Selle talve moesõna "solidaarsus"

"Loobudes 8,3protsendi­sest riigieelarve toetusest, näitame solidaarsust nende eluvaldkondadega, mille kulutusi eelarvekärped vähendasid."
Hannes Rumm
sotsiaaldemokraat, Riigikogu liige

Sellise tsitaadi minu artiklist tõstis oma lugejatele muust tekstist välja Järvamaa Teataja toimetus. Avaldan selle teisteski maakonnalehtedes ilmunud ja ilmuva artikli ka blogis.

Eesti riigi pühad lehmad
Selle talve moesõna on „solidaarsus“, sest just solidaarsusest räägiti 2009. aasta riigieelarve hiigelkärpe tegemise ajal kõige rohkem. Õigekeelsussõnaraamat selgitab solidaarsuse tähendust nii: „…kaas-, ühismeelsus, huvide ühtsus. ▪ Teadlaste solidaarsus õpetajatega, teadlaste ja õpetajate solidaarsus.“

Eelarvekärbete tegijad põhjendasid oma otsuseid sellega, et erinevad inimesed peavad kõik millestki üksmeelselt loobuma, sest muidu on Eesti riigikassa halvemal juhul juba tänavuse aasta lõpuks tühi. Eelarvekärbete kritiseerijad heitsid kõige sagedamini ette just seda, et see või teine kärbe ei arvesta piisavalt huvide ühtsust.

Tagantjärele tarkusega võime tõdeda, et suuresti räägiti solidaarsusest õigustatult. Eelarvekärbete üle peeti ajakirjanduse vahendusel tuliseid arutelusid, aga erinevalt Lätist ja Leedust ei lõppenud need Eestis parlamendihoone akende sisseloopimise ja märulipolitsei tänavale toomisega.

Enamus Eesti inimesi sai aru, et kui Euroopat on tabanud kõige rängem majanduskriis pärast teise maailmasõja lõppu, siis tuleb peaaegu kõigil meil millestki loobuda. Pensionärid said väiksema pensionitõusu ja õpetajad väiksema palgatõusuu, põllumeeste toetused vähenesid. Töötajad jäid ilma kolme esimese haiguspäeva hüvitamisest ning ettevõtjad said kohustuse maksta töötajatele kinni viis järgmist haiguspäeva. Enamuse riigilt palka saavate elualade esindajate palgad langevad ja töökohtade arv väheneb, isegi sõdurpoiste taskurahast tõmmati 7% maha.

Laulupidu = parteikassa
Kahjuks eksiti riigieelarve kulude koomale tõmbamisel solidaarsuspõhimõtte vastu rängalt erakondade rahastamise puhul, mida ei kärbitud ühegi krooni võrra. Niisamuti, nagu ei kärbitud laulupeo korraldamise kulusid.

Suurtest huvirühmadest pääsesid kulude koomaletõmbamisest ainult lastega pered ja puuetega inimesed. Seepärast naljatas üks minu kolleeg Riigikogus: „Paremparteid võrdsustasid erakonnad puuetega inimestega, kellele suunatud toetusi Eesti riik ei kärbi. Minu arvates ei kuulu erakonnad eelnevalt nimetatud riskirühma.“

Sotsiaaldemokraadid võitlesid kogu eelarvekärbete menetlemise aja selle eest, et üldine solidaarsus puudutaks ka erakondade rahastamist. IRL ja Reformierakond keeldusid erakondade rahastamist vähendamast viidates kunagisele kõigi parlamendiparteide kokkuleppele, mille kohaselt erakonda rahastamine jääb 90 miljoni krooni suuruse summa peale neljaks aastaks.

Kummalisel kombel toetas muidu valitsust igal võimalikul ja võimatul juhul eelarvekärbete pärast nuhelnud Keskerakond erakondade rahastamise küsimuses täielikult Reformierakonda ja IRL-i. Kes­ke­ra­kond­lane Eve­lyn Sep­p teatas Eesti Päevalehes: „I­ga prot­sent põhi­sea­dus­li­ke ins­ti­tut­sioo­ni­de ra­has­ta­mi­se vä­hen­da­mi­se suu­nas on te­ge­li­kult prot­sent juur­de po­pu­lis­mi kasvu­le ja nii-öel­da de­mok­raa­tia oh­tu­de suu­re­ne­mi­se suu­nas.”

Maksame raha tagasi
Nii uskumatu, kui see ka pole, aga erakondade rahastamise küsimus oli 8 miljardi krooni suuruse kärpepaketi kokkupanemisel kõige viimane põhimõtteline vaidluskoht. Valitsus lõi kärpepaketi lukku kolmapäeval, erakondade rahastamise üle vaieldi vihaselt veel esmaspäeval-teisipäeval.
Siseminister Jüri Pihl tegi valitsuses ettepaneku vähendada erakondade rahastamist 7,5 miljoni krooni võrra, kuid paremparteid panid sellele veto. Teisipäeval veenis partnereid Riigikogu fraktsioonidest tulutult rahandusminister Ivari Padar.

Kogu 8 miljardi krooni suuruse kärpe taustal on 7,5 miljonit krooni väike raha, aga sellel summal on suur märgiline tähendus. Sellest summast sõltub, kas erakonnad on solidaarsed ainult sõnades või ka tegudes.

Sotsiaaldemokraatide veendumuse kohaselt on erakondade rahastamisest püha lehma tegemine moraalitu ja solvab avalikku õiglustunnet. Seepärast peab sotsiaaldemokraatlik fraktsioon õigeks kanda tänavusest erakonnale riigieelarvest laekuvast toetusest 615 000 krooni ehk 8,3 protsenti riigieelarvesse tagasi. Loobudes 8,3 protsendi suurusest riigieelarvelisest toetusest näitame oma solidaarsust kõigi nende eluvaldkondadega, millele tehtavaid kulutusi eelarvekärbetega vähendati. Loodame, et ka teised parlamendiparteid mõtlevad hetke järele, ning kuigi tänavu toimuvad kahed valimised, järgivad nad seda eeskuju ning käituvad oma valijatega solidaarselt.

Herman Simm jääb napilt ilma eripensionita

Eile riigireetmises süüdi tunnistatud Herman Simm ei saa pärast 12,5 aastase pikkuse vanglakaristuse kandmist Eesti riigilt eripensionit nõuda, sest tema kohtuotsus jõustub kaks päeva pärast nn eripensionite äravõtmise seadust.

Simmi kohtuotsus jõustub 15 päeva pärast selle väljakuulutamist Harju maakohtus ehk siis 12. märtsil.

Nn eripensionite äravõtmise seaduse, mille algatasime koos Hanno Pevkuri ja Urmas Reinsaluga (SE 375), võttis Riigikogu vastu 18. veebruaril, kuid kuna selle seadusega muudetakse korraga 11 kehtivat seadust, siis võttis muudatuste vormistamine ja kontrollimine Riigikogu kantseleis aega nii kaua, et presidendile edastati seadus välja kuulutamiseks alles eile.

Õnneks kuulutas president Toomas Hendrik Ilves selle seaduse juba täna välja ning Riigi Teataja toimetuse kinnituse kohaselt ilmub eripensionite äravõtmise seadus laupäeval Riigi Teatajas. Seadus jõustub omakorda 10 päeva pärast Riigi Teatajas ilmumist ehk 10. märtsil.

Riigikogus toimunud aruteludel jõudsime eripensionite seadusega tegeldes järeldusele, et seda seadust võib kohaldada kõigi nende inimeste puhul, kes on kuritegudes riigi või aususe vastu süüdi mõistetud pärast seaduse jõustumist. Seda isegi juhul, kui eripension on neile määratud varem, nagu kauaaegse politseiniku Herman Simmi puhul.

Sõnastasime selle põhimõtte seaduseelnõu teise lugemise eel koostatud õiguskomisjoni seletuskirjas nii: "Rakendussäte sõnastab selgelt seadusandja soovi kohaldada seadusemuudatust isikute suhtes, kelle suhtes jõustub süüdimõistev otsus pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist. Kuivõrd tegemist ei ole karistusõigusliku meetmega, siis pidas juhtivkomisjon õigeks, et eripensioni saab ära võtta isikult, kelle suhtes jõustub süüdimõistev otsus pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist."

Mõni jurist väljendas küll seisukohta, et võibolla ei saa tagantjärele eripensione üldse ära võtta, sest see on vastuolus õigustatud ootuse põhimõttega. Enamus asjatundjaid on siiski seda meelt, et eripensionit saab tagasiulatuvalt ära võtta ning kui mõni eripensionär selle põhimõtte kohtus vaidlustab, siis pole riigil selles küsimuses kaotust karta.

Palk kahjuks tõuseb, kuluhüvitis õnneks väheneb

Riigikogu põhiseaduskomisjon kiitis äsja heaks kõigi kuue parlamendierakonna ühise ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete kuluhüvitisi seniselt 30 protsendilt palgast kuni 10 protsendini palgast.

Nii reageeris Riigikogu tänasele Riigikohtu otsusele, mis keelab parlamendil oma palku külmutada või vähendada. Ene Ergma tellimusel tehtud arvutuste kohaselt säästab see muudatus iga parlamendiliikme kohta 10 800 krooni kuus ning see summa ületab spiikri rehnuti järgi kõigil Riigikogu liikmetel tõenäolise palgatõusu.

Päris võrdlusmärki palga ja kuluhüvitiste vahele tõmmata ei saa, sest mitmed Riigikogu liikmed on alati olulise osa oma kuluhüvitistest kulutamata jätnud. Riigikogus on selliseid kolleege, kes käivad tööl näiteks Emmastest ja Rõugest, ning neil kulub kogu kuluhüvitis töölkäimiseks ja oma valimisringkonnas liikumiseks ausalt ära. On muidugi ka neid Tallinnas elavaid kolleege, kes ilma igasuguse südametunnistuse piinata oma kuluhüvitised täies mahus taksoga sirgeks sõidavad.

Olen jätkuvalt seda meelt, et Riigikogu enamus tegi õigesti, kui soovis võttis vastu seaduse, mis külmutas seni keskmise palga tõusuga seotud palgakasvu. Nagu näitab Riigikohtu otsus, polnud kohtu otsus ega õiguslikud argumendid parlamendi palkade külmutamise osas sugugi ette ennustatavad. Esiteks jäi koguni 5 Riigikohtu liiget arvamusele, et põhiseadus siiski võimaldab Riigikogul oma palku külmutada.

Teiseks on Riigikohtu lahend kohati päris üllatav. See ütleb, et Riigikogu ei või oma palgatõusu külmutada ega vähendada, kuid võib seda mõningatel juhtudel hoopis suurendada (!). Seda juhul, kui riigis möllab hüperinflatsioon või kui Riigikogu eelmine koosseis on määranud oma mantlipärijatele palga, mis "ei taga piisavat sissetulekut, sõltumatust ja mandaadi kasutamise vabadust."

Seega on Riigikohtu lahend hoopis mitmetahulisem, kui seda reedab online-uudise pealkiri.

P.S. Jõudu ja jaksu Hanno Pevkurile sotsiaalministri ametis! Tunnen Hannot väga asjaliku ja põhjaliku juristina ühe ühise seaduseelnõu kirjutamise ajast ning tean ühistest mängudest korvpalliväljakul, et tegu on kõvasti üle keskmises füüsilises vormis oleva ministriga.

Riigikogu korvpallimeeskond võitis Paides uue spordihoone avamisel 1500 pealtvaataja ees

Riigikogu korvpallimeeskond tegi eile õhtul uue publikurekordi, alistades 1500-2000 pealtvaataja silme all Paides uue spordihoone avamisel kohaliku A-klassi meeskonna tulemusega 55:48.

Mängu algus oli Riigikogu meeskonnale kurjakuulutav, sest jäime Eesti teises liigas mängivale tiimile 10 punktiga taha ning Paidest pärit kolleeg Jaak Salumets oli oma kommentaarides "vanade paksude meeste" arvel juba päris sarkastiline.

Ent seejärel vedasid Jüri Ratas ja Ott Lumi üks-ühele vastaseid ette võttes Riigikogu tiimi mängu tagasi. Esimese poolaja lõpul läksid Paide poisid tänu edukale maa-ala kaitsele siiski taas 8 punktiga ette.

Teise poolaja alguses tegi Riigikogu 8:0 spurdi, milles peaosa mängis teibitud käega mänginud sotsiaaldemokraat Indrek Saar, kes tabas mitu valusat keskpositsiooniviset. Edasi koges Riigikogu meeskond juba mulluselt Kilingi-Nõmme spordihoone avamiselt tuttavat tunnet, kus "vanadel paksudel meestel" polnud kaotada midagi, aga kohalikud poisid hakkasid publiku tulise kaasaelamise tõttu kätt väristama ning andsid ise võidu käest.

Kohalik rahvas - mille arvuks spordihoone juhid hindasid isegi 2000 - lärmas kõvasti, vallavanemad, linnajuhid ja isegi perekond Rüütel ergutasid Paide poisse kõvasti, aga vaenuliku suhtumisega harjunud Riigikogu tiim oli enesekindlam ja võttis võidu.

Väga tore on aga see, et Paide on 71 miljonit krooni maksnud spordihoone võrra rikkam linn, ja kui juba võimla avapidu tõi kokku 1500-2000 inimest, siis loodetavasti käib kõik see rahvas homsest alates uues spordihoones oma tervise eest hoolt kandmas.

Paidest koju sõites ei teinud Riigikogu tiimile heameelt mitte mängu võit, vaid teadmine, et üks tugev Eesti linn on nüüd korraliku sportimiskoha võrra rikkam. 5 ja 10 aasta pärast on paidelastel hea öelda, et samal päeval, kui Andrus Veerpalu võitis teise maailmameistritiitli, sai meie linn valmis spordihoone, mille abil on paidelaste elukvaliteet kõvasti paranenud.

NB! Kõigil kossuhuvilistel tasub oma kalendris kirja panna 3. aprill, mil Riigikogu kossutiim mängib Rakvere spordihoones Läti ja Leedu kolleegidega Balti karikale. Kuna kaks eelmist turniiri Balti Assamblee karikale oleme võitnud, siis oleme kindlad, et koduseinte toetusel võidame kolmandat korda järjest ning jätame seega kodupubliku toel Balti karika igaveseks Eestisse. Nägemiseni Rakvere spordihoones!

Eesti rahvuspühad sobivad suurepäraselt suurvõistlustega

Andrus Veerpalu tegi kaasmaalastele oma kullavõiduga taas ilusa kingituse iseseisvuspäevaks tänu sellele, et suusatamise suurvõistlused toimuvad sobivalt kas 24. veebruari eel või ajal. Ja raske on leida rahvuspühaks paremat kogu rahvast ühendavat head emotsiooni kui mõne eestlase medalivõit olümpiamängudel või MM-il.

Aeg-ajalt porisetakse selle üle, et Eesti rahvuspüha tähistatakse ebasobivalt talvel, mil pakase tõttu on suuri rahvaüritusi ebamugav korraldada. Ent pakase tekitatud ebamugavuse korvab kenasti see, kuidas suusutamise suurvõistlused meie iseseisvuspäega käsikäes käivad.

Sama hästi klapib meie taasiseseisvumispäev augustis kergejõustiklaste suurvõistlustega ning seetõttu on taasiseseisvumispäeval eestlasi oma võitudega rõõmustanud mitmed kergejõustiklased. Mäletatavasti saavutas Erki Nool oma esimese suurvõidu - EM-tiitli - 1998. aastal just taasiseseisvumispäeval. Gerd Kanterile riputati mullu olümpiakuld kaela samuti just 20. augustil. Nii toetavad ja võimendavad võidukad sportlased meie rahvuspühade eel ja ajal tekkivat üksmeeletunnet.

Aitäh Andrusele ilusate emotsioonide eest ning edu kogu Eesti suusakoondisele!

Eripensionite äravõtmise seadus võeti vastu!

Täna võeti Riigikogus vastu seaduseelnõu 375, mille algatasime koos Hanno Pevkuri ja Urmas Reinsaluga ning millega seadustati eripensioni äravõtmine neilt inimestelt, kes reedavad Eesti riigi või võtavad või annavad altkäemaksu.

Kuna olen sellest eelnõust siin mitu korda kirjutanud (viimati 12. veebruaril), siis pole eelnõu sisu mõtet üle kirjutada. Panen lihtsalt blogisse oma tänase lühikese sõnavõtu, milles muuhulgas polemiseerisin enne mind üles astunud Ain Seppikuga, kel oli parteiline ülesanne kulutada kõneks maksimaalselt ette nähtud 8 minutit Riigikogu istungi venitamiseks:

Head kolleegid! Erinevalt Ain Seppikust, kellel oli ülesanne rääkida täpselt kaheksa minutit, mina lisaaega ei vaja. Ütlen selle seaduseelnõu lõpphääletuse eel lühidalt mõned mõtted. Mulle tundus, et Ain Seppik pisendas veidi ülekohtuliselt selle seaduseelnõu tähendust, kui ta nimetas seda ainult "Herman Simmi seaduseks". Loomulikult, see seaduseelnõu, mida ka algatajad ei ole kunagi varjanud, on alguse saanud ühest kurvast juhtumist Eesti riigi praktikas, aga tark inimene õpib nii oma kui ka teiste inimeste vigadest.

Antud juhul me püüame parandada neid vigu ja me ei arva, et vigade parandajaks Eesti Vabariigis peaks olema tingimata kas mõni ministeerium või valitsus tervikuna. Neid vigu võivad parandada ka üksikud Riigikogu liikmed. Üks asi, millest selle seaduseelnõu puhul ka Ain Seppik mõnevõrra üllatus, on see, et seaduseelnõu puudutab ka kunagisi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja esimeste Riigikogu koosseisude liikmeid. Ütlen teile ühe fakti, mis ei ole võib-olla väga tuntud: Riigikogu praeguste ja tulevaste eripensionäride arv on kokku 267 inimest. Osa neist inimestest on juba pensionil, osa istuvad praegu siin saalis meie seas ja nende pensioniõigus saabub alles paarikümne aasta pärast.

See seaduseelnõu annab kõigile meie kolleegidele, kellel on õigus Riigikogu liikme eripensionile, aga ka kõigile teistele selle seaduseelnõu pikas pealkirjas loetletud elualade esindajatele selge sõnumi: palun käituge seaduskuulekalt, ärge sooritage kuritegusid Eesti riigi ja aususe vastu, siis säilib teie õigus auga väljateenitud eripensionile.

Lõpetuseks tänan Ain Seppikut komplimendi eest selle seaduseelnõu algatajate aadressil ning Keskerakonda toetuse eest meie eelnõule!

Sotsiaaldemokraadid tagastavad solidaarsusest osa erakonnale eraldatud rahast

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikurühm avaldab pahameelt selle üle, et Reformierakond ja IRL keeldusid tänasel valitsuse istungil ülejäänud elualadega solidaarselt kärpimast erakondade rahastamist ning tagastavad ise 615 000 krooni.

«Selline käitumine on moraalitu ja solvab avalikku õiglustunnet,» ütles riigikogu liige sotsiaaldemokraat Hannes Rumm. «Seepärast peab sotsiaaldemokraatlik fraktsioon õigeks kanda tänavusest erakonnale riigieelarvest laekuvast toetusest 615 000 krooni ehk 8,3 protsenti riigieelarvesse tagasi.»

«Loobudes 8,3 protsendi suurusest riigieelarvelisest toetusest näitavad sotsiaaldemokraadid oma solidaarsust kõigi nende eluvaldkondadega, millele tehtavaid kulutusi 8 miljardi krooni suuruse eelarve kärpega vähendatakse,» teatas erakond täna tehtud avalduses.

Sotsiaaldemokraadid tegid eelarvekärpe arutelu käigus ettepaneku vähendada erakondade rahastamist 7,5 miljoni krooni ehk 8,3 protsendi võrra. Reformierakond ja IRL ei soovinud erakondade rahastamist vähendada viidates mõne aasta tagusele kõigi parlamendierakondade vahelisele kokkuleppele kulutada erakondade finantseerimiseks 90 miljonit krooni aastas.

«Kogu 8 miljardi krooni suuruse kärpe taustal on 7,5 miljonit krooni väike summa, aga sellel summal on suur märgiline tähendus,» ütles Rumm.

«Paremparteid võrdsustasid erakonnad puuetega inimestega, kellele suunatud toetusi Eesti riik ei kärbi. Meie kindla veendumuse kohaselt ei kuulu erakonnad eelnevalt nimetatud riskirühma.»

Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon ei pea piisavaks valitsuse tänast otsust rakendada alates 2010. aastast erakondadele tehtavatele annetustele tulumaksu. «Erakondadele tehtud annetustele tulumaksu kehtestamine on asendustegevus, mis ei asenda erakondade kulude kärpimist,» ütles Hannes Rumm.

Lõpliku otsuse riigieelarvelise toetuse tagasimaksmise kohta teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus.

http://www.postimees.ee/?id=83935