Tallinnas peavad ligi 4000 maja elanikud tänini läbi ajama ilma kanalisatsioonita, ehkki linna kanaliseerimine pidanuks lõppema juba 2006. aastaks.
Need inimesed pommitavad aktsiaseltsi Tallinna Vesi aastast aastasse telefonikõnede ja meilidega. Nende inimeste küsimus linna vee-ettevõttele on lihtne: millal ometi jõuab kanalisatsioon meie tänavani?
Tallinna Vesi vastab ühtviisi: esialgsete plaanide kohaselt peaks kanalisatsioon teie tänavale jõudma näiteks 2008. aastal, kuid lõplik tähtaeg sõltub linnavalitsuse otsusest.
Muidugi ei rahulda selline vastus ühtki tallinlast, kes on pikisilmi veevärgiga ühinemist oodanud. Esiteks sõltub kanalisatsioonist tuhandete perede elukvaliteet. Elukvaliteedist sõltub omakorda neile peredele kuuluva kinnisvara hind.
Teiseks nõuab kanalisatsiooniga ühinemine majaomanikelt suurt investeeringut ning neil on õigus ja vajadus teada, mis aastaks see investeering oma pere eelarvesse kavandada. Seda enam, et veevärgiga ühinemise maksumus on viimase viie aasta vältel Tallinnas kahekordistunud!
Seetõttu palusin oma endistel kolleegidel Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatlikust fraktsioonist teha linnavalitsusele ülesandeks esitada konkreetne kanalisatsioonivõrgu välja ehitamise kava tänavate lõikes koos tähtaegadega.
On heameel, et Tallinna linnavalitsus nõustus äsja sotsiaaldemokraatide ettepanekuga ning võttis kohustuse esitada täpne kanaliseerimise kava 1. oktoobriks. Nii saavad tallinlased esimest korda võimaluse kontrollida, kas linnavõimud seekord peavad sõna või petavad neid jälle.
See tekst ilmus veidi toimetatud kujul ka eilses Linnalehes.
29.6.07
25.6.07
Piimapakid, mis reklaamivad doonorlust
Piimapakid on ebatavaliselt suure ja hästi loetava pinnaga pakendid. Selle pärast on laias maailmas piimapakkidele trükitud toiduretsepte, reklaami, anekdoote, üldharivaid fakte ning vist isegi viktoriiniküsimusi.
Tere liitristele piimapakkidel on alates eelmisest nädalast trükitud Eesti Doonorite Seltsi üleskutse tulla doonoriks. Miks - sellest räägib pressiteade veidi allpool.
Siinkohal aga suur tänu kõigile partneritele Terest, pakendi kujundanud Alvar Jaaksonile ja Kalle Toomperele Divisionist ning ka teistele Doonorite Seltsi kampaania "Heategu on veres" toetajatele Ajakirjade Kirjastusest ja Eesti Energiast.
Doonorite Selts otsib piimapakkide abil doonoreid
24. juuni 2007
Eesti Doonorite Selts alustas sel nädalal sotsiaalkampaaniat „Heategu on veres”, mille käigus kutsutakse inimesi Tere AS-i piimapakkidele trükitud abipalvega verd loovutama.
„Kasutame doonorluse tutvustamisel Eesti ühe juhtiva toiduainetetööstuse Tere liitrist piimapakendit, mis võimaldab uudsel moel jõuda kümnete tuhandete võimalike vereloovutajateni,” tutvustas kampaania eripära Eesti Doonorite Seltsi esimees Kristiina Valgi-Kopti.
Sel nädalal jõudsid müüki Tere piimapakid, millele on trükitud üleskutse tulla doonoriks ning internetiaadress www.verekeskus.ee, millelt leiab kogu vajaliku info vereloovutamise kohta.
Tere tegevdirektor Ülo Kivine usub, et läbi nii ulatusliku kommunikatsiooni saab ettevõte kaasa aidata doonorite arvu kasvule. „Doonoreid on Eesti elanikkonnast 2,6 protsenti, Tere piima joob aga iga teine eestimaalane,“ lisas Kivine.
Lisaks Tere AS-ile toetavad kampaaniat Ajakirjade Kirjastus ning Eesti Energia. „Palume Doonorite Seltsiga ühendust võtta kõigil neil firmadel, kes oma toodete pakenditel, kliendilehtedes või muudes kommunikatsioonikanalites on nõus doonorlust toetama,” ütles Kristiina Valgi-Kopti.
Doonorite Seltsi esimehe sõnul käivitus sotsiaalkampaania suvel, kuna siis sõidavad paljud doonorid puhkusele ning verevarud haiglates kahanevad ohtlikult väikeseks.
Eestis on umbes 2,6% elanikkonnast doonorid, mis on vajalikust kaks korda vähem. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv riigis olema vähemalt 4% elanikkonnast.
Tere liitristele piimapakkidel on alates eelmisest nädalast trükitud Eesti Doonorite Seltsi üleskutse tulla doonoriks. Miks - sellest räägib pressiteade veidi allpool.
Siinkohal aga suur tänu kõigile partneritele Terest, pakendi kujundanud Alvar Jaaksonile ja Kalle Toomperele Divisionist ning ka teistele Doonorite Seltsi kampaania "Heategu on veres" toetajatele Ajakirjade Kirjastusest ja Eesti Energiast.
Doonorite Selts otsib piimapakkide abil doonoreid
24. juuni 2007
Eesti Doonorite Selts alustas sel nädalal sotsiaalkampaaniat „Heategu on veres”, mille käigus kutsutakse inimesi Tere AS-i piimapakkidele trükitud abipalvega verd loovutama.
„Kasutame doonorluse tutvustamisel Eesti ühe juhtiva toiduainetetööstuse Tere liitrist piimapakendit, mis võimaldab uudsel moel jõuda kümnete tuhandete võimalike vereloovutajateni,” tutvustas kampaania eripära Eesti Doonorite Seltsi esimees Kristiina Valgi-Kopti.
Sel nädalal jõudsid müüki Tere piimapakid, millele on trükitud üleskutse tulla doonoriks ning internetiaadress www.verekeskus.ee, millelt leiab kogu vajaliku info vereloovutamise kohta.
Tere tegevdirektor Ülo Kivine usub, et läbi nii ulatusliku kommunikatsiooni saab ettevõte kaasa aidata doonorite arvu kasvule. „Doonoreid on Eesti elanikkonnast 2,6 protsenti, Tere piima joob aga iga teine eestimaalane,“ lisas Kivine.
Lisaks Tere AS-ile toetavad kampaaniat Ajakirjade Kirjastus ning Eesti Energia. „Palume Doonorite Seltsiga ühendust võtta kõigil neil firmadel, kes oma toodete pakenditel, kliendilehtedes või muudes kommunikatsioonikanalites on nõus doonorlust toetama,” ütles Kristiina Valgi-Kopti.
Doonorite Seltsi esimehe sõnul käivitus sotsiaalkampaania suvel, kuna siis sõidavad paljud doonorid puhkusele ning verevarud haiglates kahanevad ohtlikult väikeseks.
Eestis on umbes 2,6% elanikkonnast doonorid, mis on vajalikust kaks korda vähem. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv riigis olema vähemalt 4% elanikkonnast.
23.6.07
Uut tüüpi fond professor Olevi Kulli mälestuseks
Tartu Ülikooli Sihtasutuses on seni tudengite toetamiseks fonde loonud valdavalt need vilistlased või nende sugulased, keda elu teise maailmasõja ajal mööda maailma laiali pillutas. Viimastel aastatel on õnneks üha rohkem omanimelisi fonde või stipendiume loonud ka Eesti ettevõtted (eile anti välja näiteks Mobi Solutionsi ja Playtechi stipendiumid).
Eile loodi Tartu Ülikooli Sihtasutuses uut tüüpi mälestusfond, mille asutajateks on väljapaistva teadlase õpilased ja kolleegid mitte ainult Eestist vaid kümnetest välisriikidest. Selle fondiga mälestatakse professor Olevi Kulli ning toetatakse ökoloogia eriala noorteadlaste osalemist rahvusvahelistel teadusnõupidamistel ja töötamist erialaga seotud välismaiste teadusasutuste juures.
Nii laia asutajate ringiga fond on uudne. Loodetavasti läheb uus fond ilusasti käima ning esimene stipendium õnnestub välja anda juba sügisel.
Professor Olevi Kull (22.07.1955 – 31.01.2007) oli kaasaegse Eesti üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid teadlasi, kelle uurimused fotosünteesiaparaadi ja lehestiku kohanemisvõimest valgustingimustele on juba muutunud teadusvaldkonna klassikaks. Nagu ütles eile tema kolleeg Martin Zobel, kuulub Olevi Kull omas valdkonnas 0,5% maailma enimtsiteeritud teadlase hulka ning ühispublikatsioone on ta avaldanud koos kolleegidega kümnetest riikidest kõikidest maailmajagudest välja arvatud Antarktika.
Eile said Tartu Ülikooli Sihtasutuselt stipi väga erinevad õppijad - alates esimese kursuse informaatikatudengist kuni majandusteaduskonna viimase aasta doktorandini. Seetõttu julgustan kõiki Tartu tudengeid julgelt sihtasutuse stipendiumitele kandideerima. Nagu kinnitavad senised stipendidaadid, midagi üle mõistuse rasket selleks ei nõuta ning stipendiumisummad (eile välja jagatud olid vahemikus 15 - 50 000 kroonini) on kõvaks abiks.
Eile loodi Tartu Ülikooli Sihtasutuses uut tüüpi mälestusfond, mille asutajateks on väljapaistva teadlase õpilased ja kolleegid mitte ainult Eestist vaid kümnetest välisriikidest. Selle fondiga mälestatakse professor Olevi Kulli ning toetatakse ökoloogia eriala noorteadlaste osalemist rahvusvahelistel teadusnõupidamistel ja töötamist erialaga seotud välismaiste teadusasutuste juures.
Nii laia asutajate ringiga fond on uudne. Loodetavasti läheb uus fond ilusasti käima ning esimene stipendium õnnestub välja anda juba sügisel.
Professor Olevi Kull (22.07.1955 – 31.01.2007) oli kaasaegse Eesti üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid teadlasi, kelle uurimused fotosünteesiaparaadi ja lehestiku kohanemisvõimest valgustingimustele on juba muutunud teadusvaldkonna klassikaks. Nagu ütles eile tema kolleeg Martin Zobel, kuulub Olevi Kull omas valdkonnas 0,5% maailma enimtsiteeritud teadlase hulka ning ühispublikatsioone on ta avaldanud koos kolleegidega kümnetest riikidest kõikidest maailmajagudest välja arvatud Antarktika.
Eile said Tartu Ülikooli Sihtasutuselt stipi väga erinevad õppijad - alates esimese kursuse informaatikatudengist kuni majandusteaduskonna viimase aasta doktorandini. Seetõttu julgustan kõiki Tartu tudengeid julgelt sihtasutuse stipendiumitele kandideerima. Nagu kinnitavad senised stipendidaadid, midagi üle mõistuse rasket selleks ei nõuta ning stipendiumisummad (eile välja jagatud olid vahemikus 15 - 50 000 kroonini) on kõvaks abiks.
21.6.07
Nurjetõrje!
Võidupüha eel ilmunud Eesti Päevalehe lisaleht Riigi Kaitse tutvustas uudissõna, millesse on kätketud kogu meie emakeele poeetika ning mis tõestab veelkord eesti keele lõputuid võimalusi sõnaloomeks.
Nurjetõrje! See sõna on nagu luuletus. Nautige seda uut eestikeelset vastet rahvusvahelisele militaarterminile, mis näitab, et ka selle maa keel võib...
Ah et mida see sõna siis tähendab? Selle luulelise liitsõna tähendus on lihtsamast lihtsam:
NURJETÕRJE - tegevus nurje avastamiseks ja selle vastu töötamiseks. Sünonüüm: sabotaažitõrje.
counter-sabotage, contre-sabotage
Uued omakeelsed militaarterminid väärivad üldse tutvumist. Kas te ehtsustit teate? Kui ei, siis lugege Riigi Kaitset, loodetavasti jõuab selle viimane number homme ka EPL-i võrguväljaandesse.
Nurjetõrje! See sõna on nagu luuletus. Nautige seda uut eestikeelset vastet rahvusvahelisele militaarterminile, mis näitab, et ka selle maa keel võib...
Ah et mida see sõna siis tähendab? Selle luulelise liitsõna tähendus on lihtsamast lihtsam:
NURJETÕRJE - tegevus nurje avastamiseks ja selle vastu töötamiseks. Sünonüüm: sabotaažitõrje.
counter-sabotage, contre-sabotage
Uued omakeelsed militaarterminid väärivad üldse tutvumist. Kas te ehtsustit teate? Kui ei, siis lugege Riigi Kaitset, loodetavasti jõuab selle viimane number homme ka EPL-i võrguväljaandesse.
19.6.07
Eesti noored joovad, vene noored süstivad rohkem
Sellise kollase pealkirja saab välja imeda uuringust, mis viidi lisaks Eestile üheaegselt veel 30 Euroopa riigis, USAs ja Kanadas. Eestis küsitleti 7-9. klasside õpilasi 150 koolis, kokku vastas ankeetküsitlusele üle 2600 õpilase.
Uuring, mida esitleti eile justiitsministeeriumis Kuriteoennetuse Nõukogus, näitab, et veidi rohkem tarvitavad alkoholi Eesti rahvusest noored. 16-aastastest noortest on viimase kuu vältel alkoholi tarvitanud üle poole noortest.
Narkootikume tarvitavad mõnevõrra rohkem vene noored, 16-aastastest on viimase kuu vältel narkootikume tarvitanud üle 10% venelastest ja veidi alla 10% eestlastest. Selge erinevus tuleb välja grupikakluste osas, mis on palju rohkem levinud vene noorte seas.
Kahjuks pole veel teada, kui sarnane või erinev on Eesti noorte käitumine teiste maadega võrreldes, sest teiste uuringutes osalenud riikide tulemused pole veel Eestisse jõudnud.
Varasematest sarnastest rahvusvahelistest uuringutest on teada, et üksikemade lastel on tavaliselt mistahes riigis suurem oht sattuda narkosõltuvusse või hakata kurjategijaks. Selle reegli puhul on erandiks Põhjamaad, kus sotsiaalsüsteem on nii tugev, et üksikemade lapsed ei erine teistest lastest.
Kahjuks näitas uuring Eestis, et ses mõttes pole me veel Põhjala riik, kuna üksikema hoole all kasvavad tüdrukud on vägivaldsemad ning neil esineb rohkem õigusrikkumisi.
Uuringust tuli välja paar olulist sõnumit vanematele. Hea uudis on see, et lastel, kes saavad oma vanematega hästi läbi ning veedavad vanematega rohkem aega koos, esineb õigusrikkumisi harvemini. Ka neis peredes, kus laste üle on tugev otsene kontroll, esineb vähem õigusrikkumisi ja probleemset käitumist.
Nagu tunnistas ka uuringu tulemusi tutvustanud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina, jääb selliste ankeetküsitluste puhul alati küsimus, kui tõesed on laste vastused. Samas ollakse rahvusvaheliselt veendunud, et selliseid küsimusi tasub usaldada ning neid korraldatakse juba aastakümneid.
Uuring, mida esitleti eile justiitsministeeriumis Kuriteoennetuse Nõukogus, näitab, et veidi rohkem tarvitavad alkoholi Eesti rahvusest noored. 16-aastastest noortest on viimase kuu vältel alkoholi tarvitanud üle poole noortest.
Narkootikume tarvitavad mõnevõrra rohkem vene noored, 16-aastastest on viimase kuu vältel narkootikume tarvitanud üle 10% venelastest ja veidi alla 10% eestlastest. Selge erinevus tuleb välja grupikakluste osas, mis on palju rohkem levinud vene noorte seas.
Kahjuks pole veel teada, kui sarnane või erinev on Eesti noorte käitumine teiste maadega võrreldes, sest teiste uuringutes osalenud riikide tulemused pole veel Eestisse jõudnud.
Varasematest sarnastest rahvusvahelistest uuringutest on teada, et üksikemade lastel on tavaliselt mistahes riigis suurem oht sattuda narkosõltuvusse või hakata kurjategijaks. Selle reegli puhul on erandiks Põhjamaad, kus sotsiaalsüsteem on nii tugev, et üksikemade lapsed ei erine teistest lastest.
Kahjuks näitas uuring Eestis, et ses mõttes pole me veel Põhjala riik, kuna üksikema hoole all kasvavad tüdrukud on vägivaldsemad ning neil esineb rohkem õigusrikkumisi.
Uuringust tuli välja paar olulist sõnumit vanematele. Hea uudis on see, et lastel, kes saavad oma vanematega hästi läbi ning veedavad vanematega rohkem aega koos, esineb õigusrikkumisi harvemini. Ka neis peredes, kus laste üle on tugev otsene kontroll, esineb vähem õigusrikkumisi ja probleemset käitumist.
Nagu tunnistas ka uuringu tulemusi tutvustanud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina, jääb selliste ankeetküsitluste puhul alati küsimus, kui tõesed on laste vastused. Samas ollakse rahvusvaheliselt veendunud, et selliseid küsimusi tasub usaldada ning neid korraldatakse juba aastakümneid.
17.6.07
Aprillikriisi analüüsides, Diplomaati mälestades
Enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga väärtustas avalikkus vähe liikmelisusega kaasnevaid julgeolekupoliitilisi aspekte. Aga kui pronksöö järel toetas Euroopa Liit tugevasti Eestit ajal, mil Venemaa meid igati rünnata üritas, tõusis toetus Eesti liikmelisusele rekordilisele 85% tasemele. Kuidas toimus Eesti suhtlus EL-i institutsioonide ja liikmesriikidega aprillikriisi ajal, millised on selle kriisi õppetunnid Eesti jaoks tulevikus?
Sellele küsimusele vastavad homme Eesti Euroopa Liikumise korraldatud seminaril välisministeeriumi poliitikadirektor Aivo Orav, Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ning kriisikommunikatsiooni ekspert Hannes Kont.
Ettekannetele järgneb arutelu, kus osalevad teisedki diplomaadid. (Seminari kava leiad siit.)
Seminar on pühendatud eelmisel aastal meie seast lahkunud suursaadik Priit Kolbre mälestusele. Priit Kolbre teeneid Eesti väga edukal liitumisel Euroopa Liiduga on võimatu ülehinnata.
Kuigi tähtaeg "Euroopa juttude" sarjas toimuval seminaril osalemisest teatamiseks kukkus eelmisel reedel, on huvilised oodatud esmaspäeval veidi enne kl 15.00 välisministeeriumi valvelauda näpus isikut tõendav dokument.
Sellele küsimusele vastavad homme Eesti Euroopa Liikumise korraldatud seminaril välisministeeriumi poliitikadirektor Aivo Orav, Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ning kriisikommunikatsiooni ekspert Hannes Kont.
Ettekannetele järgneb arutelu, kus osalevad teisedki diplomaadid. (Seminari kava leiad siit.)
Seminar on pühendatud eelmisel aastal meie seast lahkunud suursaadik Priit Kolbre mälestusele. Priit Kolbre teeneid Eesti väga edukal liitumisel Euroopa Liiduga on võimatu ülehinnata.
Kuigi tähtaeg "Euroopa juttude" sarjas toimuval seminaril osalemisest teatamiseks kukkus eelmisel reedel, on huvilised oodatud esmaspäeval veidi enne kl 15.00 välisministeeriumi valvelauda näpus isikut tõendav dokument.
14.6.07
Miljardid sinna, miljardid tänna
Läänemailma üks menukamaid mõtteteri on juba kolmandat sajandit Benjamin Franklini tõdemus, et "siin maailmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude".
See mõttetera meenus täna hommikul, kui Riigikogu tõstis Eesti elanike ja ettevõtete maksukoormust ringi kümnete miljardite kroonide võrra. Kuna maksumuutused pole ajakirjanike keeles öeldes sugugi "seksikas" teema, ehkki need mõjutavad vähemalt 90% Eesti elanikest, kirjutan maksutõusust siinkohal veidi pikemalt.
Esiteks vähendas uus valitsusliit tulumaksukoormust ning teiseks tõstis mitmeid aktsiise.
Tulumaksuseaduses on kolm rahaliselt kallimat muudatust sellised, mis kajastavad kõigi valitsuserakondade valimislubadusi. Lihtsustatult öeldes täitis Reformierakond oma valimislubaduse jätkata tulumaksu määra alandamist 18 protsendini, sotsiaaldemokraadid võitlesid välja tulumaksu vaba määra tõusu 2000 kroonilt 3000 kroonini ning IRL kirjutas oma nimele otsuse laiendada tulumaksumaksuvabastust juba alates esimesest lapsest.
Olles 10 kohaga Riigikogus väiksem koalitsioonipartner on sotsiaaldemokraadid uhked selle üle, et meie tulumaksulubadus on kõige kallim. Maksuvaba tulu suurendamine tähendab riigieelarvele nelja järgmise aastaga üle 3 miljardi krooni võrra väiksemat tulu. Täiendav üksikisiku tulumaksumäära vähendamine kahandab riigi tulu veidi üle miljardi krooni. Neist arvudest on näha, et sotsiaaldemokraadid suutsid koalitsioonikõnelustel edukalt oma valimislubadusi kaitsta ning tasakaalustavad praeguses valitsusliidus parempoolseid koostööpartnereid.
Miks me peame oluliseks just tulumaksu vaba määra tõusu? Sel moel jätame kõigile töövõtjatele juba 2008. aastal täiendavalt kätte 50 krooni kuus ehk 600 krooni aastas. 2011. aastaks jääb praegusega võrreldes igale töövõtjale täiendavalt kätte 195 krooni kuus ehk 2340 lisakrooni aastas.
Maksuvaba tulu suurendamine on sotsiaaldemokraatide hinnangul õiglane viis tulumaksukoormust vähendada, sest aitab eelkõige keskmise ja väiksema sissetulekuga peresid, kuna neis peredes jääb töövõtjatele kätte täiendavalt täpselt sama palju raha kui kõrgepalgalistel peredel. Samas suureneb nende perede sissetulek tänu maksuvabale tulule protsentides rohkem kui kõrgepalgalistel.
Vähendades Reformierakonna ettepanekul igal aastal 1% võrra üksikisiku tulumaksumäära, võidavad sellest eelkõige rikkamad inimesed, kes riigi abi kõige vähem vajavad. Näiteks 100 000 krooni suurust kuupalka saav tippjuht võidab ühe protsendi võrra vähenevast tulumaksust 980 krooni kuus. 5000 krooni suurust kuupalka saav turvamees aga ainult 30 krooni kuus.
Aktsiise tõstis valitsusliit kiiremas tempos kui varem kavandatud ning tegi seda kahel eesmärgil. Esiteks ajastati aktsiisitõusud 2008. aastasse, et inflatsioon langeks aastateks 2010. taas tasemele, kus see võimaldab Eestile üle minna eurorahale. Mitmeid aktsiise tulnuks Eestil kui EL-liikmesriigil kehtestada või tõsta niikuinii, nüüd tehti see varem ära.
Teiseks tõsteti eelkõige nende kaupade aktsiise, mis rikuvad kas inimeste tervist või saastavad looduskeskkonda. Näiteks mitme alkoholitoote puhul polnud vajadust tõsta aktsiisi euronormini. Ent olukorras, kus keskmise palga eest sai 2000. aastal osta 35 liitrit viina ning tänavu juba 65 liitrit, oli mõistlik aktsiisi tõsta. Seda nii tarbimise ohjeldamiseks kui ka riigi tulude suurendamiseks, kuna alkoholiaktsiisist laekuv tulu ei kaalu üles neid kulusid, mida alkoholitarvitamine ühiskonnale tekitab.
Tõsisematel huvilistel soovitan maksutõusude kohta lugeda Rahandusministeeriumis ajakirjanike jaoks koostatud lühiülevaadet: http://www.fin.ee/?id=77648
Selleks avage palun pressiteate lõpus olev doc-fail.
See mõttetera meenus täna hommikul, kui Riigikogu tõstis Eesti elanike ja ettevõtete maksukoormust ringi kümnete miljardite kroonide võrra. Kuna maksumuutused pole ajakirjanike keeles öeldes sugugi "seksikas" teema, ehkki need mõjutavad vähemalt 90% Eesti elanikest, kirjutan maksutõusust siinkohal veidi pikemalt.
Esiteks vähendas uus valitsusliit tulumaksukoormust ning teiseks tõstis mitmeid aktsiise.
Tulumaksuseaduses on kolm rahaliselt kallimat muudatust sellised, mis kajastavad kõigi valitsuserakondade valimislubadusi. Lihtsustatult öeldes täitis Reformierakond oma valimislubaduse jätkata tulumaksu määra alandamist 18 protsendini, sotsiaaldemokraadid võitlesid välja tulumaksu vaba määra tõusu 2000 kroonilt 3000 kroonini ning IRL kirjutas oma nimele otsuse laiendada tulumaksumaksuvabastust juba alates esimesest lapsest.
Olles 10 kohaga Riigikogus väiksem koalitsioonipartner on sotsiaaldemokraadid uhked selle üle, et meie tulumaksulubadus on kõige kallim. Maksuvaba tulu suurendamine tähendab riigieelarvele nelja järgmise aastaga üle 3 miljardi krooni võrra väiksemat tulu. Täiendav üksikisiku tulumaksumäära vähendamine kahandab riigi tulu veidi üle miljardi krooni. Neist arvudest on näha, et sotsiaaldemokraadid suutsid koalitsioonikõnelustel edukalt oma valimislubadusi kaitsta ning tasakaalustavad praeguses valitsusliidus parempoolseid koostööpartnereid.
Miks me peame oluliseks just tulumaksu vaba määra tõusu? Sel moel jätame kõigile töövõtjatele juba 2008. aastal täiendavalt kätte 50 krooni kuus ehk 600 krooni aastas. 2011. aastaks jääb praegusega võrreldes igale töövõtjale täiendavalt kätte 195 krooni kuus ehk 2340 lisakrooni aastas.
Maksuvaba tulu suurendamine on sotsiaaldemokraatide hinnangul õiglane viis tulumaksukoormust vähendada, sest aitab eelkõige keskmise ja väiksema sissetulekuga peresid, kuna neis peredes jääb töövõtjatele kätte täiendavalt täpselt sama palju raha kui kõrgepalgalistel peredel. Samas suureneb nende perede sissetulek tänu maksuvabale tulule protsentides rohkem kui kõrgepalgalistel.
Vähendades Reformierakonna ettepanekul igal aastal 1% võrra üksikisiku tulumaksumäära, võidavad sellest eelkõige rikkamad inimesed, kes riigi abi kõige vähem vajavad. Näiteks 100 000 krooni suurust kuupalka saav tippjuht võidab ühe protsendi võrra vähenevast tulumaksust 980 krooni kuus. 5000 krooni suurust kuupalka saav turvamees aga ainult 30 krooni kuus.
Aktsiise tõstis valitsusliit kiiremas tempos kui varem kavandatud ning tegi seda kahel eesmärgil. Esiteks ajastati aktsiisitõusud 2008. aastasse, et inflatsioon langeks aastateks 2010. taas tasemele, kus see võimaldab Eestile üle minna eurorahale. Mitmeid aktsiise tulnuks Eestil kui EL-liikmesriigil kehtestada või tõsta niikuinii, nüüd tehti see varem ära.
Teiseks tõsteti eelkõige nende kaupade aktsiise, mis rikuvad kas inimeste tervist või saastavad looduskeskkonda. Näiteks mitme alkoholitoote puhul polnud vajadust tõsta aktsiisi euronormini. Ent olukorras, kus keskmise palga eest sai 2000. aastal osta 35 liitrit viina ning tänavu juba 65 liitrit, oli mõistlik aktsiisi tõsta. Seda nii tarbimise ohjeldamiseks kui ka riigi tulude suurendamiseks, kuna alkoholiaktsiisist laekuv tulu ei kaalu üles neid kulusid, mida alkoholitarvitamine ühiskonnale tekitab.
Tõsisematel huvilistel soovitan maksutõusude kohta lugeda Rahandusministeeriumis ajakirjanike jaoks koostatud lühiülevaadet: http://www.fin.ee/?id=77648
Selleks avage palun pressiteate lõpus olev doc-fail.
Subscribe to:
Posts (Atom)
