Valik on Sinu kätes. Kas eelistad eestlast, kes on kettaheite maailmameister või leedulast, kes on teinud superhooaja, kuid äpardus maailmameistrivõistlustel?
Valiku tegemiseks pole vaja teha midagi muud kui minna ja hääletada aadressil:
http://www.european-athletics.org/index.php?option=com_content&task=view&id=5577&Itemid=2
Valiku tegemine on selle võrra lihtsam, et saab valida 5 parimat mees- ja 5 parimat naiskergejõustiklast. Oma tunnustust saab avaldada ka Eesti kergejõustikupubliku vanale sõbrale kümnevõistluse maailmameistrile Roman Sheberlele, odaviskaja Tero Pitkämäkile, Rootsi seitsmevõistlejale Carolina Klüftile või tõkkejooksjale Susanna Kallurile jne.
Loodan, et Kanteril läheb meie abiga hästi!
12.9.07
11.9.07
Kes kardab Allar Jõksi?
Või õigemini - kes kardab seda, et õiguskantsler Allar Jõks töötab selles ametis veel 7 aastat?
Esimesena andis märku sellest, et populaarsel õiguskantsleril on palju vaenlasi, Reformierakonna üks mõjukaimaid liikmeid Rain Rosimannus augusti lõpus parteilehes Paremad uudised ilmunud artiklis:
"Oma ametiperioodi lõpetav õiguskantsler Jõks on kahtlemata olnud rohkem poliitik kui kõrge riigiametnik. /.../ Kõik me mäletame tema suurejoonelisi ajakirjanduslikke väljaastumisi vaesuse ja koolivägivalla vähendamise, tervishoiukorralduse muutmise ja lastehoolduse võimaluste parandamise teemadel. /.../ Paha lugu on ainult see, et ühelgi neist teemadest ei ole lahendused põhiseaduse järgi õiguskantsleri võimkonda kuuluvad."
Taustaks niipalju, et Eestis täidab õiguskantsler ka seda rolli, mis Põhjamaades jaguneb mitme erineva ombudsmani vahel. Ehk et ta kaitseb ka nende inimeste põhiõigusi, kes seda ise teha ei suuda. Näiteks laste või vaimuhaigete õigusi.
Kohe kiitis Rosimannusele takka Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Ain Seppik, kes veidi diplomaatilisemalt väljendudes teatas, et Jõksi ametiaja pikendamisel seisavad ees diskussioonid.
Rosimannuse kirjutisel oli kaks eesmärki. Esimene eesmärk oli valmistada avalikkust ette selleks, et Jõksi asemele leitakse mõni "apoliitilisem" kandidaat. Rosimannuse teine eesmärk oli avaldada survet president Toomas Hendril Ilvesele, kes esitab Riigikogule õiguskantsleri (enam-vähem samaaegselt ka riigikontrolöri ja Eesti Panga nõukogu esimehe) kandidaadi.
Kui liita kokku Keskerakonna ja Reformierakonna hääled Riigikogus, siis on selge, et KeRe ühise vastuseisu korral pole Jõksil jätkamiseks vähimatki võimalust. Rosimannuse artikkel viitaski just võimalusega, et kui presidendi kandidaat on Allar Jõks, siis võib ta Riigikogus ka läbi kukkuda.
President alles alustas eile konsultatsioone parlamendiparteidega, et pakkuda välja parlamendi enamusele vastuvõetavad õiguskantsleri, riigikontrolöri ja EP nõukogu esimehe kandidaadid.
Ent sotsiaaldemokraatidelt kuulis Ilves juba eile, et me toetame Allar Jõksi jätkamist õiguskantslerina ka järgmisel seitsmel aastal. Just sel lihtsal põhjusel, miks KeRe näib Jõksi kartvat - ta on sõltumatu ja seega valitsusele pahatihti tülikas partner.
Aga Eesti vajabki just sellist õiguskantslerit, kes on valitsusele ja Riigikogule võrdne, mitte mugav partner. Vajame õiguskantslerit, kes kaitseb eelkõige ühiskonna huve ning tasakaalustab teisi põhiseaduslikke institutsioone. Mitte mõnda "apoliitilist" juristi, kes vaatab Eestit kitsalt läbi paragrahvi.
10.9.07
President Ilvese tugevaim point: Iraak
Tänasel Riigikogu avaistungil märkis president Toomas Hendrik Ilves sissejuhatuseks, et on vaevalt paar kuud koos käinud parlamendi koosseisu ees juba neljandat korda.
Nii tiheda tempo puhul pole võimalik oodata, et riigipea nö kohustuslikku programmi kuuluv Riigikogu uue hooaja avakõne oleks enneolematu meistriteos. Sellegipoolest kaardistas Ilves täna ära mitmed olulised teemad: näiteks vajaduse leida koostöös Riigikoguga hea õiguskantseler, riigikontrolör ja Eesti Panga nõukogu esimees.
Enamasti jäi Ilves Riigikogu suhtes aupaklikuks ega hakanud parlamendile otse ette ütlema, kuidas ühel või teisel juhul käituda. Ent ühe otsuse koha pealt oli president väga otsekohene ning vastandus julgelt isegi avalikule arvamusele:
"Juba lähiajal tuleb Riigikogul otsustada /.../ kas Eesti kaitseväelased jätkavad osalemist rahvusvahelistel missioonidel Afganistanis, Iraagis ja Balkanil. Me teame, et arvamusküsitluste andmetel on Eesti rahva enamus Iraagi-missiooni võimaliku jätkamise suhtes eitavalt meelestatud. Samal ajal me teame, et Eesti riigi tõsiseltvõetavus liitlasena pannakse proovile olukordades, kus Eesti panustab meist geograafiliselt kaugete probleemide lahendamisse. Rahvusvaheline usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus on Eestile hindamatu väärtusega, nagu kogesime ise oma partneritelt tuge saades tänavu kevadel. Ehk võikski just siin kõik erakonnad üritada leida ühist keelt, nagu meil siiani välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes heaks tavaks on olnud. Kindlasti kutsun teid austama välismissioonidel langenud kaitseväelaste mälestust. Palun, ärge tirige hukkunud sõjamehi ja nende lähedaste leina poliitikasse."
Seega toetab ka president kindlalt valitsuse otsust pikendada Eesti missiooni Iraagis. Ent Riigikogu puhul võib olla kindel, et kuigi missiooni tõenäoliselt pikendatakse, pole üksmeel parlamendis nii kindel nagu valitsuses, sest tavapäraselt on ka paar sotsiaaldemokraati hääletanud Iraagi missiooni pikendamise vastu.
Kindlasti on vastuseis missiooni pikendamisele seekord palju suurem kui eelmistel kordadel juba põhjusel, et eelmistel hääletustel valitsusvastutust kandnud Keskerakond ja Rahvaliit on nüüd opositsioonis. Enamus KeRa esindajaid saab nüüd juhinduda mitte kaitse- ja välisministeeriumi soovitustest, vaid avaliku arvamuse küsitlustest.
Nii tiheda tempo puhul pole võimalik oodata, et riigipea nö kohustuslikku programmi kuuluv Riigikogu uue hooaja avakõne oleks enneolematu meistriteos. Sellegipoolest kaardistas Ilves täna ära mitmed olulised teemad: näiteks vajaduse leida koostöös Riigikoguga hea õiguskantseler, riigikontrolör ja Eesti Panga nõukogu esimees.
Enamasti jäi Ilves Riigikogu suhtes aupaklikuks ega hakanud parlamendile otse ette ütlema, kuidas ühel või teisel juhul käituda. Ent ühe otsuse koha pealt oli president väga otsekohene ning vastandus julgelt isegi avalikule arvamusele:
"Juba lähiajal tuleb Riigikogul otsustada /.../ kas Eesti kaitseväelased jätkavad osalemist rahvusvahelistel missioonidel Afganistanis, Iraagis ja Balkanil. Me teame, et arvamusküsitluste andmetel on Eesti rahva enamus Iraagi-missiooni võimaliku jätkamise suhtes eitavalt meelestatud. Samal ajal me teame, et Eesti riigi tõsiseltvõetavus liitlasena pannakse proovile olukordades, kus Eesti panustab meist geograafiliselt kaugete probleemide lahendamisse. Rahvusvaheline usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus on Eestile hindamatu väärtusega, nagu kogesime ise oma partneritelt tuge saades tänavu kevadel. Ehk võikski just siin kõik erakonnad üritada leida ühist keelt, nagu meil siiani välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes heaks tavaks on olnud. Kindlasti kutsun teid austama välismissioonidel langenud kaitseväelaste mälestust. Palun, ärge tirige hukkunud sõjamehi ja nende lähedaste leina poliitikasse."
Seega toetab ka president kindlalt valitsuse otsust pikendada Eesti missiooni Iraagis. Ent Riigikogu puhul võib olla kindel, et kuigi missiooni tõenäoliselt pikendatakse, pole üksmeel parlamendis nii kindel nagu valitsuses, sest tavapäraselt on ka paar sotsiaaldemokraati hääletanud Iraagi missiooni pikendamise vastu.
Kindlasti on vastuseis missiooni pikendamisele seekord palju suurem kui eelmistel kordadel juba põhjusel, et eelmistel hääletustel valitsusvastutust kandnud Keskerakond ja Rahvaliit on nüüd opositsioonis. Enamus KeRa esindajaid saab nüüd juhinduda mitte kaitse- ja välisministeeriumi soovitustest, vaid avaliku arvamuse küsitlustest.
8.9.07
Milliseid NSVLi riigisaladusi soovid reeta?
Täitsin just põhjalikku ankeeti, milles muuhulgas paluti täita lahter: "Teenistuse ajal usaldatud NSVLi riigisaladused, mida soovid talletada Eesti Sõjamuuseumis."
Talletaksin mõne nõuka-aegse riigisaladuse hea meelega tulevastele põlvedele, aga kahjuks neid Tartu Ülikooli tudengile ei usaldatud.
Kõnealune ankeet on internetis üleval aadressil www.laidoner.ee/projektid/2. Tegu on osaga Laidoneri Muuseumi uurimisprojektist "Eestlased Külmas Sõjas". Selle projekti raames uuritakse nii nende eestlaste saatust, kes teenisid Lääneriikide armeedes, aga ka nende umbes 300 000 eestlase saatust, kes teenisid N Liidu armees.
Internetipõhises pilootprojektis tuntakse ühelt poolt põhjalikku huvi N Liidu armee elu-olu kohta: milline oli toit, vormiriided, kasarmu jm. Teisalt tuntakse huvi ajateenijate olukorra vastu N Liidu armees. Küsimused on näiteks sellised: suhted erinevate rahvuste vahel, hierarhia;
kas rahvusgruppidel oli omi kombeid, mida väeossa kaasa toodi (näiteks Kesk-Aasia rahvaste suhtumine menüüsse); eelarvamused, sealhulgas suhtumine eestlastesse.
Kõige põnevam osa uurimistulemustest on ilmselt siiski see, mille abil selgitatakse välja eestlaste kokkupuuted tuumarelvakatsetustega, osalemine sõjategevuses, operatsioonides tsiviilelanike vastu (Ungari, Tšehhoslovakkia, Nõukogude Liidus) ning muud otseselt sõjalist tegevust puudutavad mälestused.
Kindlasti pakub süstematiseeritud teadmine külma sõja aegse N Liidu armee välise hiilguse ja sisemise viletsuse kohta huvi mitte ainult Eestis, vaid ka kõigis NATO riikides. Kui lugeda uudiseid Venemaa armees vohava ajateenitajate piinamise ning korralageduse kohta, siis võib eeldada, et nõuka-aegsed kogemused räägivad nii mõndagi ka tänase vene armee käitumismallide ja väärtushinnangute kohta.
Ühe ettepaneku ankeedi täiendamiseks uurijatele siiski teen. Päris otseselt peaks küsima seda, millised olid nn määrustikuvälised suhted, mis reastasid sõdurid hierarhiasse vastavalt ajateenistuses oldud ajale. See süsteem, mida toimib vene ohvitseride vaikival heakskiidul tänini, sandistas nõuka-ajal vaimselt ja füüsiliselt ka paljusid eestlasi.
Kaheksakümnendate aastate lõpul avaldas Madis Jürgen ajalehes Noorte Hääl kirjelduse sellest, kuidas üht eesti poissi Ida-Saksamaal asuvas N Liidu sõjaväebaasis vägistati ja piinati. Oluline oleks teada, kui palju oli sel mehel saatusekaaslasi ning kuidas muserdav vägivald nende noorte meeste hilisemat elu mõjutas.
Talletaksin mõne nõuka-aegse riigisaladuse hea meelega tulevastele põlvedele, aga kahjuks neid Tartu Ülikooli tudengile ei usaldatud.
Kõnealune ankeet on internetis üleval aadressil www.laidoner.ee/projektid/2. Tegu on osaga Laidoneri Muuseumi uurimisprojektist "Eestlased Külmas Sõjas". Selle projekti raames uuritakse nii nende eestlaste saatust, kes teenisid Lääneriikide armeedes, aga ka nende umbes 300 000 eestlase saatust, kes teenisid N Liidu armees.
Internetipõhises pilootprojektis tuntakse ühelt poolt põhjalikku huvi N Liidu armee elu-olu kohta: milline oli toit, vormiriided, kasarmu jm. Teisalt tuntakse huvi ajateenijate olukorra vastu N Liidu armees. Küsimused on näiteks sellised: suhted erinevate rahvuste vahel, hierarhia;
kas rahvusgruppidel oli omi kombeid, mida väeossa kaasa toodi (näiteks Kesk-Aasia rahvaste suhtumine menüüsse); eelarvamused, sealhulgas suhtumine eestlastesse.
Kõige põnevam osa uurimistulemustest on ilmselt siiski see, mille abil selgitatakse välja eestlaste kokkupuuted tuumarelvakatsetustega, osalemine sõjategevuses, operatsioonides tsiviilelanike vastu (Ungari, Tšehhoslovakkia, Nõukogude Liidus) ning muud otseselt sõjalist tegevust puudutavad mälestused.
Kindlasti pakub süstematiseeritud teadmine külma sõja aegse N Liidu armee välise hiilguse ja sisemise viletsuse kohta huvi mitte ainult Eestis, vaid ka kõigis NATO riikides. Kui lugeda uudiseid Venemaa armees vohava ajateenitajate piinamise ning korralageduse kohta, siis võib eeldada, et nõuka-aegsed kogemused räägivad nii mõndagi ka tänase vene armee käitumismallide ja väärtushinnangute kohta.
Ühe ettepaneku ankeedi täiendamiseks uurijatele siiski teen. Päris otseselt peaks küsima seda, millised olid nn määrustikuvälised suhted, mis reastasid sõdurid hierarhiasse vastavalt ajateenistuses oldud ajale. See süsteem, mida toimib vene ohvitseride vaikival heakskiidul tänini, sandistas nõuka-ajal vaimselt ja füüsiliselt ka paljusid eestlasi.
Kaheksakümnendate aastate lõpul avaldas Madis Jürgen ajalehes Noorte Hääl kirjelduse sellest, kuidas üht eesti poissi Ida-Saksamaal asuvas N Liidu sõjaväebaasis vägistati ja piinati. Oluline oleks teada, kui palju oli sel mehel saatusekaaslasi ning kuidas muserdav vägivald nende noorte meeste hilisemat elu mõjutas.
2.9.07
Kuidas tekkisid anekdoodid tšuktšidest?
Rahvaluuleteadlased on Eestis üles tähendanud sadu anekdoote tšuktšidest, Jüri Viikbergi "Anekdoodiraamatus" (Naeruga Eilsest. Eesti anekdoot 1960-1990. - Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 1997, - 572 lk) on neid terve pikk peatükk.
Tšuktši-naljad on väikerahvast tugevasti alavääristavad. Näiteks on Eestis 1986. aastal üles kirjutatud anekdoot, milles mujal maailmas irvitatakse tavaliselt blondiinide üle: Mida see tähendab, kui tšuktši taob kiviga kella?- ???- Lööb aega surnuks.
Vähesed inimesed aga teavad, miks anekdoodid tšuktšidest N Liidus tekkisid. Sain nende anekdootide kummalise tekkeloo teada tänavuses ajakirja Keel ja Kirjandus esimeses numbris ilmunud artiklist poliitiliste anekdootide kohta.
Nimelt ilmus Moskvas 1972. aastal inglise keele õpik vene üliõpilastele, kus vastandati USA kapitalismi käes vaevlevate eskimote ränka elu nõukogude tšuktšide heale elule. See õpik oli nii totakas, et andis põhjuse hakata nalja tegema just tšuktšide arvel, kes ise "oma" anekdootide tekkes kuidagi süüdi ei olnud.
Küsisin ka Vikerraadio saate Mnemoturniir tarkadelt, kuidas mõjutas muuhulgas ka Eesti folkloori 35 aastat tagasi Moskvas ilmunud inglise keele õpik? Pärast mõningat arutelu, jätsid targad kõrvale anekdoodid Armeenia raadiost ja väepealik Tšapajevist ning pakkusid õige vastuse, kuid loomulikult ei teadnud nemadki, miks üks inglise keele õpik ühe väikerahva heale nimele nii palju kurja tegi.
Tšuktši-naljad on väikerahvast tugevasti alavääristavad. Näiteks on Eestis 1986. aastal üles kirjutatud anekdoot, milles mujal maailmas irvitatakse tavaliselt blondiinide üle: Mida see tähendab, kui tšuktši taob kiviga kella?- ???- Lööb aega surnuks.
Vähesed inimesed aga teavad, miks anekdoodid tšuktšidest N Liidus tekkisid. Sain nende anekdootide kummalise tekkeloo teada tänavuses ajakirja Keel ja Kirjandus esimeses numbris ilmunud artiklist poliitiliste anekdootide kohta.
Nimelt ilmus Moskvas 1972. aastal inglise keele õpik vene üliõpilastele, kus vastandati USA kapitalismi käes vaevlevate eskimote ränka elu nõukogude tšuktšide heale elule. See õpik oli nii totakas, et andis põhjuse hakata nalja tegema just tšuktšide arvel, kes ise "oma" anekdootide tekkes kuidagi süüdi ei olnud.
Küsisin ka Vikerraadio saate Mnemoturniir tarkadelt, kuidas mõjutas muuhulgas ka Eesti folkloori 35 aastat tagasi Moskvas ilmunud inglise keele õpik? Pärast mõningat arutelu, jätsid targad kõrvale anekdoodid Armeenia raadiost ja väepealik Tšapajevist ning pakkusid õige vastuse, kuid loomulikult ei teadnud nemadki, miks üks inglise keele õpik ühe väikerahva heale nimele nii palju kurja tegi.
30.8.07
Savisaare perestroika
Tallinna linnavalitsus annab juba aastaid välja väikese mahu, kuid suure trükiarvuga ajalehte, mille õige nimi pole mitte Pealinn/Stolitsa, vaid Pealinna Pravda/ Stolitšnaja Pravda. See Keskerakonna propagandaleht, mille maksavad omast taskust kinni kõik Tallinna maksumaksjad, kannatab vabalt välja võrdluse Brezhnevi-aegse Pravdaga.
Vaatame näiteks viimast numbrit. Neljal väiksel tabloidformaadis leheküljel ilmus Savisaare artikleid – 1. Savisaare fotosid – 2. Tema nimi mainiti ainuüksi esiküljel – 8 korda. Ja loomulikult loositi lugejate vahel välja just Savisaare raamat.
Normaalses ajalehes intervjueerivad ajakirjanikud ka nii-öelda tavalisi inimesi ning kirjutavad nende elust. Stolitšnaja Pravdas olid kõik infoallikad ainult Keskerakonda kuuluvad linnavalitsuse liikmed. No mida oskab näiteks mõni lihtne Pirita elanik arvata praegusest teeremondist ja liikluskorraldusest? Sellistest tähtsatest asjadest peab ikka rääkima mõni parteiliselt kindel seltsimees.
Õnneks kuulutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar eile välja Pealinna Pravda perestroika, mis muudab ajalehe lugejasõbralikumaks.
Kindlasti on lugejasõbralikumas Pealinna Pravdas Savisaare fotosid kahe asemel neli ning need on suuremad ja värvilisemad. Savisaart ennast tsiteeritakse senisest poole rohkem ning abilinnapäid vähem. Ja kindlasti hakkab perestroika läbi teinud Pealinna Pravda intervjueerima ka tavalisi tallinlasi, et ka nemad saaksid kiita elu linnas, mille valitsejad kulutavad iseenda ülistamiseks sel aastal ligi 15 miljonit krooni linlastelt maksudena kogutud raha. Selle asemel, et remontida 15 miljoni eest ära 4-5 lasteaeda.
See lugu ilmus tänases Linnalehes.
Vaatame näiteks viimast numbrit. Neljal väiksel tabloidformaadis leheküljel ilmus Savisaare artikleid – 1. Savisaare fotosid – 2. Tema nimi mainiti ainuüksi esiküljel – 8 korda. Ja loomulikult loositi lugejate vahel välja just Savisaare raamat.
Normaalses ajalehes intervjueerivad ajakirjanikud ka nii-öelda tavalisi inimesi ning kirjutavad nende elust. Stolitšnaja Pravdas olid kõik infoallikad ainult Keskerakonda kuuluvad linnavalitsuse liikmed. No mida oskab näiteks mõni lihtne Pirita elanik arvata praegusest teeremondist ja liikluskorraldusest? Sellistest tähtsatest asjadest peab ikka rääkima mõni parteiliselt kindel seltsimees.
Õnneks kuulutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar eile välja Pealinna Pravda perestroika, mis muudab ajalehe lugejasõbralikumaks.
Kindlasti on lugejasõbralikumas Pealinna Pravdas Savisaare fotosid kahe asemel neli ning need on suuremad ja värvilisemad. Savisaart ennast tsiteeritakse senisest poole rohkem ning abilinnapäid vähem. Ja kindlasti hakkab perestroika läbi teinud Pealinna Pravda intervjueerima ka tavalisi tallinlasi, et ka nemad saaksid kiita elu linnas, mille valitsejad kulutavad iseenda ülistamiseks sel aastal ligi 15 miljonit krooni linlastelt maksudena kogutud raha. Selle asemel, et remontida 15 miljoni eest ära 4-5 lasteaeda.
See lugu ilmus tänases Linnalehes.
28.8.07
Mutt eksis rappa
Mul on väga kahju, et Mihkel Mutt tsiteeris üht minu Delfis ilmunud kommentaari täneses Postimehes moel, mis muutis selle mõtet tundmatuseni. Ma ei ole kunagi ühelgi moel väitnud, et Eesti muulastele pole vaja õpetada eesti keelt.
Kirjutasin ühele Marju Lauristini vedamisel valminud uuringule viidates hoopis sellest, et lisaks eesti keele õpetamisele on Eesti riigil on vaja suurendada omameelset venekeelset inforuumi:
"Muidu me jätame venelased Putini propaganda meelevalda. Kas Eesti Vabariigil on vaja venelasi, kes ronivad välja puruks pekstud viinapoe aknast ning küsivad telekaamerat nähes: „Mis kanal? Eesti kanal? No siis ma räägin teiega eesti keeles!” Ja räägivadki soravas eesti keeles, varastatud viinapudel kaenlas. Või on meil vaja vene keelt kõnelevaid kaasmaalasi, kes järgmine kord jäävad koju, kuigi Putini propagandakanalid õhutavad neid jälle Tallinna tänavatele märatsema?"
Hiljuti hakkas Postimees ilmuma ka vene keeles ning tänu sellele suurenes venekeelne, kuid eestimeelne inforuum oluliselt. Ka ETV kavatseb tulevases teises programmis pakkuda venekeelset saatevõõndi, mis tasakaalustab Kremli telekanalite infot. Seepärast pole mingit mõtet vastandada eesti keele õpetamist ning eestimeelse meediaruumi laiendamist. Vaja on mõlemat.
Kirjutasin ühele Marju Lauristini vedamisel valminud uuringule viidates hoopis sellest, et lisaks eesti keele õpetamisele on Eesti riigil on vaja suurendada omameelset venekeelset inforuumi:
"Muidu me jätame venelased Putini propaganda meelevalda. Kas Eesti Vabariigil on vaja venelasi, kes ronivad välja puruks pekstud viinapoe aknast ning küsivad telekaamerat nähes: „Mis kanal? Eesti kanal? No siis ma räägin teiega eesti keeles!” Ja räägivadki soravas eesti keeles, varastatud viinapudel kaenlas. Või on meil vaja vene keelt kõnelevaid kaasmaalasi, kes järgmine kord jäävad koju, kuigi Putini propagandakanalid õhutavad neid jälle Tallinna tänavatele märatsema?"
Hiljuti hakkas Postimees ilmuma ka vene keeles ning tänu sellele suurenes venekeelne, kuid eestimeelne inforuum oluliselt. Ka ETV kavatseb tulevases teises programmis pakkuda venekeelset saatevõõndi, mis tasakaalustab Kremli telekanalite infot. Seepärast pole mingit mõtet vastandada eesti keele õpetamist ning eestimeelse meediaruumi laiendamist. Vaja on mõlemat.
Subscribe to:
Posts (Atom)
