Täna tutvustas meediaõpetaja Maria Murumaa oma magistritöö huvitavamaid tulemusi noorte käitumisest Facebookis, millest kõige üllatavam oli see, et erinevalt Euroopa noortest ei julge eestlased Facebookis tehtud sõbrakutsetele eitavalt vastata.
Eesti noored kardavad Facebooki sõbrakutsetele eitavalt vastata, sest nad pelgavad mõjuda ebaviisakana. Meediauurija Pille Pruulmann-Vengerfeldt täiendas noorte uuringut väitega, et tegu pole ainult Eesti noorte eripäraga, selline käitumine on iseloomulik ka meie täiskasvanutele.
Seletuseks eestlaste käitumisele pakkusid uurijad, et meie ühiskonna väiksuse tõttu kardetakse, et ollakse sõbrakutse esitanud inimesega kusagil kokku puututud ja ei mäletata teda, ning teisalt on suur tõenäosus temaga tulevikus kokku puutuda.
Suurema selguse Eesti noorte eripärast Facebooki ja laiemalt interneti kasutamisel saame juba veebruaris, sest siis tutvustatakse 27 EL riigis läbi viidud uuringut, mille Eesti poolne partner oli Tartu Ülikooli meediateaduskond.
Lõpetuseks toon HUWY üritusel tutvustatud noortepärast liigitust Facebooki kasutajate kohta:
Friik - veider seibija;
Põuser ehk edvistaja – neid iseloomustab rohke pildimaterjal ja eneseeksponeerimine;
Ärimehed – kasu peal väljas olijad, keda olevat noorte seas päris palju;
Idavennad - välismaised perverdid. (Tüüpiliselt türklane või brasiillane, kuid eestlasi ei oska noored perverdiks pidada, isegi kui selleks on põhjust);
Tigedad kasutajad või lihtsalt vihkajad, alaliik vanainimesed, kes noortele turja hüppavad;
Tavakasutaja, kellega enim samastutakse.
Eesti noored kardavad Facebooki sõbrakutsetele eitavalt vastata, sest nad pelgavad mõjuda ebaviisakana. Meediauurija Pille Pruulmann-Vengerfeldt täiendas noorte uuringut väitega, et tegu pole ainult Eesti noorte eripäraga, selline käitumine on iseloomulik ka meie täiskasvanutele.
Seletuseks eestlaste käitumisele pakkusid uurijad, et meie ühiskonna väiksuse tõttu kardetakse, et ollakse sõbrakutse esitanud inimesega kusagil kokku puututud ja ei mäletata teda, ning teisalt on suur tõenäosus temaga tulevikus kokku puutuda.
Suurema selguse Eesti noorte eripärast Facebooki ja laiemalt interneti kasutamisel saame juba veebruaris, sest siis tutvustatakse 27 EL riigis läbi viidud uuringut, mille Eesti poolne partner oli Tartu Ülikooli meediateaduskond.
Lõpetuseks toon HUWY üritusel tutvustatud noortepärast liigitust Facebooki kasutajate kohta:
Friik - veider seibija;
Põuser ehk edvistaja – neid iseloomustab rohke pildimaterjal ja eneseeksponeerimine;
Ärimehed – kasu peal väljas olijad, keda olevat noorte seas päris palju;
Idavennad - välismaised perverdid. (Tüüpiliselt türklane või brasiillane, kuid eestlasi ei oska noored perverdiks pidada, isegi kui selleks on põhjust);
Tigedad kasutajad või lihtsalt vihkajad, alaliik vanainimesed, kes noortele turja hüppavad;
Tavakasutaja, kellega enim samastutakse.
26.1.11
Obstsöönne nali Riigikogu valimisteks
Üks Riigikogu kandidaat lubas paar päeva tagasi, et trükib oma flaieril ära nalja, mis on kindlasti poliitiliselt ebakorrektne, kuid võib talle obstsöönset nalja armastavate valijate hääli tuua. Kui ta oma sõnadele kindlaks jääb, siis on valimispäeval huvitav näha, kas valija hindab rohkem poliitiku välist klanitust või rämedat, ent elulähedast huumorit. Nali ise on selline:
Õpetaja palub lastel kirjutada kodukirjandi „Minu päev“. Järgmisel päeval laseb ta Jukul oma kirjandi ette lugeda: Ärkan, pesen hambad, pesen m...i. Söön hommikust. Enne kooliminekut pesen kiirelt veelkord m...i. Õpin koolis, tulen koju, pesen m...i. Teen korralikult kodutöö, mängin natuke arvutis, pesen jälle m...i"
Siinkohal käratab õpetaja Juku vait ja jätab ta peale tunde.
Pärast tunde ütleb õpetaja: "Tead, Juku, esimese vihaga tahtsin sulle ühe panna ja sind klassist välja visata, aga siis tekkis mul mure, et äkki on sul tõesti tervisega midagi väga halvasti, et sa seda kogu aeg pesema pead?"
„Ei, tervisega on mul kõik korras,“ vastab Juku. „Aga pärast seda kui isa kevadel Riigikokku valiti, soditakse kogu aeg korteri ukse peale m... ja m.... Pese siis neid m...e kogu aeg maha.“
Õpetaja palub lastel kirjutada kodukirjandi „Minu päev“. Järgmisel päeval laseb ta Jukul oma kirjandi ette lugeda: Ärkan, pesen hambad, pesen m...i. Söön hommikust. Enne kooliminekut pesen kiirelt veelkord m...i. Õpin koolis, tulen koju, pesen m...i. Teen korralikult kodutöö, mängin natuke arvutis, pesen jälle m...i"
Siinkohal käratab õpetaja Juku vait ja jätab ta peale tunde.
Pärast tunde ütleb õpetaja: "Tead, Juku, esimese vihaga tahtsin sulle ühe panna ja sind klassist välja visata, aga siis tekkis mul mure, et äkki on sul tõesti tervisega midagi väga halvasti, et sa seda kogu aeg pesema pead?"
„Ei, tervisega on mul kõik korras,“ vastab Juku. „Aga pärast seda kui isa kevadel Riigikokku valiti, soditakse kogu aeg korteri ukse peale m... ja m.... Pese siis neid m...e kogu aeg maha.“
23.1.11
Sotside "suurima kukkuja" paar sõna selgituseks
Äsja teatas Postimees Online, et sotside "suurim kukkuja on eelmistel valimistel nimekirja 10. kohalt riigikokku pääsenud Hannes Rumm, kes tänavu asub nimekirja eelviimasel, 124. kohal (-114 kohta)."
Olen seekord erakonna valimisnimekirjas 124. kohal, sest ma ei soovi järgmisesse Riigikogu koosseisu pääseda ning palusin asetada ennast erakonna üldnimekiras eelviimasele kohale. Oleksin hea meelega olnud päris viimane ehk 125., aga kõige tagumise koha oli juba endale nõudnud minu ülikooliaegne õpetaja Marju Lauristin.
Erakonna üldnimekirjas ja ka oma valimispiirkonna nimekirjas palusin end asetada tahapoole juba enne sisevalimisi, kuna olin ammu otsustanud, et ei soovi järgmisesse Riigikogu koosseisu kuuluda. Minu nimi on kandideerijate nimekirjas oma erakonna toetamiseks, nagu enamusel kandideerijatel.
Olen seekord erakonna valimisnimekirjas 124. kohal, sest ma ei soovi järgmisesse Riigikogu koosseisu pääseda ning palusin asetada ennast erakonna üldnimekiras eelviimasele kohale. Oleksin hea meelega olnud päris viimane ehk 125., aga kõige tagumise koha oli juba endale nõudnud minu ülikooliaegne õpetaja Marju Lauristin.
Erakonna üldnimekirjas ja ka oma valimispiirkonna nimekirjas palusin end asetada tahapoole juba enne sisevalimisi, kuna olin ammu otsustanud, et ei soovi järgmisesse Riigikogu koosseisu kuuluda. Minu nimi on kandideerijate nimekirjas oma erakonna toetamiseks, nagu enamusel kandideerijatel.
19.1.11
Riigikogu alistas koosseisu lõpumängus ERR-i 60:52
Riigikogu korvpallimeeskond võitis eile õhtul praeguse parlamendikoosseisu viimases mängus Rahvusringhäälingu 60:52 ja kolmandat korda toimunud sõpruskohtumise seis on nüüd 2:1 meie kasuks.
Mäng algas meile väga mornilt, sest meeskonna liider Jüri Ratas ei saanud haiguse tõttu ketse jalga tõmmata ning jäi treeneripingile istuma. Kuna noor parlamendipensionär Ott Lumi jättis viimasel hetkel aastavahetusel lisandunud ülekaalule viidates tulemata, jooksime ERR-i vastu platsile läbi aegade kõige nõrgemas koosseisus.
Nii jäi parlamendi au kaitsmine põhiliselt sotsiaaldemokraatide (Indrek Saar 19, Hannes Rumm 13, Kalvi Kõva 5) ja Silver Meikari (2) õlule, keda toetasid Riho Kangur (11), Peep Pillak, Herkki Leemet (10) ja Kadrin Kupp parlamendi kantseleist ja julgestuspolitseist.
Tänu Riho ja Indreku sütitavatele kolmestele saime mängu võimsalt käima ja võitsime esimese veerandaja kindlalt 19-11. Teise veerandaja alguses nõelas telemees Tarmo Maiberg kahe kolmesega vastu ning ERR tõmbas seisu korraks isegi viiki. Meie närv pidas kriitilises seisus kenasti vastu ning poolajaks oli vahe jälle turvaliselt suur. Kolmandal veerandajal ehmatas ERR meid korraks veel maa-ala-kaitsega, aga time out’i abiga saime sellestki üle. Oleks vabavisked vähegi sisse läinud (40-17) olnuks võit mäekõrgune.
Vastaste parimad olid Risto Spriit (15), Janar Vilde (15) ja Tarmo Maiberg (8). Tuntumatest telenägudest ja raadiohäältest olid seekord kohal Lauri Varik ja Rasmus Kagge, aga viimane oli lootusetult vormist väljas.
ERR võtab kohtumise kokku järgmises saates Navi pühapäeval, samuti on sellest kokkuvõte üleval ERR-i kodukal:
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=38685
Mäng algas meile väga mornilt, sest meeskonna liider Jüri Ratas ei saanud haiguse tõttu ketse jalga tõmmata ning jäi treeneripingile istuma. Kuna noor parlamendipensionär Ott Lumi jättis viimasel hetkel aastavahetusel lisandunud ülekaalule viidates tulemata, jooksime ERR-i vastu platsile läbi aegade kõige nõrgemas koosseisus.
Nii jäi parlamendi au kaitsmine põhiliselt sotsiaaldemokraatide (Indrek Saar 19, Hannes Rumm 13, Kalvi Kõva 5) ja Silver Meikari (2) õlule, keda toetasid Riho Kangur (11), Peep Pillak, Herkki Leemet (10) ja Kadrin Kupp parlamendi kantseleist ja julgestuspolitseist.
Tänu Riho ja Indreku sütitavatele kolmestele saime mängu võimsalt käima ja võitsime esimese veerandaja kindlalt 19-11. Teise veerandaja alguses nõelas telemees Tarmo Maiberg kahe kolmesega vastu ning ERR tõmbas seisu korraks isegi viiki. Meie närv pidas kriitilises seisus kenasti vastu ning poolajaks oli vahe jälle turvaliselt suur. Kolmandal veerandajal ehmatas ERR meid korraks veel maa-ala-kaitsega, aga time out’i abiga saime sellestki üle. Oleks vabavisked vähegi sisse läinud (40-17) olnuks võit mäekõrgune.
Vastaste parimad olid Risto Spriit (15), Janar Vilde (15) ja Tarmo Maiberg (8). Tuntumatest telenägudest ja raadiohäältest olid seekord kohal Lauri Varik ja Rasmus Kagge, aga viimane oli lootusetult vormist väljas.
ERR võtab kohtumise kokku järgmises saates Navi pühapäeval, samuti on sellest kokkuvõte üleval ERR-i kodukal:
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=38685
Riigikogu on sattunud massiivse lobbyrünnaku alla
Viimastel päevadel on Riigikogu sattunud väga võimsa ja sümpaatse lobbyrünnaku alla, sest nüüd juba iga tund potsatab parlamendi liikmete kirjakasti järjekordne sõnum soovitusega muuta Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks.
Eesti ja Üldkeele Teaduse Instituudi nõukogu, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusraamatukogu, Eesti Arheoloogiaselts, Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing ja paljud teised organisatsioonid pommitavad sihtasutuse Fenno Ugria algatatud seaduseelnõu toetuseks Riigikogu. Võib kindel olla, et nii tugeva ja hästikorraldatud MTÜ-de autoriteeti kasutava tagatrepluse tulemusena sätestab Riigikogu oktoobrikuu kolmanda laupäeva hõimupäevana riiklikuks tähtpäevaks.
Eesti ja Üldkeele Teaduse Instituudi nõukogu, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusraamatukogu, Eesti Arheoloogiaselts, Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing ja paljud teised organisatsioonid pommitavad sihtasutuse Fenno Ugria algatatud seaduseelnõu toetuseks Riigikogu. Võib kindel olla, et nii tugeva ja hästikorraldatud MTÜ-de autoriteeti kasutava tagatrepluse tulemusena sätestab Riigikogu oktoobrikuu kolmanda laupäeva hõimupäevana riiklikuks tähtpäevaks.
Subscribe to:
Posts (Atom)
